Paari kuu jooksul saksa vägedest on vabastatud peaaegu terve Valgevene, Ukraina, Baltimaad. Sakslased on sunnitud kapituleerima. Soome tahab minna sõjast välja ning sõdib sakslastega, kellega veel mõne aja varem oli koostöö, et oma maad vabastada. Augustis Punaarmee aitab vabaneda Rumeeniale, järgmisel kuul Belgiale. Sügisel oli toimunut mitu sündmust: oli hävitatud Jaapani laevastik, Soome ja NSVL sõlmivad Vaherahu lepingut. 20. oktoobril NSVL väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee vabastasid Belgradi. 25. detsembris peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung. 17. jaanuaril 1945.a. NSVL väed vallutasid Varssavi. Joonis 5. Punaarmee lennuk 10 4-st 11-ni veebruarini toimus Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.
Üldmaateadus 1. Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas. Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. I maailmasõja puhkemise ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Atendaadi sooritas Serbia päritolu terrorist Gavrilo Princip. Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan, Saksamaa armee pealetung läbi Belgia ...
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
vaja teha riikidevahelist koostööd ning kokku leppida ühtsed nõuded. Selleks, et ühtlustada ja reguleerida rahvusvahelist kiiresti riknevate toiduainete vedu, sõlmisid seitse riiki: Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Sveits 1. septembril 1970. a. Genfis Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutavate eriveovahendite kokkulepe (ATP). Ratifitseerimisel liitusid sellega veel viis riiki: Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Saksamaa ja Jugoslaavia ning kokkulepe jõustus 21. novembril 1976. Eesti Vabariigi suhtes jõustus kokkulepe 6. veebruaril 1998. a. [5]. Täna on kokkuleppega liitunud riike 47 (Vt.tabel 2). ATP on riikidevaheline kokkulepe ning lepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima selles kiiresti riknevate toiduainete veole kehtestatud standardeid ja norme. Transpordivahendite ülevaatused ja kontroll viiakse läbi riiklike ametivõimude poolt. Lepingu sätetest mitte
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
seltsis , male teekonda alustas Paul Keres Raadio: raadio saateid hakati edastama 1930 keskpaigas. Vol 5 Õp. teine osa peatükid 17-19 Arenenud tööstusriigid Heaolu ühiskonna riigid olid Lääne-Euroopa riigid (Prantsusmaa, Inglismaa, Skandinaavia ,Austria , Soome , Saksa LV ,Madalmaad) Aasias Jaapan , USA , Kanada ja Austraalia. Teise poole moodustasid Ida-ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas NSVL-ga . Ida-Euroopa alla kuulusid Bulgaaria ,Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Poola , NSVL , Saksa DV , Jugoslaavia. NSVL koosseisu kuulusid 15 liiduvabariiki : Eesti NSV , Läti , Leedu , Ukraina... Heaolu ühiskond kujunes Lääne-Euroopas , tunnusjooned: kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus e. toetused , hea haridustase , kättesaadav ja kiire arstiabi , väike tööpuudus, turumajandus, demokraatia ,Itaalia, Lääne-Saksamaa, Jaapan arenesid väga kiiresti. Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg.
(Austria riigi anastamine sakslaste poolt). 4. Reparatsioonide maksmise kohustus Saksamaal kui sõjasüüdlasel oli kohustus maksta reparatsioone, see tähendab korvata kõik võitjate sõja kulutused kuna üldsummas ei jõutud kokkuleppele, siis see tekitas Saksamaal reparatsioonide maksmisel probleeme. Austriaga sõlmiti Saint-Germaini rahuleping 1919 1. Austria pidi loobuma: · Lõuna Tiroolist · Pidi tunnustama Ungarit Tsehhoslovakkia Jugoslaavia Austri sõjaväe piiriks oli 30000 kutselist sõjaväelist. Ta ei tohtinud liituda Saksamaaga. Teanoni rahu sõlmitakse Unariga 1920 Ungari sõjaväe suuruseks oli 35000 kutselist sõjaväelast. Ungari pidi kandma vastutust kui sõja algataja. Neuilly rahu sõlmitakse Bulgaariaga 1919 Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused · Inimkaotused 10milj. Hukkunut, 20milj. haavatut tõhutud materjaalsed kaotused
fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 1975) natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934- 1938/40) demokraatlikud riigid Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Sveits, Tsehhoslovakkia autoritaarsed riigid Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti, totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
- Olulisus - Praktilisus - Rakendamine Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng Inimõigused kui moraalsed õigused - Moraalsed õigused annavad juriidilistele õigustele õigustuse Moraali tüübid: - Positiivne moraalsus – empiiriline; midagi mida saame näha või jälgida konkreetses kogukonnas – käitumise reeglid kindlas ühiskonnas - Kriitiline moraalsus Moraalse õiguse kaks tähendust - Nõrk – vabadus
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
võetud ülesandeid. Ka seetõttu et Rahvasteliidus polnud kindlat järelvalvet ega karistust, selleks kui keegi ei peaks lubadustest üle astuma (mida nt Saksamaa tegigi) 2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks.
märts 1991 Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 17. märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit auguat 1991 Riigipöördekatse NSV Liidus 20. august 1991 Eesti iseseisvuse taastamine 21. august 1991 Läti iseseisvuse taastamine 6. september 1991 NSV Liit tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust detsember 1991 NSV Liidu lagunemine 1991 1992 Jugoslaavia lagunemine 20. juuni 1992 Eesti läheb üle oma rahale 1992 1995 Bosnia kriis 1992 Bill Clinton saab USA presidendiks 1992 Hindade vabakslaskmine Venemaal 1992 Maastrichti leping 1992 Tsehhoslovakkia ,,sametlahutus" 28. juuni 1992 Eesti põhiseaduse vastuvõtmine 20. september 1992 Toimuvad presidendi ja Riigikogu valimised 5
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline
rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia kerkis Euroopas esile 18.-19. sajandil. Arvati, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese
Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sõlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902)...
Hallsteini doktriin Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumi kantsleri Walter Hallsteini poolt 1955. a. sõnastatud poliitika, mille kohaselt Saksamaa Liitvabariik käsitles Saksa 5 Demokraatliku Vabariigi tunnustamist kolmandate riikide poolt ,,ebasõbraliku aktina". Nii saavutas Saksamaa Liitvabariik positsiooni, kus enamikus maailma riikides ei olnud DDRi diplomaatilist esindust. Hallsteini doktriini rakendati 1957. a. Jugoslaavia ja 1963. a. Kuuba suhtes, kes sõlmisid diplomaatilised suhted Ida-Saksamaaga: Lääne-Saksamaa saadikud kutsuti ära. Erandiks oli Nõukogude Liit, kus olid alates 1955. a. mõlema Saksa riigi suursaatkonnad. Breznevi doktriin Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin pärast Tsehhoslovakkia sündmusi. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee peasekretär Leonid Breznev ütles oma kõnes 13. novembril 1968, et ,,juhul, kui sotsialismivaenulikud jõud üritavad
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
See-eest olid nad suutnud välja arendada võimsa hävituslennuki, neil oli ka Radari kasutamise oskus. Inglastel õnnestus lahing võita. Inglismaa poolel võitlesid Poola, Tsehhi jpt. lendurid. Septembris andis Hitler käsu dessant edasi lükata. BALKANI POOLSAAR Hitler pööras peale Poola vallutamist tähelepanu itta. Oktoobris 1940 alustas Itaalia sõda Kreeka vastu, Itaalia lüüasaamise tõttu oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaaga liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. 6.aprillil 1940 algas rünnak. Aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud. Hitler asus taotlema võimu vahemeres. Selleks tuli vallutada Malta ja Kreeta. Kreeta suudeti vallutada, kuid Maltat mitte. 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, eesmärk oli läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi
2014). 10 3.3 Rahvuslik koosseis Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste osakaal püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007). 3.4 Vanuseline koosseis Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15- aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007).
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
võtan lähedal asuva riigi nimega Uus-Meremaa. Selle rahvastiku tihedus on 14,7 in./km² ehk umbes 6 korda suurem. Austraalias paiknevad inimesed üpriski ühtlaselt. Tuhande lapse kohta sureb Austraalias 6 last. Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 7 Rahvaarv on suurenenud üle 1% aastas kuni 2000. aastani. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960, alates sealt hakkas kasvutempo alanema. 1950-1960-2,3% 1960-1970-2,0% 1970-1980-1,4%
Rahuleping Soomega, Saksamaa taganemine, Kuramaa ,,kotti` ·Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja enamikust Lätist ning tõmbuda kaitsele nn Kuramaa ,, kotti`` ·Punaarmee oli jõudnud Ida Preisimaa piirini ·1944 a. suvel jõudsid Nõukogude väed rünnata Soomet, murdes Mannerheimi liini, kuid sõjajõud jäi purustamata. ·1944 a. septembris sõlmis Soome vaherahu NSV Liiduga ·1944 a. sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia ·Sõjast üritas väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. Normandia dessant ·Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944 a. hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessante, mille ta lootis kiirelt purustada ja paisata kogu jõud idarindele ·06.06.1944 maabusid lääneriigid Normandias (avati II rinne)
KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses K...
kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni poolaastad, selle ajal oli tema käeas piiramatu võim. Rahvatribuunid- (neid oli 10) kaitsesid lihtrahva huve. Senat- Riiginõukogu Vana Roomas, koosnes vanadest meestest 7) Rooma impeerium (Hispaania, Portugal,Prantsusmaa, Inglismaa,Belgia, Holland,Luxemburg,Itaalia ise,Sveits, Austria, Kreeka , Bulgaaria,Rumeenia, endine Jugoslaavia,Türgi, Süüria, Iisrael, Egiptus, Palestiina, Liibüa,Marokko, Tuneesia,Alzeeria) 8) Islami levik ja teke 7 sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. 622. Aastal lahkus Muhamed Meka linnast ja läks Mediinasse. See sündmus on on aluseks islami ajaarvamisele. 630
väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala. Rahvastik Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. Suuremad linnad Idarannikul asub kolm Austraalia suurimat linna: Melbourne, Brisbane ja Sydney. Melbourne on linn Port Philip lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
Kõik peale Soome nõustusid, NSV liit alustas Soome vastu talvesõda. Teise maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil kuulutas Saksamaa NSV liidule sõja. Kuidas jagunes Euroopa Nõukogude-Saksa sõja puhkemise eelõhtul. Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Türgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Sveits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi,
maksma. Kogu poliitilist korraldust, mis pärast esimest maailmasõda Euroopas oli, nimetatakse Versailles'i süsteemiks. Rahulepingud on sellest üks osa, aga selle osa on ka see, et esimese maailmasõja tulemusel lagunesid neli suurt impeeriumit: Osmani, Austria-Ungari, Saksa impeerium (kaotas kolooniad) ja Vene impeerium. Tekkis ka palju uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart enne esimest maailmasõda? On suur Austria-Ungari impeerium ning Venemaal ja Saksamaal on ühine piir. Kuidas ära tunda, et on Euroopa kaart pärast esimest maailmasõda? Poolal on Poola koridor, seda külma sõja ajal (ega üldse rohkem) ei olnud. Versailles'i süsteemi osa oli ka Rahvasteliidu loomine. Enne esimest maailmasõda sellist süsteemi, mis reguleeriks riikidevahelisi suhteid, ei olnud. Selle tõttu otsustati Pariisi rahukonverentsil luua
12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia Dunkerque 1940 14 juuni 1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu Vichy valitsus- Petain, valitsuse juht 1941 vallutas Saksamaa Jugoslaavia ja Kreeka Maailmasõja laienemine Barbarossa plaan- saksamaa sõjaplaan NSVL vastu 21.juuni 1941 Saksamaa ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased: rumeenia, itaalia, ungari, slovakkia, soome (jätkusõda) Saksa vägede kiire edasitung kestab kuni sügiseni 6.dets 1941 algas Moskva lahing- Saksa armee sai lüüa Curchill, Roosevelt- lepivad kahe riigi eesmärgid sõjas kokku Atlandi harta 14.august 1941 kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja
funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas. Näit: Endine Jugoslaavia, NSVL, India, YouKay, Aasias & aafrikas on riike mille territoriaalsed piirid ei lähe kokku rahvuslike piiridega. WoW! Eesti on ka raamatus! POLIITILINE SÜSTEEM Süsteemidest üldiselt. Süsteem on grupp komponente, mille vahel on strukturaalne side ja mis tegutsevad üldiste mudelite järgi. Kuna komponendid on üksteisest sõltuvad, siis muutus ühes komponendid põhjustab muutusi ka teistes. Poliitilise süsteemi definitsioon
sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). · tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma. Seismiliste lainete levimise järgi uuritakse Maa siseehitust, sest lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria omadustest kõrvale kalduda, murduda, peegelduda jne (joonis P- ja S- lainete levimisest). Maakoore alumiseks piiriks peetaksegi väga teravalt esiletulevat piirpinda, millel P-lainete kiirus hüppeliselt tõuseb. Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14). Maavärina tagajärjeks on sageli reljeefimuutused, põhjavee taseme muutused, tsunamid Ülesanne: Loe H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 lk 14 17 Vasta küsimustele: G. Mis on moho? H. Kuidas on moho seotud maavärinatega? I
mere riikidest Inglismaale, Põhja-Aafrikast Prantsusmaale, Indoneesiast Hollandisse). Kuid enamus rändest järgib majanduslikult ergutavaid põhjuseid ehk siis minnakse sinna kus on parem palk. Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia, Belgia, Sri Lanka). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures
· Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud · Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama 2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping Pariisi rahukonverents: · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
Valijad nõuavad üha sagedamini, et valitsus leiaks nendele muredele praktilise lahenduse. Vaevalt oli Euroopa Liidu liikmete arv suurenenud viieteistkümneni, kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks. 1990ndate keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal.
suuremast osast Lätist. 1944.a. suvel ründasid Nõukogude väed Soomet, mille sõjajõud jäid aga purustamata ning septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Soome väljumine sõjast tegi Saksamaale võimatuks Eesti kaitsmise. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Tallinnas lühiajaliselt küll ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, kuid saabunud Punaarmee surus iseseisvuse taastamiskatse maha. 1944.a sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. 1.9 Normandia dessant 1944.a. hoidis Hitler suure osa oma üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti, mille ta lootis kiirelt purustada ja suunata kõik jõud idarindele. 6. Juunil maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias, millele saksa väejuhatus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida, Saksa kaitse varises suve lõpuks kokku. 1944.a. 25. Augustil vabastati Pariis, kuid
Tsehhi 2. Rumeenia 2. Portugal 2. NSVL 3. Läti 3. Taani 3. Sloveenia 3. Türgi 4. Poola 4. Belgia 4. Ungari 4. Hispaania 5. Prantsusmaa 5. Bulgaaria 5. Sveits 6. Poola 6. Soome 6. Iirimaa 7. Luksemburg 7. Vichy- 8. Holland Prantsusmaa 9. Kreeka 10. Jugoslaavia 11. Norra 17. Potsdami konverents (isikute näod) Suurriikide varasemate kokkulepe kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 17.juulist kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu.
Boikoteeriti Moskva Om- e. Samuti lõpetati vilja müük NSV Liitu. USA abistas ka Af-i mässulisi. Inimohvrite arv oli suur ning sõda oli ebapopulaarne kodus. Samuti lõppes see NSV Liidu jaoks tulemuseta. Sotsialistlik maailmasüsteem Kommunistide all oli hiigelterritoorium, kus asetses 13 riiki. Alguses nimetasid nad end rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. Kokku moodustasid nad sotsialismileeri. Kõik need riigid järgisid Moskva joont peale Jugoslaavia. Iseloomulik oli sellisele süsteemile, et võim riigis on ühe partei käes. Majandus oli valdavalt riigistatud ning tootmine toimus plaanimajanduse alusel. Kontrolli all oli samuti ka kultuur ning kommunistlik partei kontrollis riigiaparaate ja ühikonna organisatsioone. VLO ja VMN abil kontrollis Moskva sotsialistliku sõprusühenduse maid. Neid organisatsioone jälgis Täitekomitee ja igapäevaseid tegevusi sekretariaat. Sotsialismileeri kokkuvarisemine üldised põhjused
Lavrenti Beria/Lavrenti Pavlovits Beria. Beria oli pikka aega Jossif Stalini lähikondlane, keda teatakse eelkõige kui tolleaegset salapolitsei juhti, repressioonide peaorganisaatorit ja aatomirelva tootmise juhti. Kuid tema tähetund saabus siiski alles pärast Stalini surma, mil Beriast sai Kremli võimuladviku võtmefiguure, kes alustas ulatuslike reformide läbiviimist. Beria mõjukuse kasv oli pinnuks silmas tema kaasvõitlejatele, kes nägid selles ohtu enda võimupositsioonidele. Georgi Malenkovi ja Nikita Hrutovi organiseeritud vandenõu tagajärjel arreteeriti Beria 26. juunil 1953. aastal. Karjäär nõukogude riigi ja parteiaparaadis Aastatel 19211931 töötas Beria Kaukaasia julgeolekuorganites (OGPU), tõustes lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 19311938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks. Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina 1938...
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ....................................................................................................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ....................
mere riikidest Inglismaale, Põhja-Aafrikast Prantsusmaale, Indoneesiast Hollandisse). Kuid enamus rändest järgib majanduslikult ergutavaid põhjuseid ehk siis minnakse sinna kus on parem palk. Vertikaalne rivaalitsemine on kõige intensiivsem kui tegemist on (Buzan 1998:125) poliitilise integratsiooni projektiga (näiteks Euroopa Liit, endine Nõukogude Liit, Sudaan, osaliselt ka India ja Pakistan) või eraldumisprojektiga (näiteks endine Jugoslaavia, Belgia, Sri Lanka). Nad võivad olla ka samaaegsed, nagu näiteks Lääne-Euroopa alamriikide (substate) identiteedi projektide puhul ELi kontekstis (nagu katalaanid, shotlased, korsiklased, Põhja-Itaalia). Horisontaalne rivaalitsemine toimub igal tasandil. Riikides elavad vähemused (näiteks wuelslased, quabeklased) on mures domineeriva kultuuri mõju pärast (Inglismaa, Kanada). Väiksemad naabrid (näiteks Kanada, Malaisia) on mures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
