Austraalia(referaat) (0)

Ehte Humanitaargümnaasium
Austraalia
Referaat
Karina Selivanova
Ksenia Nepotšatova
Viktoria Suvorova
11B
Õp. Darja Lopatina
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 2
Austraalia üldandmed 3
Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus 5
Austraalia kaart 6
Pinnamood 6
Loodusvaarad 6
Kliima 7
Rahvastik 7
Suuremad linnad 7
Majandus 8
Eneergiamajandus 8
Põllumajandus 8
Austraalia metsad 9
Veondus 11
Turism 12
Keskkonnaprobleemid 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open .
Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid , milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid .

Austraalia üldandmed

Austraalia
Austraalia Ühendus
Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel.
Pindala 7,7 milj. km2.
Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute inglaste, iirlaste ja šotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest.
Pealinn Canberra , elanikke umbes 279 000.
Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000).
Riigikeel on inglise keel, kõneldakse veel itaalia, kreeka, hiina keelt ja põliselanike dialekte .
Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid ).
Rahaühik on Austraalia dollar , 1 dollar = 100 senti.
Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes.
Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared.
Pikim jõgi Murray - Darling 3717 km
Peamised tegevusalad hulgi- ja jaekaubandus
Peamised väljaveokaubad vill, metallimaagid , süsi, värvilised metallid
Peamised sisseveokaubad liiklusvahendid, tööstuskaubad

Austraalia geograafiline asend ja administratiivne jaotus

Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist:
osariigi nimi lühend elanikearv pealinn osariigi nimi eesti keeles
New South Wales NSW 6,8 milj Sydney Uus-Lõuna-Wales
Victoria VIC 5,1 milj Melbourne Victoria
Queensland QLD 4,2 milj Brisbane Queensland
Western Australia WA 2,1 milj Perth Lääne-Austraalia
Southern Australia SA 1,5 milj Adelaide Lõuna-Austraalia
Tasmania TAS 0,5 milj Hobart Tasmaania
Australian Capital Territory* ACT 0,4 milj Canberra Austraalia pealinna territoorium
Northern Territory* NT 0,2 milj Darwin Põhjaterritoorium
Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast kagu pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).

Austraalia kaart

Pinnamood

Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik . Keskmadalik hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre’I järv, kagus alluviaaltasandikud. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi .

Loodusvaarad

Boksiit , süsi, rauamaak , alumiiniumoksiid , kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan , nikkel , volfram , mineraalliivad, tina, tsink , teemandid, maagaas, toornafta .

Kliima

Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Nii nagu taimestik , on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala.

Rahvastik

Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased.
85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse.
Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.

Suuremad linnad

Idarannikul asub kolm Austraalia suurimat linna: Melbourne, Brisbane ja Sydney.
Melbourne on linn Port Philip lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn. Melbourne on elanike arvult (3,9 miljonit 2008. aastal). Linnastu pindala on 8806 km².
Brisbane on rajatud 1824. aastal. Linnas on elanikke 1 811 000 inimest ja linna pindala 1326,8 km².
Sydney on Austraalia suurim linn ja vanim linn. Asutatud karistuskolooniana 1788. aastal ja tänapäeval elab seal 4,2 miljonit inimest. Sydneys toimusid aastal 2000 kõigi aegade suurimad suveolümpiamängud, kus 300 spordialal võistles 10 651 atleeti.

Majandus

Austraalia majandus on segamajandus , mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse.
1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima.
Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD -riike.
Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud.
1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat.

Eneergiamajandus

Hüdroenergia moodustab energeetikast 10%, ülejäänud 90% on soojuselektrijaamad. Tuumaelektri- ja muid elektrijaamu pole Austraalias. Elektrijaamad paiknevad põhiliselt Austraalia ida rannikul.

Põllumajandus

Sisemaal on spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele , tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Koos kaevanusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Austraalia on maailma suurim villa tootja. 1995 aastal oli seal 126 miljonit lammas. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju . Tasmaania on kuulus oma imeilusate puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju õunu, et seda kutsutakse tihti ka “Õuna saareks ”. Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad . Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra , tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys.
Mullad
Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed , enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad . Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
Eksport
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit).
Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit).
Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja boksiit (alumiiniumimaak) (2,298 miljardit USA dollarit).
2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus- Meremaa (6,7%) ja India (5%).
Import
Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit).
Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit).
Järgnevad arvutustehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit).
2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).

Austraalia metsad

Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik , on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81–100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 51–80%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 20–50%.
Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia kõige võimsamad metsad. Metsa esimese rinde kõrgus küündib tihti üle 30 meetri, puistud on sageli mitmerindelised ja elustik väga liigirikas.
Troopilisi vihmametsi leidub peamiselt vaid Austraalia kirdeosas ja nende pindala on väike. Suurim ühtne troopilise vihmametsa ala, mis paikneb Cooktowni ja Tonswillei vahel, võtab enda alla ligi 800 000 hektarit. See on vaid üks tuhandik Austraalia pindalast, kus mets on koduks üle 3000 taimeliigile ja 370 linnuliigile. Seal elab ligi 30% kõigist Austraalia kukkurlooma liikidest, 30% konnaliikidest ja 23% roomajaliikidest. Suur osa neist metsadest on looduskaitse all. Väga põnev on näiteks 1200 ruutkilomeetri suurune Daintree rahvuspark , kus saime mitu päeva ringi liikuda .
Lähistroopilisi vihmametsi on järel veelgi vähem kui troopilisi. Neid leidub üksikute omaette saarekestena Austraalia idaosas. Parasvöötme vihmametsi leidub peamiselt Austraalia kaguosas. Võimsad puud on tihti kaetud sammaldega, metsa alumises rindes kasvavad puukujulised sõnajalad.
Harvikuid ja põõsastikke leidub Austraalias tohutu suurtel aladel. Sageli on nad levinud väga kuivades kasvukohtades . Puud on madalad ja kõverad, tihti kasvavad puude asemel põõsad. Nii hõredad metsad kui ka harvikud ja põõsastikud on väga tuleohtlikud – iga-aastased tulekahjud on seal tavalised.
Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest
Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril Austraalia sisemaal rändasime Hattah-Kulkyne'i rahvuspargi metsas, kus puud on vaevalt 10 meetri kõrgused ja nii peenetüvelised ja harunevad, et meenutavad pigem põõsaid kui puid. Kohalik nimetus sellisel purukuival maal levinud kõrgete põõsastega metsa kohta on mallee.
Austraalia idaosas olime kulgenud kuivades hõredates metsades, kus valgusküllane maapind on kaetud ühtlase pruuni kihiga , mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Päikeselisel päeval on säärase metsa õhk tulvil tugevat ja äravahetamatut eukalüptiaroomi. Puutüvede alaosad olid sageli süsimustad. See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust.
Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne’i linnast ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark. Ilm oli jahedapoolne ja rõske. Tibutas vihma. Selles parasvöötme vihmametsas sajab sageli ja seetõttu on taimestik erakordselt lopsakas.
Puukujulised sõnajalad küündivad 10 meetri kõrguseni ja moodustavad kohati eukalüptimetsa all omaette puurinde. Võrreldes Eesti metsapuudega paiknesid nad palju kõrgemate, täiesti sirgete ja okstetuna tihedalt üksteise kõrval. Ladvad ulatusid 60 meetri piirimaile. Paljudelt tüvedelt oli koor narmastena maha koorunud, mis Eesti kogemuste järgi tähendab seda, et puu on suremas. Eukalüpti puhul on koore pidev uuenemine täiesti normaalne nähtus. Sealne liik kannab valitseva eukalüpti nimetust .

Veondus

Austraalia hõredasti asustatud kesk- ja lääneosas on õhutransport eluliselt tähtis. Austraalial on kokku seitse rahvusvahelist lennujaama (Darwin, Cairns, Brisbane, Perth, Sydney, Melbourne, Adelaide), kuid enamus külalisi saabub mandrile riigi kahe suurima õhuvärava Sydney või Melbourne’i kaudu. Nendesse linnadesse korraldab lende enim lennukompaniisid ja võimalused soodsat hinda saada on suuremad.
Kohapealsest transpordist on suurte vahemaade tõttu samuti enim soositud õhutransport. Siseriiklike lende korraldab rahvusliku lennukompanii Qantase kõrval ka peale pankrotti uuesti jalgu alla saav Ansett . Idarannikul on konkurents tihedam ja piletihinnad soodsamad, Kesk- ja Lääne- Austraalia sihtpunktid on mõnevõrra kallimad.
Lennuliiklusest kohati kallimgi, kuid palju aeglasem on liikuda maad idast läände ja lõunast põhja läbivate rongidega . Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme ööpäeva kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge raudteelõik Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga. Rongiliikluse eeliseks bussi- ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses funktsioneerib veatult linnatransport. Näiteks Sydneys on busside -rongide kõrval samaväärseks ühistranspordi liigiks ka praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks tunde.

Turism

Enamikele inimestele seostuvad Austraaliaga Sydney Sadamasild ja Ooperiteater , teadjamad oskavad ehk nimetada ka Ayers Rocki. Tegelikult on see kõik vaid jäämäe tilluke veepealne osa.
Austraalia on kontrastide maa – nii kliima, maastik kui ka loodus kõiguvad äärmusest äärmusesse. Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle maa peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil mujal maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi nauditavamaks. Järgnevalt mõned vaatamisväärsused:
Great Ocean Road
Melbourne’ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks kauneimaid maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab maantee kõrge ja sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud liivakivimoodustised. Neist kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch , London Bridge ja Bay of Islands .
The Grampians
Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark, mis on nimetatud samanimeliste mägede järgi Šotimaal. Väikesest Halls Gapi linnakesest algab hulgaliselt matkaradu, mis viivad ümbruskonna mägedesse. Siinse kandi üks tuntuimaid vaatamisväärsusi on võimas MacKenzie juga. Ümbruskonna järsud mäed (nagu Mt. Arapiles) on populaarsed ka mägironijate seas.
Lõuna-Austraalia
Adeliade
Miljonilinn Adelaide pakub külastajale samasugust kunsti- ja kultuurielamust nagu „kultuuripealinn“ Melbourne. Kompaktses kesklinnas on harmooniliselt kokku sobitatud pilvelõhkujad ja sajandivanused ehitised, muuseumid ja restoranid . Torrensi jõe kaldal jalutades püüab pilku omapärase arhitektuuriga festivalikeksus. Rannamõnusid saab nautida 10-minutilise trammisõidu kaugusel asuvas Glenelgi rannas.
Flinders Ranges
Lõuna-Austraalia ranniku lähedal asub sadade kilomeetrite pikkune mäeahelik, mis saadab rändajat pea kogu tee Adelaide’st Port Augustasse. Teisel pool mägesid asub karm sisemaa – Outback . Port Augusta on selle piirkonna viimane suurim linn, milles asub ka Outbacki muuseum . Linnast sajakonna kilomeetri kaugusel on teravatipuline kausja kujuga Wilpena Pound i mäestik, mille ümbruses on mitmeid matkaradasid.
Kimberley
Lääne -Austraalia loodenurgas asuv Kimberley territoorium koondab omapäraseid pinnavorme, maalilisi jõesänge, võimsaid jugasid ja kauneid saarestikke.
Üks Austraalia omapärasemaid ja kaunemaid pinnavorme on Kimberley regiooni kõrbealal asuv mitmekümnest kuplist koosnev väike Bungle Bungle mäestik, millesse punase liivakivi erinevad kihid on jätnud omapärase mustri .

Keskkonnaprobleemid

• Metsanduse kadumine
  
• Kõrbestumine
  
• Loomade väljasuremine
  
• Kontrollimatu tulekahjud
  

Kasutatud kirjandus

Maailma Atlas 2000
http://kangurumaa.weebly.com/index.html
http://www.germalo.ee/reisiinfo/austraalia/
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1216_1200.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/austraalia2.ht m