Austraalia (0)

Kanepi Gümnaasium
10. a klass
Mirell Lattik
AUSTRAALIA
Kanepi 2009-05-18
SISUKORD
Sissejuhatus.............................................................................................3
ÜLDANDMED.................................................................................4
Gograafiline asend.......................................................................4
Austraalia loodus........................................................................5
Rahvastik.....................................................................................6
Põllumajandus.............................................................................10
Austraalia linnad.........................................................................11
Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13
Kergetööstus...............................................................................14
Transport.....................................................................................15
Turism .........................................................................................16

Sissejuhatus

Mina valisin Austraalia sellepärast, et see on riik meeldib mulle tema loomade, taimestiku ja looduse poolest. Seal on väga palju erinevaid kultuure, mis on välja arenenud miljonite aastate jooksul. See riik erineb teistest palju, nii oma kultuuri kui rahva poolest. Kindlasti on Austraalia minu esimesi riike, mida ma tahan külastada. Austraalia ajalugu on väga mitmekülgne ja huvitav, tema areng silmapaistev. Selle referaadi koostamisel saan uusi teadmisi Austraalia kohta, mis tulevad mulle elus kasuks.ÜLDANDMED

Riigikeel: inglise
Pealinn: Canberra
Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner Quentin Bryce
Peaminister : Kevin Rudd
Pindala: 7 682 557 km²
Rahvaarv (2006): 20 264 082
Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km²
Iseseisvus : 1. jaanuar 1901
Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)
Ajavöönd maailmaaeg: +8 kuni +11
Riigihümn: Advance Australia Fair
Üladomeen: .au
Maakood : 61  
Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid
Religioon : 75% krislased, 1% moslemid, 1% budistid , 0,5% juudid
Valitsus: Suurbritaania Ühenduse sõltumatu liige
Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit
Geograafiline asend
Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.
Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.
Austraalia lipp Austraalia vapp Austraalia asend maailmakaardil
Austraalia loodus
Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit.
Riigi madalaim punkt on Eyre 'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel.
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna- Wales .Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav . Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.
Loodusvaradeks on boksiit , kivisüsi, rauamaak , vask, tina, kuld , hõbe, uraan , nikkel, vilfram, mineraalliiv, plii, tsink, teemant , naturaalne gaas , petrooleum e. nafta .
Loodus ohtudeks on metsapõlengud, tõsine põud ja keeristormid piki rannikuid.
Rahvastik
Selles riigis elab 20 264 082 inimest. See on suur riik.
Aastaks 2050 on Austraalia rahvastik kasvanud. Meeste osakaal jääb natuke suuremaks . Järjest rohkem elatakse kuni 100 aastaseni s.t elukvaliteet paraneb .
Keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Kuna Austraalia on saar, siis naaberriigiks võtan lähedal asuva riigi nimega Uus- Meremaa . Selle rahvastiku tihedus on 14,7 in./km² ehk umbes 6 korda suurem. Austraalias paiknevad inimesed üpriski ühtlaselt. Tuhande lapse kohta sureb Austraalias 6 last.
Austraalia rahvastiku praeguses koosseisus väljendub ilmekalt kunagine massiline immigratsioon Euroopast: umbes 92% rahvastikust on euroopa ja 7% aasia päritolu ning 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.
Rahvaarv on suurenenud üle 1% aastas kuni 2000. aastani. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960, alates sealt hakkas kasvutempo alanema.
1950-1960-2,3%
1960-1970-2,0%
1970-1980-1,4%
1980-1990-1,5%
1990-2000-1,2%
Prognoos kuni 2030. aastani on rahvaarvu tõus. Kuid see on alla 1% ja väheneb veelgi.
2000-2010-0,9%
2010-2020-0,7%
2020-2030-0,5%
12,14 sündi 1000-e inimese kohta.(2006)
7,51 surma 1000-e inimese kohta.
Rändesaldo on 3.85 imigranti 1000-e inimese kohta.
Sündimus on 12,14 ‰, millega Austraalia on maailmas 171. kohal. Sündimus on seal väike. Sündimus on suurem kui Euroopas, kuid väiksem Aafrikast ja Aasiast. Selle põhjuseks võivad olla samad põhjused, mis Euroopas. Naised pühenduvad rohkem karjäärile ja nende kultuur ja religioon ei nõua naiselt vaid laste kasvatamist . Suremus on 7,51‰ ja annab maailma edetabelis 127. koha. Suremus on võrreldes sündimisega väike ja annab riigile positiivse iibe. Kõige suurem sündimus on Nigeerias 50,73‰ ja kõige suurem suremus on Svaasimaal 29,74‰.
Imikusuremus on 4,63 1000-e inimese kohta, see on väike võrreldes teiste riikidega.
1,76 last naise kohta, umbes sama, mis Euroopas, kuid maailma riikide seas on see väike arv.
Keskmine eluiga on 78 aastat
1000 inimese kohta 13 sündi.
1000 inimese kohta 7 surma
Sündimus on suur, kuid langeb.
Sünnitajaid ja töövõimelisi inimesi on palju.
Väikelaste suremus on madal.
Poisse sünnib veidi rohkem, kui tüdrukuid
Arvud on väga kõrged, Austraalia asub sellega maailmas 9. kohal. Selle põhjuseks on hea elukvaliteet, hea arstiabi kättesaadavus, inimeste küllaltki tervislik eluviis.
Sündimus on viimastel aastatel väga vähe tõusnud. Poisse on rohkem sündinud kui tüdrukuid.
See riik on demograafilise ülemineku II etapis .
Rahvaarv kasvab, vahepealne aeglustus toimus 1975 aastal. 20. miljonini oli rahvaarv jõudnud juba 2003. aastal
Põllumajandus.
Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%.
Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed , enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad . Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur ja seepärast ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on.
Austraalial on eeldused jätkuvaks tugevaks majanduskasvuks ning segavaid faktoreid on väga vähe. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus . Töötuse määr on järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15% rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantšod.
Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju . Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja.

Austraalia linnad

Suurimad linnad on Sydney (3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161), Perth (1 176 542), Adelaide (1 002 127) ja Canberra( 339 727).
91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses.
Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus .
Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on elamiseks ebasobiv.
Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud.
Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna- Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja.
Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta paikneb Saint Vincenti lahe ääres Adelaide'i tasandikel Torrensi jõe suudme juures kümmekonna km kaugusel ookeanist. Elanike arv on 1 146 119 (juuni 2006). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 1 072 585. Adelaide on elanike arvult Austraalia viies linn. Adelaide asub Austraalia lõunarannikul. Linn asutati umbes 1840. Linnas on Adelaide'i Ülikool, Lõuna-Austraalia Ülikool ja Flindersi ülikool. Adelaide on katoliku Adelaide'i peapiiskopkonna keskus. Linnas on suuri sõiduki- ja masinatööstuse, metallitöötlemise, elektroonikatööstuse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. Tööstus on koondunud eriti Port Adelaide'i lähedusse (naftatöötlemine ja autotööstus). Adelaide'is on avameresadam (Port Adelaide) ja rahvusvaheline lennujaam (Adelaide'i lennujaam).
Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid
Austraalia on suur põllumajandussaaduste tootja ja eksportija. Suurimad probleemid Austraalia põllumajanduses on põud, vee turvalisus, globaalne soojenemine ja bioloogilised ohud.
Kergetööstus
Üle 95 protsendi ettevõtetetest Lääne-Austraalias liigitatakse väikesteks. Kuigi keskkonnamõju individuaalsele ärile on väike, kuid kumulatiivne mõju võib olla suur. Kõik ettevõtted, kas suured või väikesed, peaksid nõustuma vastutusega ja haldama nende keskkonnamõju. Kui ressursside nappus on kombineeritud Lääne-Austraalia geoloogilise funktsioonide nagu kõrge läbitavus rannikulähedast liiva tasandikel ja madal põhjavesi, potentsiaalselt märkimisväärseid saastumise ohtu kergetööstuse tundlike veevarude suurendamist.
Tooted / teenused

• Vööd
  
• Rõivamanused
  
• Riietus
  
• Rõivad, nahk
  
• Rõivad, karusnahk
  
• Kindad (välja arvatud spordi-või kumm )
  
• Taskurätikud
  
• Mütsid
  
• Peakatted
  
• Kiivrid
  
• Pitsid (Jalanõude)
  
• Nahk ülikond, mantel ja vormiriided
  
• Supelrõivad (va silmkoelised kangad sama üksus)
  
• Lipsud
  
• õmblemisega seotud teenused
  
• Kudumisteenused
  

Transport
Austraalia on suuruselt teinetase autode koguses. Siin on kolm kuni neli korda rohkem maanteid elaniku kohta, kui Euroopas ja seitse kuni üheksa korda rohkem, kui Aasias.
Maanteed on jagatud kolme ossa : föderaalmaanteed
riiklikud maanteed
kohalikud teed
maanteetunnelid leevendavad liiklusummikuid suurlinnade piirkondadesvõi ületavad märkimisväärselt vooluveekogusid . Elektrisõidukite võrgud on kavas paigaldada enamikus suuremates linnades.
Tõusev bensiini hind ja suurenva liiklusummikud on peetud tegurid, mis aitavad kaasa uuendatud majanduskasvu kasutada linna ühistransporti.
Enamik suuremate linnade olema vähemalt bussiliinid ning need linnad on välistatud teenuseid, nagu on koos turismi-või pärandi transpordivahendite (nagu näiteks era monorelss kell mere maailm või turistide Victor Harbor Horse tõmmatud tramm).
Raudtee -võrk on suur, mis hõlmab kokku 33819 km (2.540 km elektrifitseeritud) raudteeäärsetest: 3719 km lai rööpmevahega, 15422 km standardse rööpmelaiusega, 14506 km kitsas rööpavahe ja 172 km. Raudteetransport alustanud erinevate kolooniad erinevatel kuupäevadel. Isiklikku raudteede alustas esimestel ridadel ja probleeme edukad kaugserveriga suured ja hõredalt asustatud mandril ja valitsus raudtee pärusmaa. Kuigi erinevate kolooniad olid nõus London valida üldine rööpmevahega, kolooniate lõppes erinevate gabariitidega.
Suuremad linnad Austraalia ei ole täielik ümbersõidu süsteeme. Melbourne süsteemid on osaliselt maa all, nagu on Sydney's Mõlemad linnad on plaanis ehitada ulatuslikuma metroosüsteemidele.
Austraalia siseveeteed ei ole oluline vahend kaubanduslike vedude seisukohalt Kui 19. sajandi meloa aurikud kasutati kohta Murray-Darling Basin transpordi tootma nagu vill ja nisu kuid veetasemed on väga ebausaldusväärne, mistõttu jõe võitmatu suurte osade kohta aastas. aurikud ei suuda konkureerida, raudtee-, ja hiljem, maanteetranspordiga. Liiklus nüüd siseveeteedel on seega suures osas piiratud era lõbusõidulaevadele.
Turism
Turism Austraalias on suur majandussektoris. 2003/04, on turism tööstusharu esindajad 3,9% Austraalia SKP aadressil, mille maksumus on umbes $ 32 miljardit selle riigi majandusele. Tuleb märkida, et turismi osakaal SKTst on veidi vähenev viimastel aastatel. 1,1% koguekspordist, kaupade ja teenuste suhtes. Austraallased on suured kodumaise reisijate ning koos Kutseala on merepoolse resort linnades iga riigi (paljud asuvad või selle lähedal hea surfirannad), tagasihoidlikud mäed, külluslikud rahvuspargid, jõed, kalapüügi kohad, viinamarjakasvatuse piirkondi ning samuti kodumaiste külastada põhiküsimuse turistide kohale.
Riigisisene turism tippnõudluse ajal Austraalia kooli puhkepäevadel.Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru (Ayers Rock) ja Kakadu- rahvuspark .
Kuna austraalia on väga armastatud koht minu jaoks, tahan ma sinna reisida ja turismikohana väga tähtis minu jaoks. Magnetiks pean Ulurut.
Ja kindlasti ka Sydney. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit.
Sydney ooperiteater on Sydneys Austraalias asuv ooperiteater, mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on ühe 20. sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol. Ooperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see umbes 120 meetrit lai ja 183 meetrit pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Voolutarvet võib võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km. Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada.