Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded (0)

Q: Kes katab meie söögilaua?

Vastus leiad õppematerjalist: Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Logistika alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes katab meie söögilaua?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISE VEO (ATP) PÕHINÕUDED
Tallinn 2012

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Kiiresti riknevad toiduained 4
3.Riikidevaheline kokkulepe kiiresti riknevate toiduainete veol 6
4.Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavad eriveokid 9
5.Eriveokitele kehtestatud nõuded ja nende kontrollimine 12
6.Uute tehnoloogiate kasutamine kiiresti riknevate kaupade veol 16
Kasutatud allikad 18

Sissejuhatus

Tänapäeval hõlmab rahvusvaheline kaubavahetus riikide ja mandritevahelist liikumist ning üleilmastumine on oluliselt laiendatud vajadust rahvusvaheliste vedude järele. Kaubavahetuse tulemusena võime tarbida kaupu, mida ei saa ise valmistada, näiteks on meil kauplustes müügil banaanid ja ananassid, mis tegelikult Eestis ei kasva. Samuti on võimalik osta aastaringselt värskeid puu- ja köögivilju, mereande jne. Eelpool nimetatud kaupade säilitusaeg on lühike ning selleks, et need jõuaksid kiiresti ning kvaliteetselt tootjatelt tarbijateni, on jätkuvalt suur väljakutse.
Kuidas säilitada toiduainete värskus nende transportimisel, selle peale on inimesed mõtelnud ammu. Rodrigue ja Notteboom andmetel kasutasid Briti kalurid juba 1797. a looduslikku jääd oma püütud kalade sälitamiseks. Seoses linnastumisega tekkis suurenes nõudlus varustada linnaelanike värske toidukraamiga ning 1800-ndate lõpus hakati nn külmsäilitamist kasutama ka piimatoodete puhul. Kui 1870ndate lõpus ja varajastel 1880ndatel ei suudetud Euroopas toota nii palju liha, kui oli vajadus, siis vedas Prantsusmaa külmutatud liha ja lambaliha rümpasid Lõuna- Ameerikast ning Suurbritannia importis külmutatud veiseliha Austraaliast, sealiha ja muud liha Uus-Meremaalt [1].
Aja jooksul suurenesid veetava kauba kogused ja vahemaad ning 1867. aastal ehitati Ameerikas kiiresti riknevate kaupade veoks esimene külmutusvagun. Selle tehnoloogia seisnes selles, et talvel veekogude pealt kogutud jääplokid paigaldati vaguni otstesse ning üle nende liikuv õhk jahutas vagunis olevaid kaupu. Esimene mehaaniline külmutusseade töötati välja aga 1940-ndate aastate lõpus ning seda oli võimalik paigaldada transpordivahenditele ning kiiresti riknevaid kaupu võis vedada järjest pikemate vahemaade taha [2].

Kiiresti riknevad toiduained

Kiiresti riknevate toiduainete säilitusaeg on lühike ning nende kvaliteet sõltub oluliselt kohaletoimetamise ja käitlemise kiirusest, mis see seab olulised nõuded nende transpordile. Näiteks võivad toiduained ümbritseva temperatuuri mõjul kaotada oma värskuse, rikneda ning muutuda lühikese aja jooksul kasutamiskõlbmatuiks. Seepärast on kiiresti rikenevate toiduainete veole kehtestatud erinõuded ning see peab toimuma kindlate temperatuurivahemike juures.
Tähtsamad kiiresti riknevad toiduained on:

värsked ja konserveeritud juurviljad, seened ja maitseroheline;
värsked ja konserveeritud puuviljad ja marjad;
liha ja lihatooted , suitsuliha , vorstid, loomsed rasvad ;
piim ja piimatooted ;
munad ja munamelanž;
kala, kalatooted ja vähid;
või ja toidurasvad;
alkohoolsed joogid;
mittealkohoolsed joogid, mineraalveed ning igasugused mittenaturaalsed joogid;
pagari presspärm;
konservid hermeetilises pakendis

Sõltuvalt kiiresti riknevate kaupade tehnoloogilisest ja termilisest seisundist pealelaadimise eel liigitatakse kiiresti riknevad kaubad :

sügavkülmutatuiks (alla -18 0C),
külmutatuiks (alates -6 kuni -18 0C),
jahutatuiks,
jahutamata kaupadeks [3].

Selleks, et kiiresti riknevad toiduained kvaliteetselt tarbijani jõuaksid ning nendes toimuvate keemiliste protsesside tõttu ei rikneks, tuleb nende transportimisel väga oluline säilitada optimaalset temperatuuri ja õhuniiskust.
Toode
Säilivusaeg, päev
Optimaalne temperatuur, oC
Suhteline õhuniiskus, %
Õunad
90 - 240
0 - 2
90 - 95
Avokaadod
14 - 28
5 - 12
85 - 90
Ananassid
14 - 36
7 - 12
85 - 90
Banaanid
7 - 28
13 - 15
90 - 95
Brokolid
10 - 14
0
95 - 100
Kapsas
90 - 180
0
98 - 100
Kookospähklid
30 - 60
0 - 2
75
Porgandid
28 - 180
0
98 - 100
Lillkapsad
14 - 21
0
90 - 98
Sellerid
14 - 28
1 - 2
85 - 90
Kurgid
10 - 14
7 - 10
90 - 95
Mugulsibulad
30 - 180
0
65 - 70
Greipfruudid
28 - 42
10 - 15
85 - 90
Viinamarjad
56 - 180
0
85
Kiivid
28
0
90 - 95
Sidrunid
14 - 168
7 - 9
85 - 90
Lehtsalat
14 - 21
1 - 2
98 - 100
Apelsinid
21 - 84
0 - 9
85 - 90
Kartulid
56 - 140
7 - 10
90
Maasikad
5 - 7
0
90 - 95
Tomatid
7 - 28
13 - 20
85 - 88
Tabel 1. Puu- ja köögiviljade säilimise nõuded

Riikidevaheline kokkulepe kiiresti riknevate toiduainete veol

Tänapäevased jahutus- ja külmutusseadmed võimaldavad temperatuuritundlikke kaupasid transportida üle maailma. Et piiride ületamine toimuks kiiresti ja ladusalt, on vaja teha riikidevahelist koostööd ning kokku leppida ühtsed nõuded. Selleks, et ühtlustada ja reguleerida rahvusvahelist kiiresti riknevate toiduainete vedu, sõlmisid seitse riiki: Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland , Portugal ja Šveits 1. septembril 1970. a. Genfis Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutavate eriveovahendite kokkulepe (ATP). Ratifitseerimisel liitusid sellega veel viis riiki: Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania , Saksamaa ja Jugoslaavia ning kokkulepe jõustus 21. novembril 1976.
Eesti Vabariigi suhtes jõustus kokkulepe 6. veebruaril 1998. a. [5].
Täna on kokkuleppega liitunud riike 47 (Vt.tabel 2). ATP on riikidevaheline kokkulepe ning lepingu allakirjutanud riigid kohustuvad järgima selles kiiresti riknevate toiduainete veole kehtestatud standardeid ja norme. Transpordivahendite ülevaatused ja kontroll viiakse läbi riiklike ametivõimude poolt. Lepingu sätetest mitte kinnipidamisega kaasnevad sanktsioonid.
ATP on juriidiline tekst, mis koosneb 4 peatükist, 20 artiklist ja 3 tehniliselt lisast.Esimeses lisas määratletakse normid, mis on kehtestatud kiiresti riknevate toiduainete veol transpordivahenditele ning nende tingimustele vastavuse kontrollimisele. Teises lisas määratletakse temperatuuritingimused, mis on kehtestatud sügavkülmutatud ja külmutatud kaupadele ning kolmandas lisas on toodud temperatuurid, mis on kehtestatud jahutatud toiduainetele transpordile.
Lepingu tingimused vaadatakse üle ja täiendatakse ÜRO kiiresti riknevate toiduainete transpordi töörühma, WP11 poolt. Töörühm koosneb lepingus osalevate maade esindajatest ning saab kokku Viinis üks kord aastas, tavaliselt oktoobris või novembris. [6]. WP11 töökeelteks on inglise, prantsuse ja vene keel ning ütlused ühest nendest keelest tõlgitakse teise kahte keelde.
Tabel 2 Kokkuleppega liitunud riikide nimekiri [7].

Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavad eriveokid

ATP määratleb kiiresti riknevate toiduainete veoks järgmiste eriveokite tüübid:

Termosveok (I) – isotermiline veok , mille katus, seinad, põrand ja uksed on siseruumi ja väliskeskkonna vahel soojavahetust piiravast materjalist. Üldise soojusläbikandeteguri (K) järgi järgi jagunevad veokid järgmiselt:

normaalse isolatsiooniga termosveok (IN), K ei ületa 0,7 W/m2 K
suurendatud isolatsiooniga termosveok (IR), K ei ületa 0,4 W/m2 K

K-ga märgitakse üldist soojusläbikandetegurit, mis iseloomustab veoki isotermilisi omadusi st väljendab veoki kaubaruumi kere soojusjuhtivust [6].
Pilt 1. Normaalse isolatsiooniga termosveok [8].

Külmikveok (R) – mittemehhaanilise külmaallikaga (looduslik või kuivjää, vedelgaaside aurustumisseade jms) termoveok, mis võimaldab keskmise välistemperatuuri +30 °C korral tühja kaubaruumi temperatuuri alandada ja hoida seda olenevalt klassist järgmiselt:
Klass
Max t°
A
+7 °C
B
-10 °C
C
-20 °C
D
0 °C

Külmutusveok (F) - mehaanilise külmutusseadmega termosveok, mis võimaldab +30 °C välistemperatuuri juures tühja kaubaruumi temperatuuri alandada ja hoida muutumatul temperatuuril järgmiselt:
Klass
t°
A
+12 °C...0 °C
B
+12 °C ...-10 °C
C
+12 °C ...-20 °C
D
≤ 0 °C
E
≤-10 °C
F
≤-20 °C
Pilt 2. Külmutusveok [9].

Köetav veok (C) - kütteseadega termosveok, mis võimaldab tõsta ja hoida ilma täiendava soojendamiseta kaubaruumi sisetemperatuuri +12 °C juures 12 tunni vältel, kui keskmine välistemperatuur on -10 °C A-klassi ja -20 °C B-klassi veokite puhul [6].

Eriveokitele kehtestatud nõuded ja nende kontrollimine

Kokkuleppe esimeses lisas on ära toodud üldnõuded, mis on kehtestatud eriveokite standarditele vastavuse kontrollimiseks ning kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida selleks kasutatakse.
Üldjuhul kontrollitakse kehtestatud standarditele vastavust:

enne seadmete kasutusele võtmist;
regulaarselt, vähemalt üks kord kuue aasta jooksul;
kui seda nõuab selleks pädev asutus.

Sertifikaadi standarditele (vormi näidis on lisas 3) vastavuse kohta väljastab selle riigi pädev asutus, kus seadmed on registreeritud. Juhul, kui seade kantakse üle teise, samuti ATP kokkuleppega liitunud riiki, siis peavad seadmega olema kaasas dokumendid , mille alusel on võimalik väljastada ATP sertifikaat :

Seadme või selle seeriatoodangu näidise katseprotokoll;
ATP sertifikaat, mis on väljastatud tootja riigi pädeva ametiasutuse poolt ja mis on vajalik seadme registreerimiseks selle riigi pädeva asutuse poolt, kus see kasutusele võetaks ning mida käsitletakse ajutise tunnistusena kestvusega kuni kolm kuud;
seeriatoodangu puhul seadme tehniline kirjeldus, mis peab olema sertifitseeritud ja välja antud tootja või volitatud esindaja poolt ning mis peab olema esitatud vähemalt ühes kolmest ametlikust keelest.

Uute konkreetset tüüpi seeriaviisiliselt toodetud seadmete puhul võidakse katsetamine läbi viia ühe tooteliigi peal. Kui see vastab seadme tehnilisele kirjeldusele, loetakse see tüübikinnituse sertifikaadiks, mille kehtivusajaks on alates testimise lõpetamisest kuus aastat.
Katseprotokolli lõppemise kuupäev peab olema märgitud kuu ja aasta täpsusega.
Juhul, kui seadmed on olnud enne üle andmist kasutusel, võidakse neile kohaldada visuaalset ülevaatust, et kontrollida nende nõuetele vastavust, enne kui pädev ametiasutus riigis, kus need on registreeritud või registreeritakse, väljastab nõuetelevastavuse sertifikaadi. Sertifikaat või selle tõestatud foto koopia peab olema seadmetega kaasas ja esitatakse juhul, kui see on nõutud, kontrollijatele [6].
Seadmetele kinnitatud sertifitseerimise tunnustähis on võrdsustatud ATP sertifikaadiga, kuid see tuleb eemaldada kohe, kuid seadmed ei ole vastavuses tähisel esitatud andmetega.
Pädeva ATP sertifitseerimise läbinud eriveokile tuleb paigaldada nähtavale kohale tunnustahvel (Vt. joonis 1). Sellele peab olema kantud , kas inglise, prantsuse või vene keeles, järgmine tekst:

Ladina tähtedega tekst „ATP“ ja kiri „APPROVED FOR TRANSPORT OF PERISHABLE FOODSTUFFS“,

„APPROVAL NUMBER“ järgneb loa number, mille ees on väljastanud riigi liiklustähis,

„ EQUIPMENT NUMBER“ seadme unikaalne eraldusnumber,

„ATP MARK“ eriveoki tunnustähis (vt skeem 1),

„VALID UNTIL “ koosneb kuu ja aasta numbrist, mis näitab, sertifitseerimise kehtivust.
Joonis 1: Tunnustahvel veoki vastavuse kohta mõõtmetega vähemalt 160 x 100 mm
Termos -, külmik-, külmutus- või köetava veoki keredele ja nende termilistele seadmetele kinnitatakse tootja poolt nähtavale kohale sildid , mida on võimalik lihtsalt kontrollida ning millele on märgitud järgmised andmed:

valmistaja maa nimetus või rahvusvahelises maanteeliikluses kasutatavad tähed;
valmistajatehase nimi;
mudel (numbritega ja/või tähed);
seerianumber ;
valmistamise kuu ja aasta [6].

Kokkuleppe teises lisas on toodud sügavkülmutatud toiduainete ning kolmandas osas jahutatud ja külmutamata toiduainete maksimaalsed temperatuurid, mille juures neid on lubatud transportida. Sügavkülmutatud toiduainete veol on lühiajaliselt lubatud osa veose pinnatemperatuuri tõusmine, kuid mitte rohkem, kui 3 oC võrra.
Toode
Temperatuur
Liha (va subproduktid)
+ 7°C
Lihatooted
+ 6°C
Ulukiliha
+ 4°C
Linnu- ja küülikuliha
+ 4°C
Tapasaadused
+ 3°C
Piim toiduainetetööstusele
+ 6°C
Või
+ 6°C
Paagipiim (värske või pastöriseeritud)
+ 4°C
Piimatooted
+ 4°C
Kalad, molluskid ja vähilaadsed
jääpuru
Tabel 2: Jahutatud ja külmutamata toiduainete maksimaalne temperatuur
Toode
Temperatuur
Jäätis
- 20°C
Kõik sügavkülmutatud toiduained
- 18°C
Külmutatud kala, kalatooted,
molluskid, vähilaadsed
- 18°C
Kõik külmutatud toiduained (va või)
- 12°C
Või
- 10°C
Tabel 3: Külmutatud ja sügavkülmutatud toiduainete maksimaalne temperatuur

Uute tehnoloogiate kasutamine kiiresti riknevate kaupade veol

Kuigi üleilmastumine on muutnud suhtelise kauguse maailma eri piirkondade vahel oluliselt väiksemaks, on vahemaad füüsiliselt nende vahel siiski väga suured. Mida suuremad need vahemaad on, seda suurem võib olla tõenäosus, et kaubad saavad transportimisel kannatada või nendes toimuvate keemiliste protsesside tõttu rikneda. Seepärast on kiiresti riknevate toiduainete transportimisel kasutusele võetud külmaahela tehnoloogia, mille puhul on toiduainetele kehtestatud kindlad temperatuurid ning mida püütakse järgida, et oleks tagatud katkematu külmaahel kaupade toimetamisel tootjalt kuni tarbijani. See võib olla organiseeritud nii globaalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Tänapäevased maismaa-, mere-ja õhutranspordivahendid ning kasutusele võetud innovaatilised pakendid võimaldvad säilitada kergestiriknevad toidukaubad värskena kogu transpordiahela jooksul ning toimetada kiiresti tarbijateni. Näiteks on erinevate transpordiliikide abil võimalik toidukaubad toimetada Aafrika rannikult Euroopa turgudele 10 päeva asemel 4 päevaga [1].
Tänapäeval on külmutamise tehnoloogia niivõrd arenenud, et ei valmista enam probleeme, kuid siiski võivad külmaahela lülide vahel ilmneda inimlikest eksimustest või mistahes muudest põhjustest tingitud nõrgad kohad, mistõttu võivad kaubad rikneda. Seepärast on Brüsselis kehtestatud nõue, et kogu külmtoidu veoahelat peab saama tagantjärele tuvastada kuni algallikani välja. See avas ukse uutele tehnoloogiatele, näiteks raadiolainetel töötavatele RFID-kiipidele (Radio Frequency Identification) [11].
Tänapäeval on inimeste toitumisharjumused muutunud ning üha rohkem pööratakse tähelepanu
tervislikele eluviisidele: tarbijad eelistavad osta kauplustest värskeid puu- ja köögivilju ning kaupmehed püüavad hankida neid maailma erinevatest riikidest. Hiljuti ilmus Postimehes artikkel „Kes katab meie toidulaua“, kus kahe suurema toidupoe andmetel saabuvad Eestisse puu-ja köögiviljad väga erinevatest riikidest [11].
Pilt 3 Riigid, kust saabuvad Eestisse värsked puu-ja köögiviljad.

Kasutatud allikad

Rodrigue, J. P. ,Notteboom, T. (2009) The Cold Chain and its Logistics .
http://people.hofstra.edu/geotrans/eng/ch5en/appl5en/ch5a5en.html

Pullman , M., (2011). Food supply chain management : economic , social and environmental perspectives. London : Routledge.

Kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri .
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0074/4974/757136.pdf

Commodity Environmental Conditions
http://www.completeproduce.com/html/environ_conditions.html

Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) https://www.riigiteataja.ee/akt/78895

Development of Equipment Certification Centres Agreement for the Transportation of perishable goods (ATP)
http://www.unece.org/fileadmin/DAM/trans/main/speca/docs/14th_presentation04_e.pdf

Legal instruments in the field of transport
http://www.unece.org/trans/main/wp11/legalinst_57_tpf_atp.html

NEW Four -chamber tank http://www.uzitkovavozidla.cz/produkty/img_2589.jpg

References - Heating, Ventilation and Air Conditioning Solutions
http://www.lumikko.com/index.php/references.html

WEB FILE: ATP Agreement
http://www.iifiir.org/userfiles/file/webfiles/regulation_files/ATP_EN.pdf

Winkelmann, M. Külmutusseadmete võidukäik. 2008.
http://www.schenker.nu/upload/attachments/681/68125/20-22.pdf

Kes katab meie söögilaua? http://f.postimees.ee/o/2012/11/26/1453224t1h143d.jpg

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 27 allalaadimist

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #1

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #2

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #3

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #4

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #5

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #6

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #7

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #8

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #9

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #10

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #11

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #12

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #13

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #14

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #15

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #16

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalvikt Õppematerjali autor

Kiiresti riknevad toiduained
Riikidevaheline kokkulepe kiiresti riknevate toiduainete veol
Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavad eriveokid Eriveokitele kehtestatud nõuded ja nende kontrollimine
Uute tehnoloogiate kasutamine kiiresti riknevate kaupade veol

piim tehnoloogia sügavkülmutatud kaubad seadmed seade köögiviljad Kiiresti riknevad kaubad ATP nõuded

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kiiresti riknevad lastid

TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte ..............................................................................................

Transport

doc

Kiiresti riknevad kaubad

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Kiiresti riknevad kaubad Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..............................................................................................

Lastindus ja laondus

docx

Logistika konspekt

KAUBAVEDU- saadetise (veose) füüsiline teisaldamine saatjalt saajale lähtepunktist sihtpunkti ühe või mitme transpordivahendiga, ühe või mitme veoviisiga kindlaksmääratud ajavahemikul ja kokkulepitud tingimustel. VEOS- saadetis, mida kavatsetakse vedada või veetakse lähtekohast sihtkohta, saatjalt saajale. VEOSED- lastiruumis olevad saadetised. LAADITUD KAUBAD- maanteesõidukile paigutatud ja maanteel edasi toimetavad kaubad. MAHALAADITUD KAUBAD- teel vedamise järel maanteesõidukilt maha võetud kaubad. TOLLILAO ERINEVUS TOLLITERMINALIST: tollilaos võib hoiustada tollikontrolli all olevaid kaupu pikaajaliselt, lisaks saab teostada kauba omaniku vahetust ja kaupade ostu-müüki. Kauba ostmisel ja müümisel peetakse kaubaartiklite üle arvestust tavaliselt netokaalu alusel. NETOKAAL- kauba puhaskaal pakendite kaalu arvestamata. BRUTOKAAL- kauba kaal koos pakendite kaaluga. NB

Logistika

docx

Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused

vajalikuga ning nende teenindamise. Sadam on koht, kus: toimuvad enamus õnnetusi laevade ja meeskonnaga; kaup saab kahjustada või varastatakse; remonditakse; tekivad enamus kulutusi; tekivad viivitused – mis tavaliselt toovad kaasa suured planeerimata kulutused; teostatakse ülevaatuseid (survey, register, Port State Control); asuvad enamus laevandusele teenust osutavaid ettevõtteid, s.o agendid, pangad, maaklerid, punkerdamine jne; asuvad tööstused; kaubad tulevad (sadama poolt teenindatavalt tagamaalt); viiakse ellu riiklikke- ja sh tollipoliitikaid. 15. Mis on tagamaa? Tagamaa - sadama tagamaaks loetakse sellist regiooni, kus sadam asub ning millega seotud kaubavoogusid sadam teenindab 16. Mitu sadamate generatsiooni on olemas? 5, 1. Isoleeritud sadamad, 2. Sadamad laienevad, 3. Konteinersadamad, 4. Integreeritud sadamad, 5. Targad sadamad 17. Missugused sadamate omandivormid on olemas?

Transport

doc

Toiduhügeeni eksami küsimused ja vastused

ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi maitset ja aroomi. 10. Lisaainete vältimine · Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid · Lugege mis on pakendil kirjas · Sool ja suhkur kujutavad endast suuremat ohtu 11. Säilivusaja kodeerimine · ,,Kõlblik kuni" märgistatakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Müümine peale ,,kõlblik kuni" lõppu on seadusega keelatud. · ,,Parim enne" tähistab kuupäeva enne mille on tarija või realiseerija kinnitusel toiduaine kvaliteet parim, kusjuures toodet tuleb säilitada ettenähtud tingimustel. On söödav ka peale märgitud kuupäeva , kuid välimus ja kvaliteet alanenud. 12. Mikroorganismide omadused · on mikroskoopilised · enamik vajalikud osad kahjulikud · leidub kõikjal

Toiduhügieen

doc

Toidukaupade pakendamine ja säilitamine

toidupakendeid ja jälgi, millist toitumisalast teavet leiad) 1. ..................................................................... 2. ..................................................................... 3. ..................................................................... 4. ..................................................................... 5. ..................................................................... 6. Säilitamistingimused kiiresti riknevate toidukaupade puhul, samuti teistel juhtudel, kui see on tingitud toidu olemusest 7. Valmistaja või pakendaja nimi,aadress ja asukoht. Imporditud toidu puhul täiendavalt importija või valmistaja Eesti esindaja nimi, aadress ja asukoht 8. Päriotolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada 9. Tarvitamisjuhend, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused

pdf

Mikrobioloogia KT 1

Kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 01 ja ta iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust. aw = 0 absoluutselt veevabas keskkonnas aw = 1 destilleeritud vees Mikroobide kasv toimub enamasti aw 1-le -Optimaalseks aw väärtuseks mikroobidele loetakse 0,99 0,98 ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete (piim, liha, kala, juurviljad jt.) vee aktiivsus. Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel, kuid ainete kontsentratsioon ei tohiks alandada nende kvaliteeti. 0.98 - 0.995 enamus toidud 0.85 - 0.995 patogeenid 0.60 - 0.995 toidu riknemisega seotud mikroobid. -Lahustunud ainete kontsentratsioon e osmootne rõhk: Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroorganismidel kõigub samuti suurtes piirides

Mikrobioloogia

pdf

Toiduhügieen ja ohutus

1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5

Toitumisõpetus

Rohkem sarnaseid