Lavrenti Pavlovitš Beria (0)

Lavrenti Beria/Lavrenti Pavlovitš Beria.

Beria oli pikka aega Jossif Stalini lähikondlane, keda teatakse eelkõige kui tolleaegset salapolitsei juhti, repressioonide peaorganisaatorit ja aatomirelva tootmise juhti. Kuid tema tähetund saabus siiski alles pärast Stalini surma, mil Beriast sai Kremli võimuladviku võtmefiguure, kes alustas ulatuslike reformide läbiviimist. Beria mõjukuse kasv oli pinnuks silmas tema kaasvõitlejatele, kes nägid selles ohtu enda võimupositsioonidele. Georgi Malenkovi ja Nikita Hrutovi organiseeritud vandenõu tagajärjel arreteeriti Beria 26. juunil 1953. aastal. Karjäär nõukogude riigi ja parteiaparaadis

Aastatel 1921– 1931 töötas Beria Kaukaasia julgeolekuorganites (OGPU), tõustes lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 1931–1938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks.

Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina

1938. aastal sai Beriast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juht ning Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid . Tema ülesandeks jäi Suure Terrori lõpetamine ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Ježovi ja tema soosikute kõrvaldamine.
Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hruštšov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese sekretärina ja lasi Terrori ajal represseerida ja hukata sadu tuhandeid inimesi.

Tegevus Teise maailmasõja ajal

Teise maailmasõja ajal tõusis ta Nõukogude võimuhierarhia oskusesladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja. Sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma (tema asemele tuli Viktor Abakumov) kuid ministrite nõukogu esimehe asetäitja ning Poliitbüroo liikmena jäi ta siiski NSVL -i üheks olulisemaks juhiks. Lisaks sellele asus ta pärast aatomipommi valmimist juhtima ka vesinikupommi väljatöötamist. Beria teened tuumapommi loomisel tulenevad peamiselt oskuses hankida Ameerikast olulist luureinfot.

Tegevus pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal

Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ning ei soovinud temast oma järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsetesse megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatšeslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises.
1953. aastal, pärast Stalini surma, sai Beriast koos Nikita Hruštšovi ja Georgi Malenkoviga nn "kollektiivse juhtkonna" liige ehk Nõukogude Liidu tegelikke juhte. Just tema initsiatiivil viidi läbi radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas.

Lavrenti Beria ümberkorralduskavad

Sisepoliitikas taotles ta punaimpeeriumi uute alade (Eesti, Läti, Leedu, Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina) suhtes senisest erineva kaadripoliitika rakendamist, soovides seal ametisse seada kohalikku päritolu riigiametnikke, samuti hakkas ta välja töötama kavasid iga liiduvabariigi rahvusliku eripära rõhutamiseks. Beria arvates pidid need meetmed rahvast nõukogude korraga lepitama. Sama eesmärki teenis ka tema kava muuta vastupanuliikumise (metsavendluse) mahasurumise taktikat, nimelt püüdis ta neid siseministeeriumi agentide kontrolli alla saada ning kergendada inimeste legaliseerumist ja leevendada karistusmäärasid. Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi funktsioneerimise radikaalset efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra.
Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda.
Beria kaugemateks eesmärkideks olid aga Saksamaa ühendamine erapooletuks kapitalistlikuks riigiks ning idabloki radikaalne reformimine .

Vahistamine ja surm

Teised võimukandjad neile reformidele hea pilguga ei vaadanud. Kuigi Hruštšov ja Malenkov näisid teda alguses igati toetavat, asusid nad liiga suurt võimu ja populaarsust koguva Beria vastu peagi vandenõud kavandama.
26. juunil 1953 vahistati Beria koos tema toetajate gruppi kuuluvate: Bogdan Kobulovi ja Sergo Goglidze(komandeeringust Saksa DV-s), Lev Vlodzimirski, Vsevolod Merkulovi, Pavel Mešiku, Vladimir Dekanozovi, Nikolai Sazõkini Boriss Obrutšnikovi, Leonid Raichman, Pavel Lorenti , Stepan Mamuloviga marssal Georgi Žukovi kaasabil parteikongressil ning juuli alguses mõisteti Beria tegevus parteipleenumil ametlikult hukka. Muuhulgas tembeldati ta ka rahvusvahelise imperialismi agendiks. Detsembris mõisteti Lavrenti Beria surma ning hukati.
Raamat: Lavrenti Beria
SAJANDI EAKAASLANE.
Beria sündis 29. märtsil 1899. aastal.Beriat nimetetakse üheks silmapaistvamaks juhiks, suure Stalini kaasvõitlejaks ja lähimaks õilaseks (kuid see on muidugi liialdus).LK 7 Pärast Beria määramist NKVD etteotsa käis vanglatest ja laagritestüle küllaltki märgatav vabastamise laine.LK 8
Ta sündis 1899 29 märtsil abhaasias merhuli külas.LK9
Uus ühiskondlik struktuur, mis tekkis 1917 aastal venemaal, pakkus avaraid võimalusi neile, kes eile polnud veel ’’mitte keegi’’ ,nüüd aga võis saada ’’kelleks tahes’’. Et uue eliidi hulka jõuda, pidi inimesel olema ka tohutult energiat, oskust väljuda võitjana karmistkonkurentsivõitlusest, oskust silmapilkselt orienteeruda uues ja keerulises olukorras. Lavrenti Berial olid need omadused sünnipäraselt olemas. Tema eesmärk oli saada heaks loovaks arhitektiks, ja küllap oleks ta ka sel alal silmapaistvat edu saavutada. Kui ta 1917 aastal Ajutise valitsuse korraldusega mobiliseeriti, oli Beri pettunud . Tal polnud mingit tahtmist võidelda talle võõraste ja arusaamatute huvide eest. Unistus elukutse omandamisest aga libises kaugusesse. Oktoobri revolutsioon oli muutnud sõja jätkamise mõtetuks ning 1918 aasta märtsis kirjutasid bolševikud alla rahulepingule Saksamaaga ja tema liitlastega.LK 15 järk-järgult hakkas välja kujunema ka tema eelistused poliitilistes valdkondades.LK 16 Beria viidi 1922 aasta novembris tööle Gruusia Tšekaasse. Seal määrati ta kohe salajase operatiivosakonna ülemaks ja esimehe asetäitjaks.LK 23 Stalini ja Beria isiklik tutvus sai alguse 1923 aasta septembris, see tutvumine oleks võinud aset leida ka paar aastat varem. 1921 aasta juulis käis Stalin Tiflisis.LK 26
RAAMAT : BERIA
Nõukogude Liidu lagunemise aastail kujunes laiemal üldsusel Lavrenti Beriast mulje kui verisest timukast, kes saatis kõhklemata mahalaskmisele miljoneid inimesi. Sellist imagot hakati looma juba Hruštšovi ajal, kui isikukultust igal võimalikul viisil hukka mõisteti. Siiski tuleb aga tunnustada Beria organisaatorivõimeid: just tema oli Nõukogude Liidu kaitsekontseptsiooni üks põhilisi väljatöötajaid, tema seisis aatomiprojekti algatamise juures ning hiljem juhtis ja kureeris seda.
Üksnes tema nimest on saanud sõna ’’mõrtsukas’’ sünonüüm. ’’Beria aeg’’, nõnda on hakatud nimetema aega 30lõpust, kui Beria hakkas juhtima NKVD-d. Eluajal Beriat jumaldati, ta oli kultuse objekt, alguk Gruusias ja Taga- Kaukaasias , pärast Moskvasse kolimist 1938aastal aga kogu Nõukogude Liisdus. Taga-Kaukaasias prrti teda kõige ustavamaks Stalini kaukaaslastest pooldajaist. Moskvas sai temast aga üks neid juhte, kelle portreedega käisid töötajad demonstratsioonidel ja kelle nime kandsid kolhoosid ja kaevandused, tänavad ja partisanisalgad. Iseäranis muljetavaldav oli Beria kultus Gruusias. Ja seal oli ka põhjust Lavrenti Pavlovitši armastada, sest Gruusia ja Taga-Kaukaasia parteiorganisatsioonide juhina tegi ta palju piirkonna ja eeskätt oma vabariigi arendamise heaks. Kasutades ära Stalini soosingut, kes polnud ükskõikne grusniidest kaasmaalaste suhtes, õnnestus Berial vähendada põllumajanduskaupadeplaanitarneid ning vastupidi, saada rohkem fonde, kindlustamaks Gruusia elanikke esmatarbekaupadega.LK7 37.aastale eelnenud repressioonide osas oleks nagu Lavrenti ammu enne ’’suurt puhastust’’ saatnud laiali Gruusia, eeskätt aga Abhaasia partei- ja majandusktiivi.kuid see polnud sugugi nõnda. Seoses kollektiviseerimisega 20-ndate lõpul ja eriti 30-algul tui Berial, kui Gruusia GPU ja selle salajase operatiivosakonna ülemal ning iseäranis 1931aastal veel Taga-Kaukaasia GPU esimehena maha suruda lugematuid talurahvarahutusi Aserbaidšaanis ja sealsamas Abhaasias. Kuid pole vettpidavaid andmeid selle kohta, et kist siis ja ka hiljem, aastail 1937-1938 oli Lavrenti Pavlovitš oma tšekistidest seltsimeestest ning teiste vabariikide, keaide ja oblastide parteiorganisatsioonide juhtidest julmeim. Pole ka kuigi veenvaid tõendeid selle kohta, et repressioonide haare Gruusias oleks ületanud üleliidulise taseme.LK 9 Suure Isamaa sõja aastail oli Beria kui Riikliku Kaitseorganisatsioono liikme ja siseasjade rahvakoissari nimi ja fotod sageli keskajakirjanduse veergudel. Kohe pärast sõda sai Lavrenti Pavlovitšist Poliitbüroo täieõiguslik liige ja Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Beria juhtis ka ülisalajase Erikomiteed, mis tegeles tuumarelva loomise ja tootmisega. Seetõttu tunti teda riigis vähem, kui kolleege Poliitbüroost.
Pärast arreteerimist ja hukamist hakkas nõukogude ja ülemailmne üldsus pdama Beriat saatana sigitiseks, kes on vastutav peaaegu kõigi meie maal 30-50-ndail aastail toimepandud kuritegude eest. Ning koguni väiksed lapsed laulsid rõõmsat lööklaulu: ’’Beria,Beria, usalduse kaotas ta, ning meie Malenkov nadis talle jalaga.’’ Kuid juba üsn pea kulus see lauluke keelatute hulka, pärast seda, kui Nikita Hruštšov andis jalaga Georgi Malenkovile. Kuid suhtumine Beriasse jäi endiseks. Kõige tüüpilisemad iseloomustused olid’’inimsööja’’, ’’Inglise spioon’’, ’’avantürist’’, ’’mõrtsukas’’.LK10 Veel peeti ja peetakse praegugi Beriat kõihi aegade ja rahvaste suurimaks liiderdajaks.LK11 Vaevalt on õige pidada Lavrenti Pavlovitši kuradiks, õigem oleks öelda, et Beria , nagu ka tema kolleegid Poliitbüroos, oli väike kuradike suure saatana , Stalinu juures.LK12
VEEL MITTE POLIITIK .
29.(vana kalendri järgi 17.) märtsil 1899. Aastal sündis Merheuli mägikülas Abhaasias, Suhhumi lähedal megreli talupoja perekonnas. Et anda Lavrentile haridus , müüs isa maha koguni pool maja. Lavrenti pandi Suhhumi reaalkooli. 15-aastasena lõpetas Lavrenti kooli kiitusega.LK14
Siiani vaieldakse aga selle üle, kas ta on ajaloos talletatud pluss- või miinusmärgiga.LK18
Koku võttes, kui püüda Beria inimlikke omadusi eelarvamusteta vaadata, on tegu teoinimesega.
TAGA-KAUKAASIA BOLšEVISTLIKUS PÕRANDAALUSES
Kõige tõenäolisemalt algas Beria tee Tšekaasse rindel, kus ta bolševikega tõeliselt sõbraks sai. 1917 aasta juuns saadeti Lavrenti kui armee hüdrotehnikakooli praktigant Odessasse, seejärel aga Rumeeniasse, kus ta töötas Neguleštõ küla metsabrigaadis. Pärast rinde kokuvarisemist läks ta tagasi Bakuusse
, kus lõpetas 1919 aastal tehnikakooli.LK25 sitpeale on tervelt üksteist aastat Lavrenti Pavlovitš elust seotud tšekistitööga. Enne tšekaasse astumist aga pole Berial nagu ka suuremal enamikul teistel päandaalustel kommunistidel arvel midagi eriti silmapaistvat. LK31
TAGA-KAUKAASIA TšEKISTIDE JUHT
Tuleb oletada, et Ašerbaidžaani tšekaa salajase operatiivosakonna ülemana ei näidanud Lavrenti Pavlovitš end just halvast küljest. Ašerbadžaani tšekaas saatis Beria palju korda. Uhkusega märkis ta aurobiograafias, et võttis aktiivselt osa muhameedliku organisatsiooni Itthaad purustamisest, kuhu tema väitel kuulus ’’kümneid tuhandeid liikmeid’’, ning Taga-Kaukaasia parempoolsete orgasiatsioni likvideerimistest.LK32 lisaks sellele märkis Rahvakomissaride Nõukogu tema teeneis 12.septembril 1922 kiitusega. Gruusia, kus Lavrenti Pavlovitš juhatas 22.aasta sügisest salajast operatiivjagu ja oli kohaliku tšekaa üle, näitas ta end sammuti tubli töötajana. Niisiis 23 aastaselt on Lavrenti Beria juba Gruusia tšekaa ülema asetäitja ja juhib selle kõige tähtsamat allüksust – salajast operatiivosakonda, mis tegeleb elanikkona meeleolude jälgimist ja operatiivsete abinõude väljatöötamisega nende vastu, keda kahtlustataksekavaluses võidelda nõukogude võimu vastu.LK33 Pole päris täpselt teada, millal kohtusid Beria ja Stalin. Mõned ajalolased seovad selle sündmuse 1924aasta Gruusia ülestõusu mahasurumisega. Võimalik, et see leidis aset ka varem.LK34 Kui Beria tahtis pärast Stalini surma teostada oma reformr, diid oleks ta võinud läbi viia sõjaväelise riigipöörde. Kuid tal polnud šansse võtta võimu sõjaväe abilega ole ka mingeid tõendeid selle kohta, et Lavrenti Pavlovitšoleks tõepoolest valmistunud teostama riigipööret armee või siseministeeriumi jõudude abil.LK35 Tilfis astus Beria 1924 aasta augustis järjekordse sammu karjääriredelil: hakkas juhtima OGPU täievolilise esindaja salajast operatiivosakonda Taga-KaukaasiaFderatsioonis.LK40 25.novembril nimetati Beria NSVL seseasjade rahvakomissariks.LK47 Viimastel eluaastatel ja pärast surma süüdistati Lavrenti Pavlovitši’’megreli natsionalismis’’. Tegelikult aga võitles ta Gruusias megreli ja ka kõigi teiste natsionalismiilmingutega väsimatult, täites vastavuses partei joontega.LK53
TAGA-KAUKAASIA KOMMUNISTIDE JUHINA
Kõrgetele tšekistliele ametikohtadele jäi Lavrenti Beria 1931 aasta novembrini, kui temast tehti Gruusia kompartei esimee ja ÜKP Taga-Kaukaasia kraikomiteeteine sekretär. Järgmisel aastal juhtis Beria Taga-Kaukaasia, Gruusia ja Tbikisi parteikomiteesid. Partei seitsmeteistkümnendak kongressil 1934 aastal valiti ta kohe Keskkomitee täieõiguslikuks liimeks.LK72 Taga-Kaukaasias võttis Lavrenti Pavlovitšaktiivselt osa 37.-38.a. terrorist, kasutades ulatuslikultjuurdlusaluste peksmist õ, mida Ježov ja Stalin sanktsioneerisid.LK93
AATOMIMÕÕK!!!
Juba 1942.aasta ärtsis teatas Beria, tuginedes Nõukogude luure andmeile Inglismaa ja USA kohta, seal hoogustunud töödest aatomipommiloomisel. Esitanud Briti aatoiprojekti tehnilisi detaile ja kirjeldanud uraanipommi tomimispõhimõtteid, luges Beria ühtlasi üles peamised uraanimaardlad maailmas. Lõpetuseks tegi Beria ettepaneku: “võttes arvesseNõukogude Liidu jaoks uraani-235 aatomite eergia kasutamise tähtsust ja kiireloomulisust sõjalisetel eesmärkidel, oleks otstarbekas teostada järgmist:
1)kaaluda võimalust erorgani loomiseks, millesse kuuluksid eksperdid -konsultandid, kes on pidevas kontaktis Riikliku Kaitseorganikomiteega, eesmärgiga koordineeridaja juhtida kõigi uraaniaatomi kallal töötavateNSV Liidu teadlaste ja teaduslike uurimisasutuse jõupingutusi.
2)anda ranget salastatust järgides jhtspetsialistide käsutusse dokumendid uraani kohta, mis praegu on NKVD valduses, ning paluda neil anda hinnang, aga võimaluse korral kasutada seal sisalduvat oma töös.’’ Stalin nõustus selle ettepanekuga, kuid alles 11veebruaril 1943 aastal võttis Riiklik Kaitsekomitee vastu otsuse organiseerida uuringuid aatomienergia kasutamiseks. LK197 Ning juba 1944 aasta veebruaris moodustati Beria korraldusel aatomiteemalise informatsiooni töötlemisekseriosakond ’’S’’.LK198 25 veebruaril jõudis Beria lauale NKGB ülema Merkulovi allkirjaga ettekanne tööde käigust aatomipomi loomisel USAs, mida Lavrenti Pavlovitš pidas oma resolutsioonis ’’tähtsaks’’. Dokumendis rõhutati: “Inglismaa ja USA juhtivate teadustöötajate uurimustes aatomisisesse energia kasutamisel aatomipommi loomiseks on tõestatud, et selle relva loomine on praktiliselt teostatav ning tema välja töötamise probleem rajaneb praegu kahel põhiküsimusel: *Lõhustavate elementide tootine vajalikus koguses. *Pommi tegevusse rakendamise konstruktsiooni väljatöötamine. ’’ Nüüd tegeles Beria peamiselt aatomiprogrammiga.LK202 29 veebruar sai Lavrenti Pavlovitš marssaliks. Informatsioon tuli andekalt saksa füüsikult Klaus Fuchsilt, kellel olid vsakpoolsed veendumused ja kes töötas Moskva kasuks ideelistel kaalutlustel. Fuchs edastas ameeriklaste aatomiseadeldiste skeemi, mida nõukogude teadlased hoolega kopeerisid.LK203 Tohutus võitluses Nõukogude tuumarelva eest oli veel ka tundmatuid sõdureid,kelle kohta on tõde alles viimaseil aastail päevavalgele tulnud. Siis visati aatomipomm Hiroshimale ja Nagasakile, mis sundis Stalinit tunnistama tuumarelva loomise Nõukogude riigi kõige olulisemaks prioriteediks.LK205 Aatomirelva esimene sõjaline kasutamine sundis Stalinit asuma silmitsi Nõukogude uraani-tuumaprojektiga ning andma selle realiserimiseks tõesti arvestatavaid vahendeid. Aatomipommi loomiseks mobiliseeriti nüüd kogu maa majandus. Nüüd aga, pärast tuuma-ja rakettrelva tulekut, läks vastasseis uue potensiaalse vaenlase USAga täielikult kõrgtehnoloogia valdkonda. Ning vastutada Nõukogude relvajõudude uute relvalikidega varustamise eest tuli Berial. 20 augustil 1945 aastal moodustati Lavrenti Pavlovitši initsatiivil Riikliku Kaitsekomitee määrusega erikomitee. Erikomitee ülesandeks sai ’’juhtida kõiki töid uraani aatomienergia kasutamisel: teaduslike uuringute arendamini selles valdkonnas; geoloogiliste uurimustööde laiahaardeline arendamine ja NSV Liidu piire; uraanitöötlemise tööstuse oganiseerimine, aatomienergiakasutamisega seonduvate eriseadmete ning aatomipommi väljatöötamine ja tootmine.’’ Erikomitee esimeheks määrati Beria.LK206 Larenti Pavlovitši ettepanekul moodustati Esimene Peavalitsus, mis praktiliselt koordineeris erinevaid aatomiprojektis osalevaid ametkondi ja mida kontrollis ainult Erikomitee. Varsti ilmus ka Teine Peavalitsus, mis tegeles rakettrelvade – aatomi- ja vesinikulõhkepeade kohaletoimetamivahendite väljatöötamse ja tootmisega. Ka selle tegevust kureeris erikomitee ja isiklikult Beria.LK207 Üks kauaoodatud päevadest oli 29 august 1949, mil toimus aatomikatsetus. Plahvatus toimus polügoonil Semipalatinski lähedal.LK223 Üliere valgus ja võimas löökaine tõendasid kõige paremini, et plahvatuse võimsus oli piisav.LK224 Pärast aatomipommi loomist jätkas Lavrenti Pavloitš Erikomitee juhina vesinikuprojekti juhtimist.LK226
STALINI SURM.
5märtsil1953 aastal pärast kolmepäevast agooniat suri insuldi tagajärjesl Jossif Vissarionovits Stalin. Pärast Stalini surma oli Berial väga soojad positsioonid võitluses ainuisikulise võimu eest. Beria,kui üks esimesi Malenkovi asetäitjaid, sai ühteaegu uue siseasjade ministeeriumi ja sellega liidetudriikliku julgeoleku ministeeriumi juhiks. Niisiis lõi Beria varakult kõige mugavama positsiooni võimu haaramisek ja edasiseks tegutsemiseks, mille mõõtmed ja iseloom, arvestades Beria isikut, olnud küllalt sünged ja gloaalsed.LK 252 Arvestdes positsiooni, mis oli BerialStalini juures, tundus iseenesestmõistetav, et ta pärast stalini surma kulus riigi esimeste ametiisikute hulka.LK256 Lavrenti Pavlovitšpolnud kuigi populaarna rahva seas, kui siis ainult ’’salastatud akadeemikute’’ seas ja Erikomitee seas olnud direktorite hulgas. Kuida võimu jagamist Kremlis ei suutnud need kuidagimoodi mõjutada.LK257 Berial oli põhjust rõõmustada Stalini ootamatu surma üle. Stalin valmistas ette suuremat sorti puhastust, kuiid see olis siiski suunatud eeskätt tema vastu.
BERIA ELU KATKES AMETLIKU VARSIOONIKOHASELT 23. DETSEMBRIL 1953AASTAL.
KUI ARVATAKSE ET TA OLI TAPETUD KA JUBA POL AASTAT VAREM,26. JUUNIL 1953ARRETEERIMISKATSEL.