4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. 14. Organismide kasvamisega kaasneb nende arenemine. 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduse tegemisega. 16. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. 17
alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigiisassugurakkude osaluseta. 7
järglaste taastootmine liigi säilitamiseks 2. mittesuguline paljunemine-kõige lihtsam ja kiirem viis. Taimedel ja alamatel loomadel. Võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna 3. suguline paljunemine-esineb kõikidel õistaimedel ja enamikel loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend 4. vegetatiivne paljunemine- mittesugulise paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast (nt: bakteritel, seentel, osadel selgrootutel, paljudel taimedel) 5. eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) 6. interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood 7
3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. V. (Rakk) 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Õ. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. V. (aine- ja energiavahetusest). 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. V. (kontrollitav) 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Õ. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Õ. Leia õige vastusevariant! 9. Iga isend: c) toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib: c) tsütoloogia 12. Bioloogi üheks uurimisobjektiks on: c) biosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: b) arenemisega 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: d) järelduste tegemisega 16. Teaduslik teooria üldistab: c) teaduslikke fakte. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17
1. Suguline ja mittesuguline paljunemine. Oska mõlema kohta tuua näiteid. MITTESUGULINE-uus organism saab alguse vaid ühest vanemast ,kõige lihtsam paljunemis viis ,esineb taimedel seentel protistidel,võib toimuda vetatiivselt või eostega ,taim SUGULINE-uus organism saab alguse viljastatud rakust ,kahe organismi geneetilise materjali kombineermisel ,kärbes 2. Mis on partenogenees ja kellel seda esineb? Partenogenees-emastel esinev,uus isend areneb viljastamata munarakust ,kuid munarakk moodustub ikka meioosi teel ning hiljem munaraku kromosoomustik kahekordistub ,pole emaga identsed,esineb ajutiselt nt ümarussidel ,selgrooksetel nt kaladel 3. Rakujagunemine - milleks vaja, millised rakud jagunevad organismide paljunemiel ning mittesugulisel paljunemisel jagunevad nii tekivad tütarrakud mis on eelasraku koopiad see on mitoos
peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud. MUSTTIHANE Musttihane (Periparus (Parus) ater) pesitseb peamiselt okasmetsas, sageli kõrgete kuuskedega kohtades. Ta on paiga- osalt rändlind. välja näeb ta nagu rasvatihse värvitu nõbu. Sama sugused must pea ja valge laik põsel. Musttihase pea on oluliselt suurem ning kukal täidlasem millel asub ka piklik valge laik mis ulatub seljani, see paistab hästi tagant vaates
01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
biokeemiliste reaktsioonide toimumist. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende energia- ja ainevahetusest. Hüpotees on teaduslikel faktidel põhinev oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teadusliku. Looduseseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Iga isend paljuneb. Püsisoojased organismide hulka kuulub enamik imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks.
Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koala karjub ja «nutab» nagu laps. Koala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 1.4 Toitumine Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt
Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees
(seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadesl) Eelised- vaja ainult ühte vanemat, toimub kiiresti, arvukas Puudused- Geneetiliselt sarnased, lihtsamaks ohvriks putukatele, haigusetekitajatele 7. Suguline sigimine. Partenogenees. Sugulise sigimise puudused ja eelised. Suguline sigimine- uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on
kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha. Päikesekaru Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad vastupidises suunas tavalisele karvakasvule. Selle toon varieerub tumekollasest, kreemjast
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et
Organsüsteem ehk elundkond ( seede-, - hingamiselundkong jm) Organ (juur, vars, leht, õis, vili) Elund (kops, süda, silmad jm) Kude (katte-, tugi-, juht- ja põhikude) Kude (epiteel-, närvi-, side ja lihaskude) Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 7 ) Organism ehk isend - on elusolend. Imetaja, kala, lind Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 8 ) Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil, kes võivad üksteisega vabalt ristuda. Kadrioru oravad Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 9 ) Liik on ehituslik, talitluslik, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnaste isendite kogum. Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd. Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 10 )
16. Mis on liik? Liik- teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, bioloogiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm (populatsioon). Sageli on liikide sees erinevate tunnuste osas suur varieeruvus Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglaseid. 17. Liikidevahelised suhted (mille järgi jagatakse, negatiivsed ja positiivsed suhted). Liikidevahelised suhted- iga isend võib teisi mõjutada kahel erineval viisil: teise elu rikkuv mõju ja teise elu soodustav mõju. (positiivsed ja negatiivsed) Positiivsed suhted- milles üks osapool saab kasu ning kumbki osapooltest ei saa kahju. Negatiivsed suhted- üks osapool saab kahju, teine kasu. On võimalik ka olukord, kus mõlemad saavad kahju. Keskond- kõik organismivälised keskkonnategurid ja nähtused, mis organismi mõjutavad.
individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega Alleel geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses. Alleelid tekivad mutatsioonide tagajärjel. Populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ristumise tulemusel võib sündida homosügootseid (retsessiivsed või dominantsed alleelid) ja heterosügootseid isendeid. Vt geneetiline struktuur! Homosügoot isend, kellel on lookuses (mõlemas kromosoomis) identsed alleelid: AA, aa, AA bb. Heterosügoot isend kellel on lookuses geeni erinevad alleelid: Aa, AA Bb, Aa Bb. Geneetilise muutlikkuse allikaks on: 1. mutatsioonid st tekivad uued geenid või alleelid. * Kahjulikud mutatsioonid (avalduvad fenotüübis) * Neutraalsed mutatsioonid * Kasulikud mutatsioonid ( vastupidavus haigustele jne) Mutatsioonid tekivad harva. Paraku geene on väga palju ja isendeid
järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 2 2. Bioindikatsioon 2.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsioon, keskkonnaseisundi ja oludemuutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, anatoomiline või füsioloogilis-bioloogiline tunnus. Bioindikatsiooni abil tuvastatakse eriti looduse antropogeenseid muutusi. [1] 2.2 Bioindikatsiooni liigid Bioindikatsiooni kaudu määratakse mullastiku (*pedoindikatsiion), vee (*hüdroindikatsioon), õhu (*atmoindikatsioon) ja lähtekivimi omadusi (*litoindikatsioon). Bioindikaatorite järgi eristatakse Bakterio- (mikrobo-), müko-
on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. normaalseks tervikorganismiks - nad on totipotentsed. Selle käigus Embrüo areneb surrogaatema kehas. Reproduktiivsel kloonimisel saadakse võetakse loomalt munarakk, see viljastatakse in vitro, embrüo jagatakse terve isend, terapeutilisel seevastu vaid kude. Reproduktiivsel kloonimisel moorulastaadiumis osadeks ning saadud osad siirdatakse erinevatele võetakse geneetiline materjal munarakust, terapeutilisel kloonimisel aga retsipientloomade emakasse. Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid somaatilisest rakust. Repr.kloonimise + : Kloonimisel ei looda identseid ja omavahel geneetiliselt identsed. Tuumkloonimine: somaatilise ehk isiksusi, kloonimine pole kserokoopiate tegemine
Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) 10 Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.) (Charles...)
Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks. Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese
suurema ajukoljuga Lamarcki/Darwini seisukohad Lamarcki meelest tekkis elu Maal isetärkamise teel ja on pidevas kuid aeglases arengus. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib uus liik. Näiteks kaelkirjaku kael on pideva venitamise tõttu pikk Darwin ütles, et liigid ei püsi muutumatutena vaid põlvnevad varem elanud liikidest. Uus liik tekib kui mingi liigi populatsioon satub senisest erinevatesse tingimustesse. Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele Kohastumisel muutur organismi ehitus ja talitlus (pärineb edasi) loodusliku valiku toimel Stabiliseeriv/suunav/lõhestav valik Stabiliseeriva puhul on keskkond suhteliselt püsiv, liik säilib muutumatuna pikka aega. Paljunevad keskmiste tunnustega isendid (valgusüntees) Suunava puhul paljunevad keskmisest erinevate tunnustega isendid, toimub elutingimuste kindlasuunalised muutumised, liigis toimub geneetiline triiv.(uimeliste jäsemete kujunemine)
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad? Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised: 1. Rahvamudel põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline. 2. Kodeerimise/dekodeerimise mudel kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põh...
9. Protsess kestab kuni jõutakse stoppkoodonini. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: tRNA, mRNA ja valgu, mis selles protsessis sünteesiti. Mis on antikoodon? MENDELI ÜHETAOLISUSE SEADUS JA LAHKNEMISSEADUS LK 149-152 Mõisted: Hübriid- erinevate tunnustega organismide järeltulija. Genotüüp ühe isendi geenide kogum. Alleel ühe geeni erivorm Fenotüüp ühe isendi feenide (tunnuste) kogum. Homosügoot isend, kellel on mõlemas kromosoomis ühesugused alleelid (nt AA, aa, AA bb) Heterosügoot - isend, kellel on mõlemas kromosoomis geeni erinevad alleelid (nt Aa, AA Bb, AABb). Monohübriidne ristamine on niisugune ristamine, kus ristatavad isendid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. Dominantsus alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivsus alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Aa
elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne.
Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e. mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. (Viinamäetigu, vihmauss, tigu) 6) Mida tähendab partenogonees? Erand korras võib uus organism areneda ka viljastamata munarakust. Esineb mõnedel putukarühmadel (mesilased, lehetäid ja vähilaadsed)
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene kokurents. Maksimaalne populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev, see sõltub organismi mõõtmestest, nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis elavatest populatsioonidest. Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis populatsioonitiheduseks on: 120 : 2400 = 0,05 isendit / m² (ehk 1 isend 20 m² kohta). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsiooonide arv ja arvukus. Selle tulemusena asendub üks kooslus teisega. Nt. Kuusiku maharaiumisel hakkavad raiesmikul kasvama algul rohttaimed, siis lehtpuud, lõpuks kuused. Kuused sirguvad ja varjutavad valguslembelised taimed ning taastub kuusik.
5 3. Metsloomade suukaudne vaktsineerimine Programm, mis tegeleb metsloomade vaktsineerimisega käivitati 1980ndatel aastatel. Enne seda programmi võideldi marutõve vastu ainult koduloomade vaktsineerimisega, ehk võideldi tagajärgedega. Kuigi metsloomade suukaudne vaktsineerimine on väga kulukas ja mahukas töö, on see väga effektiivne. Loomade vaktsineerimist ei tohi jätta pooleli, enne kui on saavutatud null marutaudi juhtumit kahe aasta jooksul. Kui jääb alles mõni nakatunud isend, on mõne aasta pärast näha plahvatuslikku marutaudijuhtude tõusu. Marutaudivabaduse on praeguseks saavutanud Soome, Holland, Prantsusmaa, Itaalia jt. Eestis alustati metsloomade vaktsineerimist aastal 2005. Alates vaktsineerimise algusest on näha häid tulemusi. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine) 3.1 Vaktsiini külvamine Vaktsiinipalad, mis koosnevad kalajahust ja kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Vaktsiinipalad külvatakse lennukist/helikopterist
varieerumine. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Morgani seadus ühest kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mutageen mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Mutant päriliku muutuse kandja. Isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Mutatsiooniline muutlikus geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris. Polüalleelsus geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel.
, näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2. Suunav - toimub siis kui keskkond muutub ühes kindlas suunas - Eelise ellu jääda ja järglasi anda on ühe äärmusliku tunnusega isenditel - Nende A ↑, keskmiste A ↓ , näiteks: - Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused JOONIS LK. 28: 1
putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari.
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
võinud selle kahe silma vahele jätta, kuid kukume ja saame haiget, miks? Sest inimene ei näe enamasti kaugemale kui enda nina alla. Oleks eile tee ära liivatanud või ettevaatlikumalt kõndinud, poleks me kukkunud. Või nagu helkuri kandmine, mis on iga sügis väga aktuaalne teema. Kui me ei kanna helkurit ja käime valel tee poolel on saatuse löök meist ainult käeulatuse kaugusel. Inimene kui isend peaks oma silmad avama ja vaatama ka paar sammu tuleviku poole. Iga saatuse keerd võib saada meile saatuslikuks kui me ei oska lugeda märke ja märkide lugemine ei ole sensitiivide töö iga inimene saab ja peaksi iseenda saatuse märke lugeda oskama. Kuid kas saatus näeb ette päris kõike? Ei, minu meelest mitte, saatus määrab ette ristmiku kuid, mis suunas me edasi liigume on meie enda teha. Paljud inimesed lükkavad oma vead ja
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerki...
-) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks. -) Partenogenees viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased). -) Diploidne kromosoomistk kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt. -) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi. -) Embrüogenees loote areng viljastumisest surmani. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest areneb hingamis- ja seedeelundkond. -) Ektoderm väline lootekiht, millest arenevad meeleelundid, närvisüsteem, pindmine nahakiht.
korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral 1300 eruto isendi kohta. Selgrootu hävitamise Utilitaarsed ressursid. Eeldavad vahetut füüsilist 320 eurot tarbimist, näit nafta, põlevkivi, puit o Hind tekib turul ostu-müügi käigus · 11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused
8 tikutaja tiigilendlane kobras, põder à hunt, karu sääsk teeleht à niidu-rohutirts à kiivitaja mägiristik à rohutigu à mardikas à veekonn à valge-toonekurg must-toonekurg Toiduahelate katkemine Toiduahelate katkemine toimub siis, kui mingi isend ei tarbi enam antud toitu. Näiteks, kui sääsed tarbiks ainult taimemahla, siis mardikate arvukus väheneks ning veekonn hakkaks sööma rohkem teisi isendeid, näiteks kahetiivalisi, mille tagajärjel ka nende arvukus väheneks. Näiteks, kui sääskede arvukus tõuseks, hakkaks tikutaja sööma rohkem sääski, mille tõttu väheneb tema ussikeste tarbimine, mille tagajärjel tõuseks ussikeste arvukus.
Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega. Liik võib kasvada kuni 1 m suuruseks, kuigi tavaline pikkus on isastel 36-38 cm ja emastel 55-61 cm. Suuruse maksimum tundub muutuvat geograafiliselt. Kõige suurem isend on kaalunud 3 kg. LEVIALA, ELUPAIK Laialt levinud ida Atlandi Ookeanis, Sotimaal ja lõuna pool Põhjameres, Hea lootuse neemest lõunapoole , Lõuna Aafrikas, samuti hõlmates ka Vahemere ümbrust. Eelistab vee temperatuuri mis on külmem kui 20 °C. Seda liiki tavaliselt leitakse 10-30 m sügavuselt Britannias ja Iirimaal, 20-100m sügavuselt Itaaliast ja alates 200m ja sügavamale Tuneesiast. Isegi on leitud isendeid 370 m sügavuselt
Lookus geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
Lookus – geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti
Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine. Geeniteraapia rakuteraapiast: Rakuteraapias on eelduseks see, et tüvirakud võetakse samalt isendilt, et need tüvirakud, mis võeti, siiratakse ka samale isendile. Geeniteraapias on lihtsalt sama liiki geen. Geeniteraapias siiratakse geene, rakuteraapias rakke
Ehitus: (JOONIS õ.lk.87) Sigimine: Pungumise teel. Kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes. 10. Vihmauss Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103) Siseehitus: (JOONIS õ.lk.103) Sigimine: Liitsugulised. Areng: Muna, vastne, täiskasvanud isend. Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik. Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk
Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi. Kolme aasta (1982, 1983, 1984) kokkuvõttes saadi järgmised tulemused. Tabel 1. Havi lümfosarkoomide sesoonne dünaamika Matsalu lahel aastail 1982-1984 Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Kokku
siis on sada protsenti kindel, et ta kopsuvähi ka saab. Teised eelsoodumusega haigused on nt suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia. 41. Mis on sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused? Mittesugulisel pärineb pärilik info ainult ühelt vanemalt, sest uus organism areneb ainult ühest vanemast, aga sugulise paljunemise korral pärineb pärilik info kahelt vanemalt, sest sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend. 42. Mis eelised on kehasisesel viljastumisel kehavälise viljastumise ees? Küpseb vähem sugurakke, aga viljastumise tõenäosus on suurem ning on paremini kaitstud väliste keskkonnategurite eest. 43. Mis erinevus on otsesel ja moondelisel arengul? Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta, aga moondelise
kahjulikeks. Kohastumused on nt kaitsevärvused, mimikri, muutused siseehituses nt ujup6is, talveuinak, ränne, innaaeg. Geneetiline triiv. Geenitriiv ehk geneetiline triiv on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandunud, mistõttu see, kas üks või teine isend jääb ellu ning saab järglasi, oleneb mingil määral juhusest. Mingi alleeli sagedus (alleelisagedus) populatsioonis on selle alleeli eksemplaride osatähtsus selle alleeli eksemplaride hulgas. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Teadlased vaidlevad ägedalt selle üle, kui suur roll võrreldes loodusliku valikuga on evolutsioonis neutraalsetel
ja fenotüüp on lahutamatud ning süstemaatikas on mõlemad väga tähtsad. Oluline mitte tekitada asjatuid barjääre (kaks eri tüüpi süstemaatikat!) vaid rõhutada, et genotüüp ja fenotüüp on lahutamatud ning süstemaatikas on mõlemad väga tähtsad. Tunnused ja nende rakendatavus Molekulaarsetel ja mofoloogilistel tunnustel on oma eripärad, millest lähtuvalt saab teatud teaduslikke küsimusi lahendada ainult ühte tüüpi tunnuste abil. Morfoloogilised Isend, Populatsioon, Molekulaarsed Tunnused sobivad sõltuvalt Liik, Perekond, tunnused organismirühmast Sugukond, Selts, sobivad kõigil liigi ja kõrgemale tasemel Klass, Riik, tasemetel. Õige Domeen DNA regiooni valik
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1. ,,Rahvamudel": põhineb torumetafooril (,,conduit metaphor", ka ,,container metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kinde...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuri...
organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib: a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
