50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krysto90
Õppematerjali autor
valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellestkõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest.
.......................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Lisa.................................................................................................
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt
nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt
Seadus, seadlus, määrus. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. 4 11.Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Otsuseid võtavad seadustest tulenevalt üksikaktidena vastu oma pädevuse piires nt: Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud ja kõrgemad ametiisikud, kuulutab välja seadused, annab armu jne
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
korrareeglite hulgas. · Korporatiiv ükskõik, mis alusel tekkiv ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult pole viga korporatiivses elulaadis tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele. Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele. ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri- Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust. Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid
töötama avalikus kohas siis 21-eluaastast. Töölepingu sõlmimine: leping sõlmitakse kirjalikult. Suuline leping on lubatud, ainult siis, kui töötegemine on lühikest aega (max 2 nädalat). Töölepingu koostamisel ei ole kindlat riigi poolt ette antud konkreetset vormi. Töölepingu punktid: 1) poolte andmed- isikunimi, isikukood, elukoht (kontaktandmed), tööandja poolt mis firmaga tegemist on, tööandja isikuandmed (reg.nr) 2) lepingu sõlmimise koht ja aeg 3) lepingu sõlmimise aeg ja tööle asumise aeg, need võivad olla üks ja see sama kuupäev, aga nad ei pea olema üks ja sama kuupäev 1 4) tööülesannete kirjeldus- võib lepingusse kirja panna kõike seda, mida töötaja tegema peab või töölepingu kirjeldus( eraldi dokumendina). 5) Ametinimetus, kellena töötaja üldse tööle hakkab.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid