Referaat Marutaud

Q: Kuidas teada saada kas loominimene oli ikka marutaudis?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Marutaud

Q: Kuidas ennetada marutõve?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Marutaud

Q: Mida ette võtta loomahammustuse korral?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat Marutaud

Altement, Tanel

Referaat Marutaud (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas teada saada kas loominimene oli ikka marutaudis?
Kuidas ennetada marutõve?
Mida ette võtta loomahammustuse korral?

Ülenurme Gümnaasium
LYSSAVIIRUS
Referaat
Koostaja : Tanel Altement
Klass: 11.b
Juhendaja : Evelyn Kostabi
Ülenurme 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Mis on marutaud 4
1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid 4
1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis? 4
2.Kuidas ennetada marutõve? 5
2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral? 5
3.Metsloomade suukaudne vaktsineerimine 6
3.1 Vaktsiini külvamine 6
4.Statistika 7
5.Kokkuvõte 8
6.Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Lyssaviirus ehk marutaud, on küll tänapäeval peaaegu eemaldatud tänu vaktsiinidele, aga oht pole veel kuhugi kadunud. Kuna iga aasta toimub loomade vaktsiinide metsa „külvamine“ on hakanud mind huvitama, mis teeb see viirus organismiga ja kui palju seda viirust veel levib nii eestis, kui ka mujal maailmas. Soovin oma klassikaaslasi teavitada selle ohust. Soovin teada selle ohtlikusest loomade ja inimeste organismile: kuidas on võimalik sellesse nakatuda, millised on sümptomid ja tagajärjed. Mind huvitab ka kas seda on võimalik ravida või ennetada. Seda viirust on vaja eestis teadvustada, kuna on teada, et Eestis levib see viirus. Kuna inimene sureb juba viis päeva pärast sümptomite tekkimist on sellest vaja inimesi rohkem teavitada. Eestis viimane surmaga lõppend juhtum oli küll aastal 1986, kuid maailmas sureb sellesse rohkem kui 50000 inimest.

Mis on marutaud

Marutaud on viirushaigus , mis kahjustab ägedalt närvisüsteemi ja lõppeb alati surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Marutaudi vaktsiini leiutas aastal 1885 L. Pasteur, aga seda haigust on juba mainitud varemgi. Marutaudi tunti juba hellases( Homerose ja Aischylose teoster), sellest on kirjutanud Aristoteles , Galenos(püüdis määratleda). Paracelsus soovitas puremishaavu imeda ja põletada.(EE 1992) Haigus levib sülje ja teiste kehavedelike kaudu, nakatutakse tavaliselt looma hammustusest. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Nakatunud looma sülg on nakatav juba 4-15 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.
( Kuulo Kutsar ja Marjana Laine)

1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid

Marutaud võib avalduda vaikse, või agressiivse marutaudi vormina. Haigusele on iseloomulik areng staadiumidena, sõltuvalt sellest, kui kaua on mööda aega läinud nakatumisest on looma käitumine erinev. Erinev on ka sümptomite esile tuleku aeg. Selleks võib kuluda paar nädalat kuni aasta, kuid sagedamini tekivad sümptomid 1-2 kuu jooksul. Haiguse eelstaadiumi ajal tekivad loomal käitumishälbed, rahulik olnud loom muutub agressiivseks, loom erutub kergelt, loomal kaob orientatsioon liikumisel, loom võib süüa ebaharilikke esemeid, tekib neelu halvatus. Järgneb erutusstaadium, mil loom on hästi kergesti erutuv. Selles staadiumis tekib loomal tung rännata. Neeluhalvatus süveneb ja loom ei saa enam süüa. Surmale eelneb halvatuse staadium. Surma põhjuseks on halvatuse levimine skeletilihastele ning lämbumine. (vet. agri )

1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?

Kuigi on palju väliseid tunnuseid mille põhjal diagnoosida marutaudi, saab lõplikult kindel olla selles, kas loom põdes marutaudi või mitte laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Kuna uurimismaterjaliks on ajukude, ei saa elusloomalt proovi marutaudi uurimiseks võtta. Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis)

2.Kuidas ennetada marutõve?

Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera ) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koerad või kassid marutaudi vastu, kusjuures marutaudi vaktsiin on tasuta riigi poolt. Esmakordselt tuleb vaktsineerida koeri / kasse 3-4 kuuselt ja edaspidi vastavalt ravimi juhisele, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna. Hulkuvatest kassidest ja koertest peab teatama omavalitsusele, kes palkab vastavad inimesed neid eemaldama. ( vet.agri)

2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral?

Maurtaudi kahtlase looma hammustuse järel tuleb pesta haava rohke veega ja siis puhastada joodilahusega, või etanooliga (700ml/l) ja pöörduda seejärel pöörduda perearsti poole. Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse. Vajadusel suunab perearst patsiendi vastava arsti juurde. Kui teie loom saab pureda tuleb ühendust võtta veterinaararstiga. Juhul, kui Teile kuuluv loom on vaktsineeritud viimase 12 kuu jooksul, siis vaktsineeritakse ta esimesel võimalusel ning jäetakse isoleerituks ja järelevalve alla kuni 45 päevaks. Kui teie loom oli vaktsineerida tuleb ta hukata, või panna karantiini kuueks kuuks. Loomaarst peab võimalusel võtma ka proovi purenud loomalt marutaudi suhtes uurimiseks. ( vet.agri)

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine

Programm, mis tegeleb metsloomade vaktsineerimisega käivitati 1980ndatel aastatel. Enne seda programmi võideldi marutõve vastu ainult koduloomade vaktsineerimisega, ehk võideldi tagajärgedega. Kuigi metsloomade suukaudne vaktsineerimine on väga kulukas ja mahukas töö, on see väga effektiivne . Loomade vaktsineerimist ei tohi jätta pooleli , enne kui on saavutatud null marutaudi juhtumit kahe aasta jooksul. Kui jääb alles mõni nakatunud isend , on mõne aasta pärast näha plahvatuslikku marutaudijuhtude tõusu. Marutaudivabaduse on praeguseks saavutanud Soome, Holland , Prantsusmaa, Itaalia jt. Eestis alustati metsloomade vaktsineerimist aastal 2005. Alates vaktsineerimise algusest on näha häid tulemusi. (Kuulo Kutsar ja Marjana Laine)

3.1 Vaktsiini külvamine

Vaktsiinipalad, mis koosnevad kalajahust ja kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Vaktsiinipalad külvatakse lennukist/helikopterist. Ühe ruutkilomeetri kohta visatakse alla kakskümmend sööta. Külvamist ei toimu inimeste poolt tihedalt asustatud paikade juures(linnad, külad, asulad), samuti ka veekogude kohal. Külvamine toimub kaks korda aastas- kevadel ja sügisel, et tagada kõikide loomade vaktsineerimine.

Vaktsiini pala leidmisel tuleb jätta see puutumata
Kui vaktsiinipala on kohas, kust võivad selle leida lapsed, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada.
Koduloomad tuleb hoida kodus, kui on vaktsineerimise periood.

Vaktsiini nahale, silma, suhu sattudes sattudes tuleb pesta kohta rohke veega ja võtta ühendust perearstiga. (vet.agri)

Statistika

Maailmas sureb marutõvesse kuni 60000 inimest aastas.
Läbi aastakümnete on arsti poole loomahammustustega pöördunud 2500-4400 inimest aastas.
Aastatel 2000-2007 on hammustada saanutest vaktsineeritud 23- 48% inimest.(vaktsineeritake ainult neid kes on kindlalt saanud hammustada haigestunud loomalt)
Maailmas on üle 90% marutõve juhtumitest põhjustatud kodulooma hammustustest.
2000-2007 diagnoositi 209 marutaudi juhtumit koduloomadel.
Viimase seitsme aasta jooksul on uuritud 5450 looma, neist marutaudis on olnud 41%.
Aastal 2003 vaktsineeriti 2159 inimest, kes puutusid tõenäoliselt kokku marutõves loomaga , aastal 2006 vaktsineeriti 889 inimest ja aastal 2007 vaktsineeriti ainult 660 inimest.
Aastal 2003 avastati 813 marutaudis looma, aastal 2006 kõigest 114.( Kuulo Kutsar ja Marjana Laine)

Kokkuvõte

Lüssaviirus, ehk teisi sõnu marutaud(loomade puhul), või marutõbi(inimeste puhul) on Meie ühiskonnas veel alles, kuid siiski on oht kokku puutuda haigestunud isendiga. Tänu meditsiini arengule ja paljude riikide koostööle on saavutatud selle viiruse peaaegu kadumine. Vaktsiinipalad metsas ja koduloomade, ning ka inimeste endi vaktsineerimine on kõige effektiivsemad viisid marutaudi kaotamiseks. Tänapäeval tegeletakse igal kevadel ja suvel vaktsiinide metsa külvamisega ja ka koduloomade vaktsineerimine on Eestis kohustuslik. Kõik loomaomanikud peavad ise oma loomade vaktsineerimise eest hoolitsema. Nii tagataksegi see, et maailmast kaob lyssaviirus.

Kasutatud kirjandus

Eesti Entsüklopeedia 6 (kirjastus „Valgus“ 1992) lk 197-198
wrongdiagnosis- http://www.wrongdiagnosis.com/l/lyssavirus/intro.ht m
vet.agri- http://www.vet.agri.ee/?id=50&op=body
Marutaudi artikkel 19.08.2008 - Kuulo Kutsar ja Marjana Laine- http://www.vet.agri.ee/static/body/files/568.MARUTAUDI_ARTIKKEL_190808.pdf
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tanel Altement Õppematerjali autor

Minu koostatud Bioloogia referaat teemal marutaud e lyssaviirus.

marutaud lyssaviirus bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Marutaud

Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Miks on oluline teadvustada, et Eestis esineb marutaudi? Kuna marutaud lõppeb haiguse tunnuste tekkimisel alati nädala jooksul surmaga, on väga oluline teadvustada, et Eesti on maa, kus loomadel esineb marutaudi. Viimane juhtum, mil Eestis inimene haigestus marutõppe, oli 1986 aastal. Lapsed leidsid metsast noore metskitse ning tõid selle salaja koju ning hoolitsesid ta eest. Mõne aja pärast loom lõppes. Ühel lastest tekkisid mõne aja möödudes marutõvele viitavad haigustunnused ja ta suri.

Bioloogia

docx

Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia

Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas

Bioloogia

docx

Marutõbi

Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Mis on marutaud? ● Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus ● Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. ● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale

Närvihaigused

doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite

Bioloogia

docx

Veterinaarne viroloogia

Mitmed influentsa viirused. Lüsogenne infektsioon – sisestatakse viraalne DNA raku DNA-sse. Viiruse DNA paljuneb koos raku DNA-ga. Toimub normaalne rakutsükkel. Akuutne infektsioon – järsk haigssümptomite teke, kaasub raske või surmava infektsiooniga. krooniline infektsioon – pikenenud infektsioon Horisontaalne levik – viirus nakatab peremeeslooma igas vanuses Vertikaalne levik – viirus kandub emasloomalt järglasele Zoonoos – haigus, mis kandub looma ja inimese vahel – H1N1, marutaud Püsiv infektsioon – olukord, kus viirus on rakus, kuid ei paljune aktiivselt või kahjusta. Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5

Bioloogia

rtf

Referaat: Vaktsineerimine

Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsi

Meditsiin

pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud k

Bioloogia

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk