Referaat Koalast (0)

Referaat

Koala ja tema elu
Koostaja : Kermo Jan*
Juhendaja : Puudub
2010

1.1 Sissejuhatus

Koala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade oidamisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koalad on looduskaitse all.
Selle teema valisin, kuna mind huvitavad loomad ja tahtsin koalade kohta rohkem teada saada. Referaat käsitleb koalade ajalugu ja levikut, käitumist; nende hävimist ja tänapäevast olukorda. Püüan anda üldise ülevaate koalade elust.
Töö pöhineb peamiselt loomade elu käsitlevatest raamatutest, teatmeteostest. Andmete kättesaamisel erilisi raskusi ei tekkinud, kuna informatsioon on vabalt saadaval raamatukogudes ja andmeid leidsin ka kodust.
Esimeses peatükis annan kokkuvõtte koalade minevikust ja levialast. Teises peatükis kirjutan koalade välmusest ja käitumisest. Kolmandas peatükis kirjeldan koalade toitumisharjumusi. Neljandas räägin nende paljunemisest ja viiendas esitan kokkuvõtte haigustest , mis koaladel esinevad. Kuuendas peatükis annan ülevaate liigi vaenlastest. Lõpuks seitsmendas ja kaheksandas peatükis toon välja koalade küttimise ja kaitse. Peatükid valisin sellised sellepärast, et saada prem ülevaade koalast, kui liigist. Näha nende eri- ja omapära. Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koalade elust.

1.2 Ajalugu ja levila

«Koala» tähendab Uus-Lõuna- Walesi suguharude keeles «ei joo». Koalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798 . aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price . Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga.
Teadusele avastati koala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal. Esiteks muretses ta koalanaha, hiljem aga ka elusa looma.
Pärast seda leiti viiekümne aasta vältel koalasid ainult Uus-Lõuna-Walesi piires, kuid 1855. aastal nähti teda ka Victoria osariigis ja 1923. aastal Queenslandi kaguosas.
Minevikus asustas koala ka Lõuna- ja Lääne-Austraaliat, aga ta kas suri hijem välja või hävitati täielikult, sest leiud tõendavad, et ta seal elas. Queenslandist on leitud ka pool tonni kaalunud Hiidkoala (Koalemus) fossiilseid jäänuseid. See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane.
Koala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest.

1.3 Välimus ja Käitumine

Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit . Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv , tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.
Koalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb rudimentse sabaga .
Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
Koala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koala karjub ja «nutab» nagu laps. Koala on öise eluviisiga . Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti.

1.4 Toitumine

Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid. Söömiseks peenestab ta lehed ja mälub läbi, kogudes massi põsetaskusse.
Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus-Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loom ligi 1,1 kg eukalüptilehti. Muid taimi ei püüa süüa isegi nälgiv koala.
Mõned eukalüptilehed sisaldavad sinihapet. Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte.

1.5 Paljunemine

Koalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui emaseid, on isastel loomadel harilikult mitmest kindlast emasest haarem (kuni viis emast ühe isase looma kohta).
Isase koala kutsehüüdu on irooniliselt kirjeldanud A. Scollan: 1 Ta kõneleb uusasuniku hirmust, kes kuulis öösel häält , mis kujutas endast «midagi vahepealset paksu joodiku norskamise , roostes hingedega ukse krääksumise ja millegagi rahulolematu sea röökimise vahel».
Koala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid . Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased . Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi.
Ema võõrutab poja imisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koala poeg väga kiiresti.
Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud. Seitsme-kaheksa kuuselt lahkub poeg kukrust täielikult ja asub ümber emalooma seljale. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Suguküpseks saavad koalad nelja- aastaselt.
Koalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks .

2.0 Kokuvõte

See teema on väga huvitav. Sain seda uurides enda jaoks palju uut ja huvitavat teada. Tulevikus, kui võimalus avaneb, võiks seda teemat edasi uurida, näiteks Austraalias.
Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes , siiski olukorda parandada.

2.1 Kasutatud Kirjandus

1. A. G Bannikov, V.J. Flint, T.D. Gladkova, N.N. Drozdov, A.P. Kuzjakin, S.P Naumov,
2. G.A. Novikov , F.V. Rogatševa, A.G. Tomilin, P.P. Vtorov Loomade elu: 7. kõide. Imetajad .
Tln: Valgus, 1987, 480
3. Steve Pollock Mitmepalgeline maailm: Loomade elu. Tln: Koolibri, 1994, 49
4. koala/Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. köide, lk 604