Elu omadused (0)

Elu omadused

Rakuline ehitus

• Rakk on ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.
  
• Rakud moodustavad kudesid, koed koonduvad organiteks.
  

Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme :
Üherakulised – bakterid , algloomad , pärmseened
Hulkraksed – selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened
Aine – ja energiavahetus ehk metabolism

• Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine , fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda.
  

• Autotroofid – taimed, osa baktereid(tsüanobakterid)
  

• Heterotroofid – loomad, seened, paljud bakterid
  

Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas
Tagatakse ainevahetusega
Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides.
Kõigusoojased – kalad , kahepaiksed , roomajad
Püsisoojased – imetajad , linnud
Kõrge organiseerituse tase

Elusorganismi erinevad osad on vastastikuses sõltuvuses, koostöös.
Väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil.
Paljunemisvõime
Võime taastoota endasarnaseid järglasi.
Suguline paljunemine – moodustuvad sugurakud , uus organism areneb viljastatud munarakust.
Mittesuguline paljunemine – toimub vegetatiivselt ( pooldudes, pungudes, sibulatega ) või eostega.
Pärilikkus

Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevastele põlvedele. Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid . ( DNA lõigud ).
Kasv ja areng

Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke.
Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga.
Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ).
Reageerimine ärritusele
Organismid „vastavad“ väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega :
nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm.
Kohanemis- ja kohastumisvõime
Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku( evolutsioonis ) soodsamaid tunnuseid.
Kohanemine – öökulli silmad jahti pidades
Kohastumine – mesilase mürgiastel, talveuni , hoiatusvärvus, ränne jne.
Mitmekesisus
Bioloogiline mitmekesisus tähendab nii geenide, organismide kui ka ökosüsteemide mitmekesisust – paljusid nende erinevaid variante looduses.

Mitmekesisus

a)Rakuline ehitus 1. Biomolekulid , rakud, koed, elundid, organismid, liigid ökosüsteemid, biosfäär
b)Organisatoorne keerukus 2. Ainuraksed ja hulkraksed
c)Aine-ja energiavahetus 3.Reageerimine keskkonna muutustele
d)Stabiilne sisekeskkond 4.Otsene ja moondega
e)Paljunemisvõime 5.Järglased on vanematega sarnased
f)Pärilikkus 6.Suguline ja mittesuguline
g)Arenemine ja kasvamine 7.Püsiv keemiline koostis, pH, temperatuur. Kõigusoojased, püsisoojased
h)Reageerimine ärritustele 8.Organismides toimuvad lagunemis- ja sünteesiprotsessid. Nt hingamine , fotosüntees, seedimine
i)Biomolekulide esinemine 9. Sahhariidid, valgud , lipiidid, vitamiinid , nukleiinhapped

Eluslooduse organiseerituse tasemed

Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 1 )
Molekul - on aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest.
Bioloogia uurib eeskätt biomolekule, näiteks valke, lipiide , sahhariide, nukleiinhappeid(DNA, RNA).
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 2 )
Organell – on raku koostisosa , millel on kindel ülesanne ja ehitus.
Mitokonder ja ribosoomid jne.
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 3 )
Rakk - on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused.
Loomarakk, taimerakk .
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 4 )
Kude – on ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude kogum
Sidekude, epiteelkude , lihaskude, närvikude.

Sidekude: rasvkude , luukude, kõhrkude, veri.
Lihaskude: võõtlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude.
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 5 )
Organ ehk elund – organismi osa, mis täidab mingit kindlat ülesannet. Koed koonduvad organiteks.
Kopsud, süda jne
Organiseerituse tasemed madalamast ( 6 )
Elundkond ehk organsüsteem – samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem.
Seedeelundkond, hingamiselundkond .
Taim
Loom
-
Organsüsteem ehk elundkond ( seede-, hingamiselundkong jm)
Organ ( juur , vars, leht, õis, vili)
Elund (kops, süda, silmad jm)
Kude (katte-, tugi-, juht- ja põhikude)
Kude (epiteel-, närvi-, side ja lihaskude)
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 7 )
Organism ehk isend - on elusolend.
Imetaja , kala, lind
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 8 )
Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil, kes võivad üksteisega vabalt ristuda.
Kadrioru oravad
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 9 )
Liik – on ehituslik, talitluslik, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnaste isendite kogum.
Pruunkaru , valgejänes, harilik mänd.
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 10 )
Ökosüsteem – on isereguleeritav seostatud tervik, mille moodustavad vastasmõjus olev elukooslus ja eluta keskkond antud alal.
Järve ökosüsteemi kuuluvad kõik sealsed organismid, aga ka vesi, põhjamuda, kivid , vees lahustunud gaasid jpm.
Organiseerituse tasemed alates madalamast ( 11 )
Biosfäär – on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond ehk kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht.
Harjutus – elu organiseerituse tasemed
MOLEKUL
ORGANELL
KUDE
ORGANSÜSTEEM
ORGANISM
POPULATSIOON
LIIK
ÖKOSÜSTEEM
Hallhunt
Rakutuum
RNA
Epiteelkude
Võrtsjärve ahvenad
Veresooned ja süda
Võrtsjärv
Konn

Teaduslik uurimismeetod

Teaduslik meetod on uurimisprotsess, mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid.
Teadusliku uurimismeetodi etapid on :
1)PROBLEEMI PÜSITAMINE
2)TAUSTINFO KOGUMINE
3)HÜPOTEESI SÕNASTAMINE
4)HÜPOTEESI KONTROLL
5)TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSTE TEGEMINE
Probleemi püstitamine

• Korrektselt, lühidalt ja kitsalt sõnastatud uurimisküsimus.
  
• Valitakse uurimisobjekt ja tegur ( muutuja ), mille mõju uurimisobjektile uuritakse.
  
• Muutujaks on niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms.
  

Näiteks : Kuidas õhutemperatuur mõjutab herne seemne idanemist.
Uurimisobjekt, muutuja?
Taustainfo kogumine

• Abiks trükised, meedia, teadlased.
  

• Püütakse saada võimalikult hea ülevaade uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.
  
• Nt. hernest kui uurimisobjektist kui ka seemnete idanemistingimustest.
  

Hüpoteesi sõnastamine

• Oletatav vastus probleemile
  
• Tugineb taustainfole.
  
• Näiteks toodud probleemile saaksime püstitada hüpoteesi : herne seemneid idanevad kiiremini 30-kraadises temperatuuris ja aeglasemalt 10-kraadises keskkonnas.
  

Hüpoteesi kontroll

• Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine .
  
• Vaatlused, katsed, eksperimendid.
  
• Kindlaks tuleb määrata uuritavate objektide arv ning katsetingimused .
  
• Katsetingimused valitakse võimalikult samasugustes tingimustes ning ainukeseks erinevuseks oleks uuritav tegur ehk muutuja.
  
• Eksperimendis kasutatakse tavaliselt kahte uurimisobjektide gruppi:kontroll- ja eksperimentaalgruppi.
  

Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine

• Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel.
  
• Kui katsete tulemused kinnitavad hüpoteesi, saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
  
• Ka negatiivne vastus on tulemus.
  

Teadusliku uurimismeetodiga jõutakse teadusliku faktini – teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust.
Näide uurimistöö etappidest
Uurimuse etapp
Näide
Probleemi püstitamine
Kas Emajõgi on reostunud?
Taustinformatsiooni kogumine
Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute kogumine ja analüüs
Hüpoteesi sõnastamine
Emajõe vesi on puhas
Hüpoteesi kontrollimine
Veeproovide võtmine ja nende uurimine
Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
Võetud proovid näitavad, et Emajõe reostustase jääb normide piiresse.
Ülesanne

Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda.

Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüsimine

Vesi on tugevalt reostunud.

Puhta vee indikaatorid puuduvad jões

Veeproovide võtmine ja analüüs

Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud?

KT 1

1)Elu omadused (seleta +mõisted)
2)Organiseerituse tasemed (mõisted + tunne ära)
3)Uurimismeetodid (järjesta + tunne ära)