Haug ja haugitoidud (0)

Nõo Põhikool
REFERAAT
Haug ja haugitoidud
Annika Adder
8b
07.03.07
Haugide bioloogiast.
Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel : ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga . Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug.
Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ette poole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on haugil saaki neelata kerge, saagil põgenema pääseda aga raske.
Havi on väga hästi kohastunud erakliku eluviisiga röövkala, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele (i1), seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Ta on paikne ja väga taimestiku lembene, taimede vahel saagi varitsemisel on tema kaitsevärvusest palju kasu. Eriti hea kaitsevärvus on noortel haugidel. Maimud toituvad planktonvähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest, sama suve lõpuks on noored haugid muutunud röövkalaks. Toitub algul teiste kalade vastsetest, minnes järk-järgult üle suurematele toiduobjektidele, kaasa arvatud ka kätte saadavad konnad , pardipojad, pisiimetajad. Haug sööb valdavalt 5-15 cm pikkusi arvukamaid ja paremini kätte saadavaid kalu - peamiselt ahvenat, särge ja kiiska, suurjärvedes ka tinti ning rannikumeres räime. Esineb ka kannibalismi.
Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Kalamajanduslikult on ta hinnatud biomelioraatorina see tähendab nn prügikala arvukuse piirajana. Üks põhjus, miks teda hinnatakse tööndusliku kalana, on tema suur kasvukiirus - alammõõdu (45 cm) saavutanud 0,5-0,6 kg raskune haug on tavaliselt 4-aastane, 2 kg 7 aastane ja 5kg 10 aastane. Suurim pikkus on emastel haugidel 1750 mm, isastel 900 mm, suurim mass emastel 34 kg ja isastel 10,15 kg .
Haugide haigused.
haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Seda haigust esines Läänemere haugidel juba 1960. aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles . Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi. Kolme aasta (1982, 1983, 1984) kokkuvõttes saadi järgmised tulemused.
Tabel 1. Havi lümfosarkoomide sesoonne dünaamika Matsalu lahel aastail 1982-1984
 
Mai
Juuni
Juuli
August
Sept.
Okt.
Nov.
Kokku
I
II
I
II
I
II
I
II
I
II
I
II
I
 
I tsoon
N
4
6
43
33
57
64
77
44
45
32
29
3
437
n
0
1
6
3
3
3
2
1
0
0
5
0
24
0
17
14
9,1
5,3
4,7
2,6
2,3
0
0
17
0
5,5
II tsoon
N
4
38
46
44
28
37
114
24
21
38
62
2
12
470
n
1
2
4
1
2
1
6
1
2
0
0
0
0
20
25
5,3
8,6
2,3
7,1
2,7
5,3
4,2
10
0
0
0
0
4,3
N - kogupüük
n - neist haigestunuid
% - lümfosarkoomi haigestunute protsent
Nagu tabelist näha on, ilmusid Kasari jõe suudmealal (I tsoon) nahakasvajatega havid püükidesse juuni esimeses pooles ( esinemissagedus 16,66 %). Varem silmaga nähtavaid haigestumise tunnuseid haugidelt ei leitud. Seejärel hakkas arv langema . Uuesti ilmusid haiged kalad püükidesse oktoobri teises pooles (esinemissagedus 17,24 %). Hilissügisesed andmed pärinevad 1984. aastast, kuna eelnevail aastail polnud jääolude tõttu võimalik nii hiliseid püüke teostada.
Need kaks kõrgperioodi järgnesid küllaltki täpselt külvitöödele (kevadised külvitööd aprill-mai ja sügisesed august-september). Sellest võis oletada järgmise asjade käigu. Kevadiste ja sügiseste külvitööde käigus sattus osa vilja puhtimiseks kasutatavast granosaanist (sisaldab 2-2,5 % väga mürgisest toimeainet etüülelavhõbekloriidi) tuule või vihmaveega Kasari jõkke ja kanti veega Matsalu lahte. Esimesse tsooni jõudis selline vesi kuni kuu ajalise hilinemisega, seal toimus kemikaali laiali valgumine ja osalt ka elavhõbeda akumuleerumine põhjasetteisse ja organismidesse. Teise tsooni jõudsid kemikaalid mõjumiseks piisavalt suures koguses ainult siis, kui tuul jõe suudme poolt mürki sisaldavat vett ja põhjasetteid tõi. Muidugi see on ainult teooria, mille küsitavust näitab ainuüksi asjaolu, et II tsooni ilmuvad haigestunud havid juba mai esimeses pooles, I tsooni aga alles juuni esimeses pooles. Enam selline teooria paika pidada ei saa, kuna nüüd on ära keelatud nii granosaan kui ka puidu immutamiseks kasutatud fenüülelavhõbe. Pealegi ei piisa kolme aasta andmetest selleks, et leida kindlaid korrapärasusi havi lümfosarkoomi esinemises.
Kevadise kõrgperioodi seletamiseks on olemas ka teisi teooriaid . Taimestikurikkas idaosas Kasari jõe suudme ümbruses algab vaipvetika biomassi kiire suurenemine juuni esimese dekaadi alguses, harva mai viimastel päevadel. Samale ajale langeb ka havi nahakasvajate kevadise esinemise kõrgpunkt. Keskkonnatingimuste kohta võiks öelda järgmist. Kevadise suurveevalli tipp vaatlusalustel aastatel langeb aprill keskpaika. Sellele järgneb madal veeseis lahes, tavaliselt mai algul või keskpaigas. Põhjasetteisse akumuleerunud saasteainete otsene mõju saab paiksetele kaladele olla kõige suurem just kevadise madalvee perioodil.
Lahe lõunaranniku rahude ümbruse avavees toimivad samad tegurid, kuid nende mõju on siin pehmem. Veekiht selles tsoonis on tüsedam, ka Väinamere puhtama riimvee mõju suurem ning vaipvetika biomass suhteliselt väiksem, alludes ühtlasi tuulte ja hoovuste toimele, mistõttu vetikate hulk siin järsult muutub. Lümfosarkoomide varast esinemist selles piirkonnas võiks siduda ränivetikate masspaljunemisega. Kasari jõe suudme ümbruses on sama vetikarühm tagasihoidlikumalt esindatud . Ohtrasti esineb lõunaranniku avavees kamm -penikeele (potamogeton pectinatus) kogumikke. Septembri teisest poolest alates kuni jääkatte tekkimiseni lümfosarkoome sellest piirkonnast püütud haugidel leitud ei ole.
Retseptid .
Haug juustsu kastmes:
1 haug (u.1,6 - 2 kg)
u. 150 g külmutatud spinatit
2 sl valget veini või vett
½ sidruni pigistatud mahl
½ tl soola
¼ tl valget pipart
1 - 2 küüslauguküünt
KASTE:
1 väike sibul
1 tl värsket tüümiani või ½ tl kuivatatud tüümiani
2 ½ dl piima
2 dl lahjat koort
1 sl margariini või võid
1 sl nisujahu
2 munarebu
½ tl soola
¼ tl valget pipart
3 sl riivitud parmesaani või muud tugevamaitselist riivjuustu
1 - 2 sl riivsaia
Haug õllega:
kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid.
puhastatud haugi hoia 20 minutit nõrgalt hapus äädikavees, nõruta majapidamispaberil, hõõru soola ja pipraga.
õlu ja sibul pane sobiva suurusega potti, lase keema , tõsta haug sisse ja lisa või. kui tõuseb uuesti keema, keera kuumus väiksemaks ning keeda tasasel tulel umbes 15 minutit.
Haug lavashi sees:
800-grammine haug
pool kilo õhukest lavashi
punt värsket estragoni
70 g taluvõid
sorts sidrunimahla
purustet must pipar
sool
Ploomidega täidetud ahju haug:
1 haug (u. 1½ kg)
1½ tl soola
¼ tl musta pipart
1 pk kuivatatud kivideta ploome (u. 225 g)
1 sl värsket sidrunimahla
1 muna
1-2 sl riivsaia
2 - 3 sl margariini või võid
3 dl kalapuljongit (kuubikust)
1-2 dl rõõska koort
soola
valget pipart
(maisijahu)