Vastused teatud küsimustele Bioloogia gümnaasiumile II 3. kursus (6)

Vastused
2/17) 1. sinihallitusjuust
2. antibiootikumid
3. viiruste abil aretatud tulbid .
4. sõnnik väetisena
5. Pesupulber
3/17) Mina pean kõige olulisemaks vaktseerimise põhimõtte avastamist, sest see on aidanud vältida ja levikut piirata väga jubedatel haigustel nagu marutaud, mis oli üks esimesi, samas tänapäeval vaktsineeritakse ka puukentsefaliidi vastu. Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid .
5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta.
2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude
2. Meristeemi rakud pole diferentseerunud
3. Algkude on säilitanud jagunemisvõime.
4. Neist võib tekkida kõigi püsikudede rakud
5. Meristeemrakud on totipotentsed – anda alguse kogu taime arengule.
4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib ühinemist.
Mõisted:
Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil

Bakterid takistavad kahjulike seente kasvu.

Lepatriinud hävitavad lehe- ja kilptäisid.
Kloonimine – geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundavast üksikobjektist, kas siis DNA molekulist, rakust või organismist.
Antigeen – mis tahes kehavõõras, s.t. teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud , nukleiinhapped ja mitmesugused orgaanilised kompleksühendid.
Antikeha – valgud, mis kaitsevad organismi bakterite, viiruste, toksiinide jms. eest.
Antibiootikum – aine, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda teisi organisme, valdavalt baktereid.
Lümfotsüüt – vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja – elundeis,
2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse.
5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik.
7/27) Eestis ei ole see lubatud sellepärast, et seadus nõuab, et doonor jääks saladuseks. Asendusema oleks kui emaka doonor ja tema isik ei oleks salajane. Samuti loetakse emaks seda naist, kes on selle lapse ilmale toonud, kuid surrogaatema põhimõte seisneb selles, et ta sünnitab lapse ja seejärel annab teistele, kes peaksid olema tema vanemad, kuid seadusesilmis oleks surrogaatema selle lapse täieõiguslik ema.
2/36) Erinevused: Terapeutilises kloonimises viiakse täiskasvanu tüvirakud kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma teatud kindlas suunas ja seejärel siirdatakse koerakud patsiendile, selline etapp puudub reproduktiivsel kloonimisel. Terapeutilises kloonimises lastakse embrüol areneda in vitro blastotsüsti staadiumini, pärast mida, see hävitatakse. Reproduktiivsel kloonimisel siiratakse blastotsüst emakasse.
Sarnasused: Mõlemas on vajalik munaraku ja tuumadoonorit, pärast mida koeraku tuum siiratakse tuumata munarakku ning embrüo hakkab in vitro arenema.
3/36) kulles – 1952
karpkala – 1963
hiired – 1986
lammas – 1996
inimene – 1998, embrüo keelati siirata emakasse eetilisuse tõttu.
reesusahv (Macaca mulatta) – 2000
gaur (India metsveis) – 2001
veised – 2001 ja Brasiilias 2005
kass – 2001 ja 2004
muul – 2003
hobune – 2003
5/36) Tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakke saab kasutada haiguste ja traumade ravis. Organismis hävinenud rakkude või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega.
8/36) Mina olen kloonimise vastu kuna inimestel võib tekkida tulevikus soov muuta inimesed kõik ühetaoliseteks.Samas mind häirib mõte, et see kloonitud isik ei saagi võib-olla elada täisväärtuslikku elu kuna võivad esineda geneetiliste puuetega ja samas kui tal ka pole neid puudeid , siis võib olla lühem eluiga ja kiirem vananemine ning populatsiooni keskmine eluiga lüheneks.
3/42) 1)Transgeensed organismid, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad.
2) Geeninokaut, selles rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon.
Erinevused: Transgeensete loomade eesmärk on, et nendes avalduks võõrliigi geen, nokaudi eesmärk on, et kindla geeni funktsioon kaoks.
6/42) Geenivektoriks (geenisiirdaja) nimetatakse DNA – konstrukte, mis tagavad siiratava geeni sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. Bakteritel leitav ensüüm lõikab plasmiidi DNA lahti kindla järjestuse kohalt, sama bakteri ensüümiga lõigatakse välja siiratava geeni sisaldav DNA – fragment . Plasmiid ja DNA-fragment segatakse kokku ja nende otsad ühinevad. DNA ühendatakse ligaasiga (ensüüm) töötlemisel ning tekib rekombinantne geenivektor , mis sisaldab siiratavt geeni.
7/42) Transgeensete imetajate saamine on keerukas seetõttu, et on keeruline geenivektori viimine viljastatu munarakku, ilma munarakku kahjustamata. Samuti ei ole õnnestunud luua geenivektoreid, mis intgreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal, nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. Siiratav geen peab olema ka varustatu koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumis täpselt sealt, mil soovitakse. Kulukas on transgeensete imetajate saamine seetõttu, et kogu protseduur on kui õnnemäng, kus tulemus saadakse suurte korduste arvuga. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena ja seega võib üks elujõuline hiir maksta 200-300 tuhat krooni. Minu arvates ei ole nende loomine õigustatud, kuigi sellega tahetakse head. Eetilisest küljest tekib küsimus, et miks me teeme seda loomadega , kes ei saa ennast kaitsta ja öelda, et ma ei soovi, et minuga tehtaks selliseid katseid, kui me ise endaga oleme ära keelanud, ka meie oleme ju loomad, mille poolest erineme meie teistest loomadest, seetõttu, et nad ei saa ennast kaitsta meile arusaadavas keeles? Teaduslikult on selline teguviis arendav , kuid me teame, et me suudame „jumalat“ mängida, kuid kas me peame sellega edasi minema? Vajalikke valke on ka võimalik teisiti saada ja toota.
2/48) Minu arvates on GM-taimedel rohkem kahjutegureid.GM-taimede ristumisel metsikute sugulusliikidega levivad võõrgeenid loodusesse , hübriidsed liigid omakorda võivad edasi anda GM-järglasi ja see võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi. On välja uuritud, et võõrgeen võib edasi kanduda ka hübriidsetele järglastele, mis tähendab, et võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku ahelat . GM-taimed võivad samuti sisalda valke, mis põhjustavad inimestel allergiat. Näiteks Kanadas on GM-taim nagu raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks.
3/48) Peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüübilise tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal.
6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni , et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid.
1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine.
Geeniteraapia rakuteraapiast: Rakuteraapias on eelduseks see, et tüvirakud võetakse samalt isendilt, et need tüvirakud, mis võeti, siiratakse ka samale isendile. Geeniteraapias on lihtsalt sama liiki geen. Geeniteraapias siiratakse geene, rakuteraapias rakke
2/54) Geenravi ei ole laialt levinud kuna edu on olnud vahelduv. Mõni kord on pärast geeniravi tekkinud pahaloomuline kasvaja või isik on surnud. Geeniravi tulemused ei ole olnud piisavalt stabiilsed, et neid rakendada üliüldises meditsiinis.
7/54) DNA-sõrmejäljed – genoomi DNA lühikeste kordusjärjestustel on väga suur individuaalne muutlikkus. See on parem kui sõrmejälgede meetod kuna sõrmejälgede jätmist saab kurjategija vältida, kasutades kindaid või lihtsalt neid ära pühkida, kuid DNA-jäljed jäävad märkamatult kuriteopaigale nagu higi, sülg, veri , karvad.