Päikesekaru (helarctos malayanus) (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Laagri kool
Referaat
Päikesekaru
Koostaja : Mirjam Tuul
Juhendaja : Siiri Evard
Laagri 2014
Sisukord

Tiitelleht

Sisukord

Sissejuhatus

Päikesekaru
4.1. Omadused
4.2. Levik ja elupaigad
4.3. Ökoloogia ja käitumine
4.4. Toitumine
4.5. Paljunemine

Kokkuvõte

Kasutatud allilkad

Lisad

Sissejuhatus
Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha.
Päikesekaru
Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks . Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3).
Omadused
Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad vastupidises suunas tavalisele karvakasvule. Selle toon varieerub tumekollasest, kreemjast või määrdunud valgest ookerkollaseni. (lisa 1) Ülahuule kohal on tal paljas nahk. Keel on tal pikk ning seda on võimalik jõuga veel rohkem väljapoole lükata. (lisa 2) Kõrvad on väiksed, ümarad ja laiaaluselised ning võimaldavad väga vähe liikumist. Esijalad on mõnevõrra kõverdunud tänu sissepoole pöördunud käppadele ja küünised on kreemjad. ( viide 2)
Päikesekaru on karudest kõige väiksem. Täiskasvanud on umbes 120-150cm pikad ja kaaluvad 27-65kg. Isased on 10-20% suuremad kui emased . Koon on lühike ja heleda värvusega ning hele piirkond ulatub enamasti üle silmade. Käpad on suured ja nende tallad on paljad. Arvatakse, et põhjuseks on see, et need on kohanenud puudel ronimiseks. Küünised on suured, kaardus ja teravad . Nad on sirbikujulised ja kaalult suhteliselt kerged. Saba on 3-7cm pikk. (viide 2)
Söömise ajal võivad päikesekarud erandkorras oma keelt pikendada 20-25cm, et eraldada putukaid ja mett. Tal on väga suured kihvad ja võrreldes oma keha suurusega tugev hammustusjõud. (lisa 3) Ei ole küll hästi teada miks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud selle sagedase avanemise ja sulgemisega keset troopilisi lehtpuid putukaid püüdes. (viide 2)
Levik ja elupaigad
Päikesekarusid leidub Kagu- Aasia troopilistes vihmametsades ning nende levik ulatub Kirde- Indiast , Bangladeshist, Myanmarist, Taist, Malaisia poolsaarest, Laosest , ja Kambodžast kuni Hiina lõunaosas asuvasse Yunnani Provintsi ning Sumatra ja Kalimantani saarteni. Nüüdseks on paljud neist hävinud, eriti Kagu-Aasia mandriosal elanud isendid. Nende praegune jaotus Ida-Myanmaris ja suuremas osas Yunnanist on teadmata. Karude elupaik on peamiselt seotud igihaljaste troopiliste metsadega. (viide 2)
Ökoloogia ja käitumine
Kuna päikesekarudel on aastaringselt troopilistes piirkondades toit kättesaadav, ei maga nad talveund. Välja arvatud naised oma järglastega, nemad on tavaliselt eraklikud. Isased päikesekarud on peamiselt päevase eluviisiga, kuid mõned on lühematel perioodidel aktiivsed ka öösel. Magamisasemeteks on neil peamiselt langenud õõnsad puunotid, kuid nad magavad ka puuõõnsustes seistes, langenud palkide all olevas õõnsuses või maapinnast kõrgemal asuvate puujuurte all. (viide 2)
Vangistuses olles näitavad nad rohkem välja oma sotsiaalset poolt ning magavad enamasti päevasel ajal. (viide 2)
Toitumine
Mesilased , mesitarud ja mesi on päikesekarudele olulised asjad. Nad on kõigesööjad, kes toituvad peamiselt termiitidest, sipelgatest, mardikate ja mesilaste vastsetest ning paljudest erinevatest puuviljadest . Kui võimalik, siis eriti just viigimarjadest. Vahel on ka mõnede palmide kasvuvõrsed ja mõned lilleosad tarbitavad, kuid taimset toitu tuleb nende toitumises harva ette. Kalimantani metsades, Moraceae, Burseraceae ja Myrtaceae puuviljad moodustavad rohkem kui 50% nende toidust. Teadaolevalt, otsides metsmesilasi nad kisuvad oma pikkade, teravate hammaste ja küünistega lahtiseid puid ja jätavad maha kildudeks purunenud puutüvesid. (viide 2)
Sabahis olevast looduskaitsealast päikesekarude vahelt kogutud kraam sisaldas peamiselt selgrootuid nagu mardikaid ja nende vastseid , termiite ja sipelgaid, millele järgnesid puuviljad ja selgroogsed loomad. Nad murdsid lahti mädanenud puid, otsides termiite, mardikate vastseid ja vihmausse, kasutades oma küüniseid ja hambaid, et tervelt püsti seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa kiiresti ära, hoides katkiseid pesa tükke oma esikäppadega kinni ja samal ajal termiite pesa pinnalt ära lakkudes. Nad tarbivad viigimarju suurtes kogustes ja söövad need tervelt ära. Tarbitavad selgroogsed hõlmavad enamjaolt linde, munasid, roomajaid, kilpkonnasid, hirvesid ja mitmeid muid tundmatuid väikseid selgroogseid. Juukseid või luid jääb päikesekarude vahele harva. (viide 2)
Nad saavad avatud pähkleid murda oma võimsate lõugadega. Suur osa nende toidust tuleb tuvastada nende hästi arenenud lõhnatajuga. (viide 2)
Paljunemine
Emased peavad paarituma umbes 3-aastaselt. Paaritumise ajal näitab päikesekaru koos oma paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2)
Tiinus on kindlaks tehtud 95nda ja 174nda päeva vahel. Pesakonnad koosnevad ühest või kahest pojast ning igaüks neist kaalub umbes 280 grammi. (lisa 4) Pojad sünnivad pimedate ja karvututena. Esialgu nad sõltuvad täielikult oma emast ja imetavad umbes 18 kuud. Pärast 1-3 kuud, võivad noored joosta , mängida ja tuhlata oma ema ligiduses. Nad saavad suguküpseks pärast 3-4 aastat ja võivad vangistuses elada kuni 30-aastaseks. (viide 2)
Kokkuvõte
Mulle meeldis seda tööd teha ning ma sain siit palju uut ja huvitavat teada. Näiteks hämmastas mind päikesekarude keele pikkus ja nende küllaltki laialdane levik, sest ma polnud neist kunagi varem kuulnud . Samas ei meeldinud mulle see, et suurem osa kättesaadavast infost oli inglise keeles ning seda oli kohati raske tõlkida.
Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesekaru

http://en.wikipedia.org/wiki/Sun_bear

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/karu.html
Lisad
Lisa nr 1
1. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a6/Sitting_sun_bear.jpg
Lisa nr 2
2. http://cancerschmancer.net/wp-content/uploads/sun-bear-tongue.jpg
Lisa nr 3
3. http://www.oregonzoo.org/sites/default/files/gallery/images/H_orig_sun_bear_yawn_gal.jpg
Lisa nr 4
4. http://www.zooborns.com/.a/6a010535647bf3970b0112797363c828a4-p i

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 1 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

239247 Õppematerjali autor

Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Milline ta välja näeb? Kus elab? Kuidas käitub? Mida sööb? Kuidas paljuneb? Kõige selle kohta saad infot käesolevast tööst!

päikesekaru malai karu biruang karuliigid helarctos malayanus päikesekaru bear puuviljad küünised

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka

Loodus