Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (0)

Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004-2010)
* 1. Osa – Mõisted (1p)
-) Gameet – organismi sugurakk.
-) Meioos – sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine.
-) Mitoos – ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku.
-) Rakutsükkel – raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni.
-) Spermatogoon – meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm .
-) Spermatogenees – spermi areng spermatogoonist spermini.
-) Postembrüogenees – loote järgne areng sünnist surmani.
-) Menstruatsioon – viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega.
-) Entoderm – sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis - ja seedeelundkonnad.
-) Karükokinees – eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta -, ana- ja telofaasiks.
-) Partenogenees – viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased ).
-) Diploidne kromosoomistk – kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt.
-) Haploidne kromosoomistik – ühekordne kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi.
-) Embrüogenees – loote areng viljastumisest surmani.
-) Entoderm – sisemine lootekiht, millest areneb hingamis- ja seedeelundkond.
-) Ektoderm – väline lootekiht, millest arenevad meeleelundid, närvisüsteem, pindmine nahakiht.
-) Otsene areng – areng, kus järglane on sündides vanemate sarnane (inimene) ja hakkab siis edasi kasvama.
-) Ovogenees – munaraku areng.
-) Tsütoginees – pärast kasiokiheasi toimuv tsütoplasma jagunemine, kahe tütarrakku tekkimise eesmärgil.
-) Mentstruaaltsükkel -
* 2. Osa – Kas väited on tõesed või valed? Paranda ( kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
-) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku.
-) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas.
-) Kliiniline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt seitse minutit enne bioloogilist surma.
-) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist.
-) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine.
-) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid .
-) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga.
-) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga.
-) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas.
-) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus.
-) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea.
-) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada.
-) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine.
-) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks.
* 3. Osa – Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
-) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome.
-) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi.
-) Ovotsüüt/ Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi.
-) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis .
-) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas.
-) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis.
-) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi.
-) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes.
* 4. Osa – Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta)
-) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks : embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks.
-) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga.
-) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest .
-) Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse.
-) Eostega paljunemine on paljunemine.
-) Sugurakud on heploidse kromosoomistikuga.
-) Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimaline ovotsüüt ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti.
-) 3. rasedunädalal arenevad närvisüsteem, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõppeb sabaja moodustisega.
-) 9. rasedusnädalal saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmas, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad . Loote sugu on võimalik eristada.
-) Hiirte/Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga.
-) Inimese gameet on haploidse kromosoomistikuga.
-) Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse organiseerituse tasemetel (organismi tasemel on seotud pärilikkusega, kuid oleneb ka keskkonnatingimustest).
-) Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausliks.
-) Seemneraku arengut nimetatkase ja munaraku arengut.
-) Eostega paljunemine on mittesuguline paljunemine.
* 5. Osa – Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid
-) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehavälisel viljastumisel võrreldes kehasisese viljastumisega? (2p)
*) Kehavälisel viljastumisel on väljastumistõenäolsus palju suurem kui kehasisesel, sest korraga paisatakse välja palju viljastamisvalmis munarakke.
*) Kehaväliel vlijastusel on võimalik saada kiiremini ja korraga rohkem järglasi, sest munarakke on palju ning järglasi aeneb seetõttuu rohkem ja ka kiiremini.
-) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälise viljastumisega? (2p)
*) Loode on ema sees kaitstud väliste kahjustuste eest.
*) Organismi suure muutlikuse ja kohanemisvõimega ei mängita.
-) Kirjeldage nelja tegurit, mis võivad raseduse vältel loodet kahjustada. Miks? (2p)
*) Alkohol , liigselt valesid ravimeid, toksiinid ja põutused – kuna loode on ühenduses emaga, siis kanduvad kahjustused ka temani ning vastupanuvõime on tunduvalt väiksem kui emal ja kahjustused palju rängemad.
-) Nimeta kolm ebaefektiivset rasestumisvastast vahendit, selgita nende kasutamisviise ning miks nad on ebaefektiivsed? (3p)
*) Kalendermeetod – välditakse suguühet ovulatsiooni ajal 14 (12-16) päeva enne menstruatsiooni. Väga väheste naiste tsükkel on piisavalt regulaarne , et see meetod efektiivselt toimiks.
*) Tupeloputus – pärast suguühet pestakse tupp puhtaks. Seemnerakud võivad peituda sinna, kuhuni vesi ei ulatu.
*) Katkestatud suguühe – suguühe katkestatakse enne seemnepurset. Mehel eritub eelsperma ning samuti ei pruugi mees end piisavalt kontrollida.
-) Nimeta kolm efektiivset rasestumisvastast vahendit koos nende plusside ja miinustega ning selgita nende kasutamisviise! (3p)
*) Antibeebipillid – neid on tülikas meeles pidada, sest neid tuleb sisse võtta iga päev kindlal ajal ning nad ei kaitse suguhaiguste eest, kuid sobivad püsisuhtes inimestele.
*) Kondoom – hoiab efektiivselt eemlae nii raseduse kui ka suguhaigused , ent võib noortel kasutamisel katki minna.
*) Spiraal – paigaldatakse juba sünnitanud naistele ning see hoiab ära embrüo kinnitumise emakaseinale, lisakaitset suguhaiguste eest aga pole. Samas jääb ära mure näiteks tablette tarbida.
-) Kui teie sõbranna väidab, et abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid (hormoonitabletid), siis mida arvate teie sellest?
*) Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum kui tabletid.
-) Miks võivad kahjulikud tegurid avaldada ovogeneesile suuremat mõju kui spermatogeneesile? (2p)
*) Naisel on kõik munarakud korraga olemas, mehel tekib sperme aga tohutul hulgal juurde. Munarakkude kahjustamisel ei teki uusi juurde nind ininimene jääb viljatuks.
-) Missugustel päevadel on rasetumine kõige tõenäolisem 21-/35-päevase menstruaaltsükli korral? Põhjendus, miks arvad nii? (2p)
*) 14 (12-16) päeva enne oodatavat menstruatsiooni algust, kuna ovulatsiooni aeg ei sõltu tsükli pikkusest ja on orienteeruvalt kõigil sama palju päevi enne menstruatsiooni.
-) Millest tekivad lootel väärarengud? Selgita!
*) Võivad tekkida kahjulike mõjutuste tõttu: 1) bioloogiliste (haigused); 2) keemilised (ravimite, alkoholi, narkootiliste ainete mõjul); 3) füüsikalised (põrutused, löögid)
-) Selgita, millal ja millest tekib platsenta ? Mis ülesanne platsental on? (2p)
*) Platsenta tekib kõldkesta ja emakaseina ühinemisel juba esimesel nädalal. Platsenda kaudu liiguvad toitained hapnikuga. Lisaks kaitseb see ka haiguste eest.
-) On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nhtuse otstarve? (2p)
*) Kahe suguraku liitumisel tekib uus diploidne rakk .
* 6. Joonisel on kujutatud üks mitoosi faasidest. (4p)
-) See mitoosi faas on: metafaas .
-) Kirjeldage, mis toimub sellele faasile järgnevas mitoosifaasis?
*) Kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromandid eralduvad teineteisest, tsendhomeeni ekslevad, lahknevad ja jõuavad vasakpoolustele.
-) Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile?
*) Kromosoomide arv tütarrakkudes jääb muutumatuks ja organism saam kaks identset tütarrakku.
* 7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. (2p)
-) Tuleb joonistada ainult pooled “organitest“ rakus.
-) Millises elundis toimub meioos mehel? Munandites.
-) Millises elundis toimub meioos naisel? Munasarjades.
* 8. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv? (2p)
-) Mõlemasse märkida 46.
-) Milline on tekkinud tütarrakkude ploidsus? Diploidne kromosoomustik.