Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised paljunemisviisid esinevad looduses?
  • Millised rakud miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt?
  • Millised rakud miks ja millal paljunevad inimesel me ioosi teel?
  • Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel?
  • Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel?
  • Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA?
  • Millised kromosoomid Millise järelduse keskkonnategurite mõjust nendele protsessidele võib teha?
  • Kus ja kuidas areneb inimloode?
  • Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav?
  • Millised elundid tekivad ekto ento ja mesodermist?
  • Millest tekivad lootekahjustused?
  • Kuidas ja miks suhtud aborti selle keelustamisse?
  • Miks inimene vananeb?
  • Millised on vananemise ilmingud?
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist.
Suguline
Mittesuguline : vegetatiivne , eostega e. spooridega
2.Mõisted
Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha
Kehasisene viljastumine – munarakk viljastatakse keha sees
Otsene areng – organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud , roomajad)
Moondeline areng – organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad )
Täismooneputukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse
Muna vastne nukk valmik staadiumid ( liblikad , mardikad)
Vaegmoone – areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad )
Liitsuguline – ühes organismis on nii emas- kui isassuguelundid (teod, taimed)
Lahksuguline organism – suguelundid on eraldi – emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis
Viljastumine – protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks
Sügoot – viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused
Somaatiline rakk keharakk , mis ei osale paljunemisel
Gameedidsugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm)
Ontogeneesisendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees)
Moorula – kobarloode ; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas
Blastotsüst – embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2- kihiline
Gastrulakarikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3-kihiline
Biogeneetiline reegel – lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu
Lootelehedgastrula staadiumis moodustuv rakukiht , kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) – igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad
Embrüo – organismi lootelise arengu staadium
Embrüogenees – looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil
Postembrüogenees – organismi lootejärgne areng
Ovotogenees –
Spermatogenees
Platsentaloote arenguks vajalik moodustis, mis kaitseb arenevat organismi ning ühtlasi on ka ühenduslüliks loote ja emasorganisimi vahel
Nabanöör – veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses
Ovulatsioonküpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
Menstruatsioontsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats
Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni
Diploidne kromosoomistikkahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes
Haploidne kromosoomistik – ühekordne kromosoomistik; meioosi tulemusena 2x vähenenud, esineb sugurakkudes
Rakutsükkel – raku eluiga ühe mitoosi lõpust teise lõpuni
Interfaas – aeg, kus rakk ei jagune; teeb ettevalmistusi
Mitoosrakujagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Meioos – rakujagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x; homoloogilised kromosoomid lahknevad ning toimub ka kromosoomide ristsiire
Krossingover – kromosoomide ristsiire; homoloogilised kromosoomid paaduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi; tulemuseks on geenivahetus
Partenogenees - naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsioone ja raseduse kulgu
Teratogeenfolliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljnud
Kliiniline surm – inimese lõplikule surmale eelnev seisund, kus seiskub süda, lakkab hingamistegevus ja pidurduvad kesknärvisüsteemi talitused
Bioloogiline surm – organismi elutegevuse pöördumatu seiskumine
Autotroofsünteesib anorgaanilisest ainetest orgaanilist ainet
Heterotroofkasutab valmis orgaanilist ainet
3.Millised rakud , miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid , tea mitoosi tulemust.
Mitootiliselt paljunevad keharakud . See on vajalik, sest tagab organismi kasvamise ja arengu.
Mitoosi faasid:
* profaas (kromosoomid keerduvad, rakk polariseerub , moodustuvad kääviniidid ja lagunevad tuumamembraanid )
*metafaas ( kromosoomid paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele)
*anafaas (algab kromatiitide lahknemisega, lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele)
*telofaas (sünteesitakse uues tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti)
Tulemuseks on kaks tütarrakku.
4.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel meioosi teel?
Meioosi teel jagunevad sugurakud . Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda
Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus.
Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda.
5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid.
Mehe paljunemiselundid:
* seemnejuha – seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse
* munand – seal valmivad permid
* munandimanus – küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks
* suguti korgaskeha – erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub
* munandikott – munandid asuvad seal
*sugutilukk
*seemnepõieke
Naise paljunemiselundid:
*munasari – seal valmivad munarakud
*munajuha – küpsenud munarakk liigub mööda seda
* emakas – hakkab arenema loode
* tupp – selle kaudu viljastatakse munarakk
6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub DNA-ga enne rakkude jagunemist ja miks?
Sugurakkude jagunemisel toimub meioos ja sellega kaasneb ka kromosoomide ristsiire, mis võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides. Kromosoomid kannavad edasi pärilikkust.
Enne rakkude jagunemist DNA kahekordistub, et tütarrakud saaks täpselt samasugust geneetilist infot.
7.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees : tekkekoht , aeg ,periood, tulemus(mitu rakku, millised kromosoomid). Millise järelduse keskkonnategurite mõjust nendele protsessidele võib teha?
Spermatogenees Ovogenees
*toimub munandites *toimub munasarjas
*toimub kuni kõrge eani *lõpeb juba looteeas
*tekivad spermid (spermatogoonidest) *tekivad munarakud (ovgoonidest)
8.Tea 2 erinevat rasedusest hoidumise meetodit(millel põhineb, mis on head ja halvad küljed).
  • PILLID – hormoonidel mõjul ovulatsioone ei toimu; emakakaela lima pakseneb ja muutub seemnerakkudele raskesti kätte läbitavaks.
    Plussid – tõhus kaitse, menstruatsioonid korrapärased, vereeritus vähene
    Miinused – ei kaitse haiguste eest, saab osta ainult retseptiga
  • KONDOOM – põhineb sellel, et jäigastunud sugutile tõmmatakse peale lateksist kotike ; seemnepurske ajal jääb sperma sinna sisse)
    Plussid – kergesti kättesaadav, lihtne kasutada, kaitseb raseduse ja haiguste eest
    Miinused – häirib seksuaalvahekorda, vähendab selle spontaansust, võib maha libiseda
    9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav?
    Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale.
    Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed.
    10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist?
    EKSODERM – katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid
    MESODERM – tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundkond , eritus- ja sigimiselundkond
    ENTODERM – seede - ja hingamiselundkond
    11.Millest tekivad lootekahjustused ?
    Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine
    12.Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse?
    13. Ontogeneesi etapid.
    ONTOGENEES looteline areng lootejärgne areng
    1)kobarloode 1) juveniilne periood
    2)põisloode 2)sigimisvõimeline periood
    3) karikloode 3) vananemisperiood
    14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud?
    Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused.
    15.Eluslooduse riigid.
    Bakterid – amööb, kingloom
    Protistid - vetikad
    Loomad - kaamel , muul, lõvi
    Taimed - kartul
    Seened – kukeseen, nutthallik
  • Paljunemine #1 Paljunemine #2 Paljunemine #3 Paljunemine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Milka Õppematerjali autor
    Palju mõisteid

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide paljunemine ja areng
    7
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse

    Bioloogia
    Bioloogia paljunemine
    5
    docx

    Bioloogia paljunemine

    Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    5
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel

    Bioloogia
    Paljunemine ja areng-
    5
    rtf

    Paljunemine ja areng

    munaraku võrdlus Sisaldab Y-kormosoomi Sisaldab vaid X-kromosoome Väiksem Suurem Saba Sabata Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt Järglased on geneetiliselt Järglased erinevad samasugused vanematest

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    2
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- kahe mitoos

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    2
    odt

    Organismide paljunemine ja areng

    1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.

    Bioloogia
    BIOLOOGIA KT - paljunemine
    7
    docx

    BIOLOOGIA KT - paljunemine

    BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL ­ päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS ­ päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS ­ (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel ­ kingloom, vähkkasvaja

    Bioloogia
    Organismide paljunemine ja areng
    8
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun