Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime: „Postimees on seisukohal, et …“ Juhtkirjades esitatakse tegevust minevikust olevikku ja olevikust tulevikku. Ajastruktuuri põimub
kultuuril, kui väärtustel. Tundi huvi kuidas kultuurilised praktikad kujundasid indiviide. Britis analüüsiti ühiskonna institutsioone ning nende opereerumist. Indiviid vastavalt oma rollile ja staatuselel toimetab juba ettemääratud käitumismustrite sees. Nueride aja- ja ruumikäsitlus ökoloogiline ja struktuurne aeg F.Boas (1858-1942) - Rajas esimese antropoloogia osakonna Ameerikas (Clark'i ülikoolis 1888) Kujundas 20. saj. Ameerika antropoloogia Tema mõju oli institutsionaalne, intellektuaalne ja isiklik. Viis antropoloogia akadeemiasse, pani aluse erinevaile ühendustele ning ajakirjadele, populariseeris antropoloogiat avalikkuse silmis et saada toetust avalikkuselt, poliitikutelt, teistelt teadlastelt. Laialdased huvid (füüsilisest antropoloogiast lingvistikani) Määras need neli ala, millega Ameerika antropoloogid peaksid tegelema. See nelja-välja-süsteem (four-field-approach)(kultuurantropoloogia, lingvistika, füüsiline antrpoloogia ja arheoloogia)
• Anna nii palju infot, kui vaja. • Ära anna rohkem infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim) • Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti • väldi segasust, • väldi mitmetähenduslikkust, • räägi lühidalt, • ole järjekindel (korralik). Vestlusanalüüs Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad: • vooruvahetusmehhanism: - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja - tagasiside kui oluline suhtluse reguleerija. • parandusmehhanismid • naaberpaarid (nt küsimus-vastus, palve-nõustumine/keeldumine)
Valitsetava „lambakarja“ huvidega on pidanud arvestama isegi kõige despootlikumad valitsejad. 1.2.2. Teoreetilise majanduspoliitika süstematiseerimine Saksakeelses majandusalases kirjanduses domineerib valdavalt seisukoht, mille alusel majan- duspoliitika jaguneb kaheks põhivaldkonnaks (Raudjärv, 1995, lk 22). Korrapoliitika kui raampoliitika kujundab majandussüsteemi põhialused. Selle ülesandeks on institutsionaalne reeglite kehtestamine ja õiguste jagamine. Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro- poliitika, mille puhul mõjutatakse rahvamajanduse agregeeritud komponente (nõudlust ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt raha ja rahas mõõdetavate suurustega.
liigid: tavaõiguse normid, lepingud, õigusteadlaste arvamused (tuntud juristide arvamused Vana-Roomas - ajalooline allikas; vabaõiguse koodeksid, mitteametlikud kommentaarid - kaasajal), kanooniline õigus (riigikirik; kanoonilised normatiivaktid: Corpus Juris Canonici, Koraan - sariaat), pretsedendiõigus (prejudikaadid), korporatiivsed normid (statuudiakt: põhikiri, põhimäärus, statuut), normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid, institutsionaalne tunnus (seadusandliku riigivõimu aktid - legislatiivaktid; täidesaatva riigivõimu õigusaktid - haldusaktid, eksekutiivaktid; kohaliku omavalitsuse õigusaktid - haldusaktid, eksekutiivaktid; jurisdiktsioonilised aktid; korporatiivsete organisatsioonide aktid); üldakt=normatiivakt=õigustloov akt: üldnormid, impersonaalne, objektiivne ning subjektiivne õigus, formaalne liigitunnus;
Need toimivad eraõiguslikel põhimõtetel. 2. kaudne riigihaldus (teostavad iseseisvad isikud oma nimel): avalikõiguslikud korporatsioonid, avalikõiguslikud asutused, avalikõiguslikud sihtasutused, eraõiguslikud isikud Halduse kandja muudab teovõimeliseks organ. See toimub halduse kandja ja inimeste ühendamise kaudu. Teovõimet teostavad halduse käsutajad. Organ on nii avalikõiguslikul kui eraõiguslikul juriidilisel isikul. Organi võib määrata 2 tunnuse alusel: 1. institutsionaalne tunnus organ kuulub halduse kandja koosseisu, kuid on institutsiooniliselt iseseisev. Organ püsib ka vaatamata sellele, et seal liikmeid ei ole; 2. funktsionaalne tunnus organ teostab halduse kandja pädevust, kusjuures riigi puhul on see pädevus organite vahel ära jaotatud. Kõik riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja avalikke ülesandeid täitvad eraisikud
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria? Legitiimsuse teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel, keskseks küsimuseks on see, et ● kas ettevõtte tegevus on kooskõlas üldiste sotsiaalsete normide, väärtuste, uskumuste ja määratlustega ning ● mida ta on valmis tegema võimalike vastuolude korral. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Suchman (1995) Suunad: ● Strateegiline suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis. ● Institutsionaalne suund. 14. Mida tähendab huvigruppide teooria teabe avaldamise kontekstis? Huvigruppide teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Freeman (1983). Suunad: ● Eetiline suund. ● Juhtimislik suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis. Kuidas mõjutada huvigruppide arusaamu? 15. Nimetage vähemalt 3 tegurit, millega peaks tegevusedukuse mõõtmise süsteemi loomisel arvestama.
mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga
Religiooniteaduses ei ole religioon ja usk üks ja see sama. Usk on ühe inimese, grupi või piirkonna elanike hoiak, mida peetakse pühaks või eriliseks. Religioon on suur hulk erinevaid nähtusi, mis on selle usuga seotud. Religioon avaldub erinevates aspektides: 1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni 2. emotsionaalne aspekt religioossed tunded 3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt religioon koondab inimesi gruppidesse 4. materiaalne aspekt ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks 5. kultuslik aspekt religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1
Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 ptk.4.14, lk.301-308: muutused organisatsioonis. 43 · Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997 ptk.4.4, lk.126-138: strateegilised muudatused. 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid Mõiste ,,organisatsioon" võib tähendada suhteliselt erinevaid asju. Siimon, Vadi (1999) toovad välja selle mõiste tähendustena: · Institutsionaalne organisatsioon, · Instrumentaalne organisatsioon, · Funktsionaalne organisatsioon, · Integratiivne organisatsioon. Institutsionaalne organisatsioon - ettevõte on organisatsioon Universaalse organisatsioonimõiste edasiarendus. Universaalne organisatsioonimõiste hõlmab igat liiki ühendusi, süsteeme: kogu ühiskonda, konkreetsemalt nii ettevõtteid, haldusasutusi kui ka usundilisi, heategevuslikke, sõjalisi ja paljusid teisi ühiskonna institutsioone
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha. Uuringu protsess võib kellelegi kahju teha. Ka ,,väikesed" eetilsied probleemid- teadlaste omavahelised suhtlemise probleemid. Andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt; ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes jne.. III loeng 19.09 (ptk 1) SOTSIOLOOGIA AJALUGU Teaduse ajaloo kaks tahku: Ideede ajalugu teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsionaalne ajalugu õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühiskonnad. Kuidas levitatakse, organiseeritakse teadust. Ajaloo tähtsus või tähtsusetus: Filosoofia: filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota. Füüsika: füüsika ajalugi ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K. Merton sotsioloogia peab olema nagu füüsika; tõeline teadus unustab oma mineviku.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
ja avalike teenuste kättesaadavusele. Tarbijad saavad oma suhtumist turumajanduslikus tarbimisprotsessis poliitiliselt väljendada kahel viisil: 1) Väljumisvõimalus tarbijad, kes ei ole ettevõtja tegevusega rahul, muudavad oma ostukäitumist ning ei tarbi selle ettevõtja toodangut; 2) Häälevõimalus mõjutamine poliitiliste organisatsioonide kaudu valimistel hääle andmisega. Tarbijakaitse institutsionaalne korraldus Eestis Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse
3) ülal pidada mõningaid ettevõtteid, mille tegevus erakätes poleks kasumlik. Ehk riigi ülesanne oleks toota nn ühiskondlikke kaupu, mis hõlmaksid endas avaliku korra tagamise, keskkonnakaitse, rahva haridustaseme ja tervise hoidmise. Riigi ehk avaliku sektori eesmärk peaks olema üldise hüve suurendamine ja nende funktsioonide täitmine, mida erasektor täidaks halvemini. Samuti oleks riigi poolne küllalt ululine funktsioon luua turu eksistentsiks sobiv institutsionaalne ja seaduslik raamistik, mis määraks kindlaks omandiõiguse, lubatavd kauplemise vormid, lepingute sõlmimise tingimused jne. Riigi majandusliku seisundi hindamiseks ja analüüsimiseks ning vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku ja kooskõlastatud informatsiooni. Sellise info peamiseks allikaks on riigi rahvamajanduse arvepidamise agregaatnäitajad, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
sioonaalsed vahendid. seda tehakse - isikute õiguste kaitse lai ulatus, õiguste kohtulik kaitse. Kui täidesaatvat võimu teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib pöörduda halduskohtusse. - võimude lahusus, võimude funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu (PS §4) - institutsionaalne VL - personaalne VL - funktsionaalne VL - õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine - proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. - kontrolli teostamine halduse üle
Eeltoodust tulenevalt on meil tegemist kahe erineva ametiisiku mõistega erinevatest seadustest, veelgi enam erineb ametiseisundi defineering. Seetõttu tuleb altkäemaksu kaasusi analüüsides eriti hoolikalt jälgida ametiisiku vastavust ja ametiseisundi olemasolu KarS § 288-le, kuid ei saa jätta tähelepanuta ka KVS § 3 lg 2. Autori hinnangul tuleks Karistusseadustikus loobuda ametiisiku mõistest ning luua KVS § 4 lg 2 asemele institutsionaalne lähenemine. Karistusseadustiku mõiste peaks olema laiem, sest selle alla tuleb mahutada märksa rohkem käitumisviise (võimuliialdus, ametialane võltsimine, mõjuvõimuga kauplemine jne), milleks kurjategijalt ei nõuta mingeid spetsiaalseid volitusi või erilisi usaldussuhet riigiga – kohustus olla aus kuulub iga avaliku teenistuja kohustuste hulka. Seega tuleb sellist olukorda pidada Põhiseaduse §-ga 1256 vastuolus
saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral sioonaalsed vahendid. seda tehakse isikute õiguste kaitse lai ulatus, õiguste kohtulik kaitse. Kui täidesaatvat võimu teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib pöörduda halduskohtusse. võimude lahusus, võimude funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu (PS §4) - institutsionaalne VL - personaalne VL - funktsionaalne VL õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. kontrolli teostamine halduse üle internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve =
suruda. Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust. Siiski, territoriaalne puutumatus on vahel üsna ähmane mõiste. Näit: piirivaidlused; NSVL-USA "abiaktsionid" 3ndas maailmas. Riigi struktuur-funktsionaalne definitsioon. Riik on organiseeritud institutsionaalne masin tegemaks poliitilisi otsuseid ja panemaks maksma valitsuse seadusi ja reegleid. See definitsioon: 1. asetab rõhu arvukatele struktuuridele, mis moodustavad valitsuse, 2. identifitseerib peamised riigi funktsioonid (asjad millega riik tegeleb). Funktsioon, mis tõstab riigi esile: riik on monopol ühiskonnas kasutamaks seaduslikult jõudu ja sundust (M. Weber). Kohustuslik riigi funktsioon on säilitada kord ja võidelda teiste
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismee...
alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased. Tuntuim neist on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid. Klassikaline institutsionaalne õigusteadus põhines teaduslikul maailmavaatel, mille kohaselt kõik, millest inimene aru saab, sh õigus on vaba igasugusest jumalikkusest, ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist. Servius võttis oma idee ja meetodi üle skeptikutelt. Skeptikud leidsid, et inimese
Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne. * tihti on institutsionaalne seos heaoluriigiga (ministeeriumid, sotsiaalprogrammid jne). Heaoluriigi probleeme kogetakse teravalt (,,ühiskond laguneb!") - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse sidususe parandamine (mida omakorda paljude uurimuste kohaselt tugevdab majanduslik võrdsus), ei saa öelda, et teadusest endast tuleneks see vaade * sama hästi võib ju öelda, et on tähtsamaid eesmärke kui vaesuse vähendamine/sotsiaalse
sioonaalsed vahendid. seda tehakse - isikute õiguste kaitse lai ulatus, õiguste kohtulik kaitse. Kui täidesaatvat võimu teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib pöörduda halduskohtusse. - võimude lahusus, võimude funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu (PS §4) - institutsionaalne VL - personaalne VL - funktsionaalne VL - õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine - proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. - kontrolli teostamine halduse üle
eluvaldkondades; osaleb kuna omab kõrgemat võimuiha kui keskmine inimene ning soovib seeläbi võimu saada. Riik. Rahvus. Riigi tüübid Riigi klassikaline definitsioon – riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud territooriumil oleva elanikkonna suhtes (Max Weber). Juriidiline definitsioon – riik on kindla territooriumiga sõltumatu ehk suveräänne üksus. Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis teeb ja viib ellu poliitilisi otsuseid. Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Riigi põhitunnused Üldiselt, nagu paljude teistegi nähtustega politoloogias, on riigi definitsioone palju. Enamasti ollakse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
uuringud; tarnijad Kaugem väliskeskkond : rahvastik; haridus; majandus; kultuur; maavarad; seadused ja normid; poliitika; tehnoloogia Organisatsiooni tasandid: 1. tehniline tasand toimub reaalne tootmine või teenuste osutamine töölised, spetsialistid 188 2. juhtmistasand juhtimine, koordineerimine, kontroll tehnilise tasandi üle operatiivne juhtimine 3. institutsionaalne tasand tasand kus töötatakse välja eesmärgid ja tegeldakse organisatsiooni kui tervikuga nõukogu, juhatus 230. Hotellide teenindusahel Kliendi ootusedjuurdepääs hotellihotelli välisilmesiseneminevastuvõtulett hotellitubamuud ruumidtoitlustaminevaba aja veetminetöötegemineturvalisus transporttegelikult kogetu Saabumiseelne (Tellimine, tellimuste vastuvõtmine) > Saabumine (Portjeeteenus,
olenemata sellest, kas seal inimesi on või mitte (nt valla volikogu pole valitud ja valitsust samuti pole valitud, ta lihtsalt ei toimi). Positiivses õiguses on see sätestatud uues haldusmenetluse seaduses §8 lg 1 haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Organeid võib määratleda kahe tunnuse alusel: Institutsionaalne organ kuulub küll haldusekandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus Õiguslik konstantsus on tagatis, et ta püsib, olenemata, kas tema liikmed vahetuvad või mitte. Riigil on palju haldusorganeid: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektuurid Funktsionaalselt organile kuulub kindel pädevus, kuid see pädevus pole tema enda pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Ta kannab vastutust haldusekandja ees.
Peale olustikulise vaatluse on kõik ülejäänud teaduslikud vaatlused. Teadusliku vaatlus aitab koguda infot selle obj kohta mida tahetakse lähemalt uurima hakata. Pärast vaatluse läbiviimist kergem püstitada hüpoteese ja kergem määrata keda ja kuidas uurida. X SEMINAR 29.05.2007 1. Õiguse struktuur. (vt ka E. Raska) Struktuur tähendab teisisõnu ülesehitus, sisuline pool. Vaimne ja institutsionaalne tasand kaks struktuuri elementi. Mistahes õigusnorm peab olema ja on seaduseandja vaimne looming, nagu mistahes tegu ja mõte saab alguse inimese ajus ja hakkab realiseerima. Institutsiooniline tasand (infrastruktuur) eelkõige kohtud, mis tegelevad õiguslike küsimustega, laiemas tähenduses lisaks kohtutele ka teisi asutusi kes lahendavad vaidlusi, rakendavad õigusnorme. Õiguse koosseisu, koostisse struktuur sellesse kuulub kirjutatud õigus ja kirjutamata õigus
kehtib KOV-i suhetes riigiga, samuti teiste KOV üksustega või KOV tasanditega. KOV garantii ei laiene KOV ja indiviidi suhetele, kus KOV on kohustatud järgima avalikule haldusele üldiselt kehtestatud reegleid (vt PS § 14). Näiteks: kui linnaosa kaotab oma eksistentsi, siis ei saa PS tagatisena tugineda. PS tagatis koosneb 3 tagatisest. PS Harta kuulub ka siia. KOV garantii koosneb:1) institutsionaalne õigussubjektsuse garantiist; 2) õiguse institutsiooni garantiist; 3) subjektiivse õigusliku seisundi garantiist. Garantii tuumaks on PS § 154 lg 1, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-d, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Selles lauses nähakse printsiipe, mis määravad KOV garantii ulatuse (universaalpädevuse, omavalitsusprintsiip ja selle tüüp, seaduse reservatsioon jt) 2
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
eksitud, miks ei tohi Läänega suhelda jne, kiri tuli arutada läbi kõigis teadusasutustes ja oma järeldused teha. Oli läbi viidud väga efektiivne teaduse suukorvistamine. Taheti teostada Ameerika-vastast propagandat NL-s. Sõjajärgsetes lehtedes kõneletakse USA-st suhteliselt neutraalses toonis, 49-50 on tegemist juba räige sõimuga. Selle taga oli tõsine koordineeritud tegevus. Vaimuelu suukorvistamise institutsionaalne tugi 1947 asutatud ajaleht „Kultuur ja Elu“- tegemist oli ÜK(b)P ajalehega, seal polnud midagi juhuslikku, kõik oli partei poolt kindlaks määratud. Selle ajalehe veergudel põlu alla sattumine võis lõppeda nt kirjaniku jaoks väga traagiliselt, kuni surmani välja, eriti 40ndate lõpus. 1947- Üleliiduline Poliitiliste ja teaduslike Teadmiste Levitamise Ühing- oli vaja näidata NL teaduse üleolekut Lääne teaduse ees
inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Ilma seadusteta inimene on hullem kõigist loomadest, teataval määral jõudu ja sundust on vaja igas linnas. Reziimide tüpoloogia Valitsusvorm (politeia) pole vaid institutsionaalne korraldus, vaid võimu ja kuuletumise suhted erinevate polist moodustavate gruppide vahel. Kõik riigikorrad omavad valitsevat üksust, kas üks, mõned või palju. Nende eesmärgiks on kas linna kui terviku kasu või omakasu. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal valitsemiskorral on oma õigluse 9
5) tihe seos kõigi eelnevate osade vahel. 32 Õiguse olulisemate funktsioonidena võib esile tuua: 1) inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2) sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3) koordinatsiooniküsimuste lahendamise. Abimaterjalist: Struktuur tähendab teisisõnu ülesehitus, sisuline pool. Vaimne ja institutsionaalne tasand kaks struktuuri elementi. Mistahes õigusnorm peab olema ja on seaduseandja vaimne looming, nagu mistahes tegu ja mõte saab alguse inimese ajus ja hakkab realiseerima. Institutsiooniline tasand (infrastruktuur) eelkõige kohtud, mis tegelevad õiguslike küsimustega, laiemas tähenduses lisaks kohtutele ka teisi asutusi, kes lahendavad vaidlusi, rakendavad õigusnorme. Õiguse
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
selgelt loominguline protsess, siis tähendab teadus ka kui uue teadmise loomist. Teadusloomel on palju ühist ka teiste inimtegevuse valdkondadega, mis kuuluvad samuti kultuuriloome alla. Profes- sionaalne teadustöö sisaldab väga palju ,,argist" ja ,,rutiini". Selle halli aga jätab varju inimese ins- piratsiooni rõõm. Teadustöö tegemisel on väga oluline järgida ka professionaalset eetikat, mis keelab plagiaati ja eksperimentaalandmete võltsimist. Teaduse institutsionaalne aspekt väljendub ühiskondlikkus praktikas. See tähendab seda, et kui ei ole olemas laboratooriumeid, teaduslike uurimusasutusi, õppeasutusi ega informatsioonikeskusi, siis ei saa ka teadustöö õieti toimida. Olemas on väga palju teaduse harusid ja elukutseid ning seda enam just suures teaduses. Näiteks mõned teadlased tegelevad ainult rakendusuuringutega, mis toovad kiiresti mingisugust praktilist kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega
selgelt loominguline protsess, siis tähendab teadus ka kui uue teadmise loomist. Teadusloomel on palju ühist ka teiste inimtegevuse valdkondadega, mis kuuluvad samuti kultuuriloome alla. Profes- sionaalne teadustöö sisaldab väga palju ,,argist" ja ,,rutiini". Selle halli aga jätab varju inimese ins- piratsiooni rõõm. Teadustöö tegemisel on väga oluline järgida ka professionaalset eetikat, mis keelab plagiaati ja eksperimentaalandmete võltsimist. Teaduse institutsionaalne aspekt väljendub ühiskondlikkus praktikas. See tähendab seda, et kui ei ole olemas laboratooriumeid, teaduslike uurimusasutusi, õppeasutusi ega informatsioonikeskusi, siis ei saa ka teadustöö õieti toimida. Olemas on väga palju teaduse harusid ja elukutseid ning seda enam just suures teaduses. Näiteks mõned teadlased tegelevad ainult rakendusuuringutega, mis toovad kiiresti mingisugust praktilist kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega
selgelt loominguline protsess, siis tähendab teadus ka kui uue teadmise loomist. Teadusloomel on palju ühist ka teiste inimtegevuse valdkondadega, mis kuuluvad samuti kultuuriloome alla. Profes- sionaalne teadustöö sisaldab väga palju „argist“ ja „rutiini“. Selle halli aga jätab varju inimese ins- piratsiooni rõõm. Teadustöö tegemisel on väga oluline järgida ka professionaalset eetikat, mis keelab plagiaati ja eksperimentaalandmete võltsimist. Teaduse institutsionaalne aspekt väljendub ühiskondlikkus praktikas. See tähendab seda, et kui ei ole olemas laboratooriumeid, teaduslike uurimusasutusi, õppeasutusi ega informatsioonikeskusi, siis ei saa ka teadustöö õieti toimida. Olemas on väga palju teaduse harusid ja elukutseid ning seda enam just suures teaduses. Näiteks mõned teadlased tegelevad ainult rakendusuuringutega, mis toovad kiiresti mingisugust praktilist kasu, kuid jälle teised tegelevad just fundamentaaluuringutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
