1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
10. Vana-Liivimaa rigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema.baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267. Ja 1290.aastal. Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop,...
Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14.Miks puhkes tüli Liivi ordu ja Riia piiskopkonna vahel ja kuidas see lahenes? 15.Milliseks kujunes eestlaste õiguslik olukord? Milliseid kohustusi tuli neil kanda? Nad jäid isiklikult vabadeks ehk neid ei pärisorjastatud. Kohustused: kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö, sõjalised kohustused 16.Kuidas kujunes kohalik aadel? Miks oli vaja läänistada maid vasallidele? Miks ordu aladel maid ei läänistatud? Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde ka teiste hulgast aadlikke, peamiselt sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse?
suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid samaks; ristiusustamisega kaasnes ka kümnis, mis tähendas, et talunik pidi iga sügis kümendiku oma talu saagist mõisale andma. Koormiste kergem variant oli hinnus, mille talunik pidi maksma mõisnikule. Lisaks kõigele kehtestasid mõisnikud talupoegadele veel teotöö kohustuse, mis tähendas, et talunikud pidid mõisa põllul tööl käima. 1297. aastal toimus Vana-Liivima kodusõda. Osapoolteks olid Orduriik ning Riia linn ja temaga ühinenud peapiiskop ja lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale
Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad. Talupoja õiguslik seisund esialgu hea, eesti jõukus hakkas tasapidi kasvama, algas hansakaubandus, koormised-viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kirikud asendati kivikirikutega, maaisand pidi rahastama,ametisse seati preestreid, ül jumalateenistus. Linnade teke: dorpat-tartu, fellin-viljandi, hapsal-haapsalu,narwa- narva, pernau-pärnu, reval-tallinn, weissenstein- paide, wesenberg-rakvere. Linnade teke tähtsamate teede sõlmpunktid, maaisand andis linnaõiguse, suurim tähtsa.
lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest), sõjateenistuskohustus, ehituskohustus (kirikud, teed, sillad) 4. Millest tulenes Vana-Liivimaa poliitiline ebastabiilsus? (Õ.lk.57) – Harju ja Viru vasallid. Kodusõda. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop. Ebastabiilne olukord ja mõlema poole pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks
teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks, oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a L...
b)Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust , mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa ja Eestimaa. c) 1237 Eestimaa 4 osa : Saare-Lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond d) Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma e) Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks j) Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Vana- Pärnu ja Viljandi. n) Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. q) raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja
Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Põlisrahvas ja võõrvõimud 13.sajandil Eestlaste olukord võõra võimu all Vallutamisel sõlmitud lepingutega kindlaks määratud ka mõned eestlase õigused: · Kohtus eestlastel esindajad · Külakogukondad eestseisjad valiti talupoegade seast · Saaremaal ja Virumaal jäid mõned linnused kohalike vanemate kätte Eestlaste olukorra halvenemine · Kaubandus ja meresõit linnakodanike kätte · Koormised: - kümnis tulust kümnendiku loovutamine - hinnus kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - kirikukümnis kümnendik kümnisest - linuste, kirikute ja teede ehitamisest osavõtt · Koormiste arv kasvas, sest aadlikke kutsuti juurde · Läänisuhete kujunemine. Ajapikku hakkasid aadlikud maad vaatlema eraomandina · Mõisate ja teokohustuse tekkimine (kohustus töötada mõisa heaks) · Talupoegade kohustuste pidev kasv. Eestlaste katsed vabadus taastada · Eriti aktiivne Saaremaa
46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51. Komtuurkond /foogtkond haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt/komptuur. 52. Ametkond Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks haltuspiirkondadeks e ametkondadekt.Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks. 53. Ametimõis Ametkonna keskus. 54. Rüütelkond Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks. 55. Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. 25. Peko setude viljakushaldjas. toodi välja põllutöö ja karjatöö tähtpäevadel 26. Taara Muinaseestlaste (saarlaste, virulaste) jumal. 27. Mõõgavendade ordu - Kristuse Sõjateenistuse Mõõgavendade ordu. Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
3. Jüriöö ülestõus Eestlased kasutasid võimuvahetust (Taani alad Saksamaale) ära proovides oma olukorda parandada: taheti õigusi, oma maid. Valiti ,,Eesti kuningad", kes kutsuti aru andma, kuid tapeti. Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus.
Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263. tungisid leedulased ordu valdusesse ja põletasid maha Vana-Pärnu.
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni · Saksa kaupmehed olid huvitatud tugiala rajamisest Väina jõe äärde, usuti et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused...
järgi (1adramaa=10ha) kihelkond – külakond, mis ühendas mitukümmend küla. rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Koosnes rehitoast, rehialusest ja kambritest linnus – muinas- ,vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid mõis – suur eesõigustega maavaldus ja toomisüksus, mille hulka kuuluvad väiksemad talud kümnis – maks, riigile/kirikule/peremehele hinnus – kindlaks määratud maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma kirikukihelkond – maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna teokohustus – koormiste liik, iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa üheteolise sunnismaisus – talupojad kinnitati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks pärisorjus – talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust, talupoeg töötas
Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma. XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus. Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda. XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi. Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid
kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks. See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama. *Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas, hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus. *kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale *töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus- *talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine. *Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes *1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL)
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Vallutussõja tagajärjed 1. Usuvahetus. Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse. (14-16 saj kujuneb pärisorjus) Sunnismaisus- ei tohtinud maalt lahkuda (pärisorjuse tunnus) Ristiusk- kultuuride konflikt. 2. Eestlastel tekkisid koormised ehk naturaalmaks- maa eest osa saagist (loomusrent- osa saagist tuli anda linnusele) ja kohustused. Kümnis (1/10 saagist), kirikukümnis preestrile (10/kümnisest), hinnus (ette määratud maks- jõukamad talupojad) 3. Kõige rohkem kannatasid Sakala ja Ugandi. Seal toimus sõda kõige kauem (1208-1224) 4. Saarlased sõlmisid sakslastega alistumislepingu (1241)- saarlased suutsid tagada normaalse elu. Nad maksid koormiseid ja isegi preestreid kinni, sest neil oli palju hõbedat. 5. 1227- Muhu linnuses lahing, Valjala andis alla. Eesti ala jagunemine võõrvõimude vahel- Eesti ala jagunes feodalriikideks. 1
Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste allajäämise põhjused) 5. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s. Õp. I osa lk 51-53, 58-62, kaardid lk 52 ja 58. (kuidas ja kelle vahel jagati Eesti ala pärast muistset vabadusvõitlust (Vana-Liivimaa riigikesed), mõisted (Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju- Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa, ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7
oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused
maksukohuslased läänimehe ees. * läänimehed oma valdusi edasi ei läänistanud Maa kindlustamiseks rajati linnused, sinna pandi läänimehed. Ordu maid ei läänistatud. Talupoegadega ühised söömaajad vakusepeod. Asutati esimesed eramõisad. Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb oli see saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused ehk maakonnad. Teatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapää...
Mõõgavendade ordust sai saksa ordu Liivimaa haru. Eestimaa hertsogkond- Tallinn rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lääniaadli tekemaaisandatel tuli ruttu oma valdused üles ehitada, rajati kiiresti linnused, linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed, lääni võis saada igaüks kes oli lojaalne, tuli välja osta, mõis vasalli elupaik. Kohaliku rahva olukordvaldavalt talupojad, isiklik vabadus, pärilik maakasutus, jõukus hakkas kasvama, koormisteks: viljakümnis või hinnus, kirikute, linnuste ja teede rajamise kohustus, sõjateenistus, relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid
Lepped sõlmiti maakondade kaupa. Lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu olid eestlased vallutajatele osutanud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused võõrvallutajate / läänimeeste ees: ● kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust). ● hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam). ● kirikukümnis; kirikumaks, millest pool saadeti katoliku kiriku pea -Rooma paavsti kasutusse. ● preestrite ülalpidamine. ● teotöö (e mõisategu / teoorjus ) - mõisapõldude harimine, mis tekkisid 13.saj lõpus ja 14.saj alguses koos mõisate (läänimehe tugipunkt) kujunemisega maale. ● vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma).
- Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid.
peapiiskopi kergemeelne nõustumine s.t. nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (üks hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. TULEMUSED: · Eesti läks Rootsi kuningriigi koosseisu · Eestit tabas demograafiline katastroof · Rahvastikuarv vähenes poole võrra 2. Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Algul oli talupoegade seisund hea. Aga leppida tuli paljude koormistega. Tähtsaim oli viljakümnis või hinnus. Talupojad pidid kaasa tegema isandate sõjakäikudel ja võisid kanda relva kuid hiljem relvakandmisõigus kaotati. Hansakaubanduse ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks hoopis laiemad võimalused. Tülikam oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Pilet nr. 7 1. Võitlus Vana Liivimaa pärandi ümber 2. Jüriöö ülestõus Taani kuningas Valdemar IV otsustas Eesti valdused maha müüa Saksa Ordule.
Turvalisem (kaitseehitised) Heakorraprobleemid (jäätmed, raske korrastada) Ehitised käe-jala juures Majad tihedalt, vähe ruumi Koolid - haridus nii sakslastele kui Haiguste levik mittesakslastele Kaubavahetus Tulekahjud • TALURAHVAS • Koormised - talupoja kohustus isanda ees (teokoormis - nädalategu, ebaregulaarsed tööd) • Hinnus - ette kokkulepitud naturaalmaks/andam • Kümnis - 1/10 antud aasta saagist (kirkikukümnis) • Sunnismaisus — pärisorjus (ei tohi maalt lahkuda, talupoegi osteti ja müüdi, perekond, laenatud maa, mõis elatab talu) • Teotöö - osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisateagu tegema • Agraarühiskond • Maaviljelus (oder, rukis, naeris, kapsas) ja karjandus (veised - piim, liha, nahk, sõnnik) • Kalapüük
Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett, õlgi, karja- ja verekümnist (seda tuli anda
Lääni võis saada igaüks, kes selle välja suutis osta. Põhiliselt Põhja-Saksa väike aadlikud, aga ka Eesti ülikud. Saksa talupoegade koloni8satsioono ei toimunud, seega jäi Eesti rahvas eestlastena püsima. Ristiusu vastu võttnud eestlased olid õiguslikult vabad ja säilitasid enda maaomandi. Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid.
Kord pärast muistset vabadusvõitlust. Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma ne...
Mõisate rajamine sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid oma maa, nad ei olnud enam maaomanikud, vaid muutusid omanikest kasutajateks. Kasutamise eest pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Peamine koormis oli · kümnis üks kümnendik saagist, esialgu maksti peamiselt teraviljas. Talupoeg maksis läänistatud maal elades vasallile. Kui elas vasallistamata maal, siis maksis maahärrale (nt ordumeister jne) · Hinnus kindlaks määratud naturaalmaks (lisaks kümnisele). Oli väiksem kui kümnis. Sõltumatult saagi hulgast. Lisaks: · Kohaliku preestri ülalpidamismaks · Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest. · Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt. Algselt teotööd ei olnud, sest mõisa(põlde) kui selliseid ei olnud, elati ju linnustes. Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse
Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö KÄSITÖÖ 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu PÄRISORJUS 7. karavell, astrolaab, hidalgo, ,,kullajanu" MERENDUS 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik LINNA KESKUS Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! 2. Milles seisnes varakeskajal kristliku kiriku ja eriti kloostrite tähtsus? Põhjenda oma ütlust! 3. Miks ristisõjad ei saavutanud oma eesmärki? 4
Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat
-Ordul oli oma sõjavägi olemas, sinna kuulusid ordurüütlid, nad kaitsesid orduriiki Talupojad harisid maaisanda domeeni ja ka läänisid. Talupojad olid isiklikud vabad enne Jüriöö ülestõusu, pärast seda hakati nende vabadust piirama. Keskaja esimesel poolel oli talupojal veel relvakandmisõigus. Maa kasutamise eest tulid talupojal koormised: 1) Kümnis - teatud protsent saagist. algul nõuti kümnist teraviljas, hiljem hakati nõudma ka karja pealt. 2) Hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks *Kümnis oli olulisem 3) Kiriku, linnuse ja teedeehitamine **Mis oli peamiseks ehitusmaterjaliks lõuna-Eestis? - liivakivi ja tellised. Põhja-Eestis oli paekivi *Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi Eesti keskaegsed linnnad: 1)Tallinn 2)Narva 3)Haapsalu 4)Tartu 5) Rakvere 6)Vana - Pärnu 7)Viljandi 8)Paide 9)Uus-Pärnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
