LIIVIMAA RISTISÕDA (0)

Liivimaa ristisõda

Taust

• 12.saj lõpp – 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk.
  
• 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt)
  
• I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa.
  

Ristiusustamine

• Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides ( paganate rüüsteretked).
  
• 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich , kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas
  
• II piiskop Berthold – langes 1198 lahingus liivlaste vastu.
  
• 1199 pühitseti III piiskop Albert . Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe.
  
• Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna.
  
• 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku – Mõõgavendade ordu.
  
• Esimene löök liivlaste vastu.
  
• Vanem Kaupo tuli üle ristisõdijate poole.
  
• Liivlaste vastupanu juhtis Ako, kes plaanis koos venelastega ja leedukatega Riiat rünnata. Enne jõudsid sakslased Holmi linnust rünnata ja Ako tappa.
  
• Mõneks ajaks liivlaste vastupanu rauges ja nad ristiti.
  
• 1208 seelide (Väina ääres elanud rahvas) ja Ümera piirkonna latgalite ristimine (vastupanuta, soovisid abi eestlaste vastu)
  
• Ristisõdijate olukord ebakindel.
  
• Järgmine löök eestlaste vastu.
  

Küsimused lk 71. 4,5,8
4. Võrrelge omavahel Meinhardi, Bertholdi ja Alberti tegevust Läänemere idakalda ristiusustamisel. Kes neist oli oma tegevuses kõige edukam ? Põhjendage oma seisukohta.
Meinhard üritas liivlaste seas ristiusuku levitada, ehitades endale tugipunktiks Väina jõe äärde Ükskülla kiriku ja kivikindluse. Palkas endale ka abilise Theoderichi. Berthold hoidis sama suunda, mis Ablertki, millest ei olnud kasu. Albert alustas aktiivseid läbirääkimisi suurema ristisõja korraldamiseks Liivimaa paganate vastu, mille ta hiljem ka korraldas. Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli.
5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada?
Kuna asutati Mõõgavendade ordu.
8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel.
Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad , kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

1208
1209
1210

• Ugandisse saabusid sakslase esindajad.
  
• Esitati hüvitada eestlastele kõik seni eestlaste poolt latgalitele tehtud kahjud.
  
• Eestlased keeldusid, aga läbirääkimised jätkusid.
  
• Ei andnud tulemust, mis vallandas sõja.
  
• Liivlased , latgalid ja sakslased kandis õndsa neitsi lipu Ugandisse.
  
• Vägi laastas piirkonna ja pöördus suure saagiga koju tagasi.
  

• Aasta alguses sõlmiti aastaks vaherahu .
  
• Albert kasutas seda vaherahu ära ja vallutas kogu Väina jõe kuni Polotskini.
  

• Eestlaste vaenlaste ritta lisandusid ka venelased .
  
• Mstislav Uljas korraldas sõjaretke Ugandisse, piirates ümber Otepää ja sundis seda tribuuti maksma.
  
• Samal ajal sattus Riia uue rünnaku alla.
  
• Ristisõdijad langesid Ojamaa rannas kurelaste rünnaku alla ja said lüüa.
  
• Järgnes ühisaktsioon Riia vastu.
  
• Riia piirati sisse, kuid Kaupo abiga õnnestus linnal piiramisest vabaneda .
  
• Ümera lahing, kus eestlased võitsid.
  

1211
1212
1213

• Piiskop Albert korraldas suhted Polotskiga.
  
• Sakslased asusid piirama Viljandi linnust
  
• Võitlus oli raske ja ohvriterohke. Paluti rahu, mis ka sõlmiti.
  
• Kevadeks olid sõtta kistud Ugandi, Sakala, Läänemaa ja Saaremaa, peagi lisandusid neile ka Harjumaa ja Revala.
  
• Saarlaste eestvedamisel valmistati aktsioon Turaida vastu.
  
• Levis Eestis kui ka Lätis katk
  
• Sisse tungisid venelased.
  
• Vene väe eemalviibimist kodust kasutas Lembitu tasuretke korraldamiseks Pihkvasse, mis pandi põlema ning kust saagiga Eestisse tagasi pöörduti.
  

• Liivlaste ja latgalite vahel üritati ülestõusu maha suruda.
  
• Eestlasi vaevas samal ajal leedulased.
  

• Sakslased lasid leedulaste väe oma territooriumilt läbi.
  
• See võimaldas neil Sakalat laastada.
  

1215
1217
1218 -19
1220

• Suur liivlaste ja latgalite vägi tungis ootamatult Läänemaale ning laastas seda rängalt.
  
• Teine ristisõdijate vägi tungis Sakala rüüstamata põhjaossa ja piiras sisse vnaem Lembitu Lõhavere linnuse.
  
• Lõhavere linnus rüüstati ning kaitsjad ristiti.
  
• Toimus sõjakäik Riiga
  
• Ägenesid järsult Mõõgavendade ordu ja latgalite rünnakud Ugandi maakonnale.
  

• Vene väed koos nendega liitunud saarlaste, harjulaste ja ristitud sakslastega piiras Otepää linnuse.
  
• Neil tuli toidu- ja veepuudus ning pidid Otepää jätma.
  

• Toimus riialaste retk koos liivlaste ja latgalitega Läänemaale.
  
• Saarlased tegid omapoolse rüüsteretke ristisõdijatele valdustesse, Metsepoles ja Lēdurgas.
  
• 1219. aastal tegid Mõõgavendade ordu Võnnu orduvennad koos liivlaste, lätlaste, sakslaste ja ugaunlastega sõjakäigu Järva- ja Virumaale.
  

• Algas Taani Tallinna piiskopkonna ja Riia piiskopkonna vaimulike poolt Eestimaa põhjaosas võiduristimine.
  
• Sakslased korraldasid uue sõjakäik Harjumaa vastu.
  

Mida ütlesid luurajad eestlaste olukorra kohta?
Eestlased põgenevad kiiresti ümber Ümera.

Milline oli ristisõdijate lahingukord ?
Sakslased pannakse ette, lätlased taha ja siis liivlased lõpus.

Kuidas käitusid liivlased lahingus?
Liivlased põgenesid.

Kuidas kohtlesid eestlased põgenenud vaenlasi , kelle kätte said?
Võtsidd kinni, piinasid surnuks , tapsid.

Mitmel korral esineb Lembitu nimi Henriku Liivimaa kroonikas?
14

Mida tähendab Lembitu nimi?
armastatu

Mis maakonnast Lembitu pärit oli?
Sakalast/Viljandi mk

Kus võis asuda Lembitu küla?
Lõhavere mõisas/Olustveres
1222
1223
1224
1227

• Suvel või sügisel saabus Taani kuningas Valdemar II oma väega Saaremaale ning hakkas sinna rajama kivilinnust.
  
• Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda.
  

• Lõuna-Eestis tungisid sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale.
  
• Samal ajal tekkis aga Taani kuningas Valdemar II-l.
  
• Sõda ei jätkunud eestlaste jaoks edukalt.
  
• Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga.
  
• Peale seda jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel. Ugandi ja Sakala jäi Ordu täielikult valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel.
  
• Sellele järgnes taaskord kogu mandrit hõlmav vägivaldne ristiusustamine .
  

• Ristisõdijate uued rüüsteretked
  
• Tartu vallutati.
  
• Kogu Mandri-Eesti ristiti.
  

• Ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga
  

Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad.

• Muistse vabadusvõitluse lõpp.
  

Põlisrahvas ja võõrvõimud 13.sajandil

Eestlaste olukord võõra võimu all
Vallutamisel sõlmitud lepingutega kindlaks määratud ka mõned eestlase õigused:

• Kohtus eestlastel esindajad
  
• Külakogukondad eestseisjad valiti talupoegade seast
  
• Saaremaal ja Virumaal jäid mõned linnused kohalike vanemate kätte
  

Eestlaste olukorra halvenemine

• Kaubandus ja meresõit linnakodanike kätte
  
• Koormised :
  - kümnis – tulust kümnendiku loovutamine
  - hinnus – kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks
  - kirikukümnis – kümnendik kümnisest
  - linuste, kirikute ja teede ehitamisest osavõtt
  
• Koormiste arv kasvas, sest aadlikke kutsuti juurde
  
• Läänisuhete kujunemine. Ajapikku hakkasid aadlikud maad vaatlema eraomandina
  
• Mõisate ja teokohustuse tekkimine (kohustus töötada mõisa heaks)
  
• Talupoegade kohustuste pidev kasv.
  

Eestlaste katsed vabadus taastada

• Eriti aktiivne Saaremaa. 1236 vabastasid end sakslaste võimu alt, alistati uuesti 1241. sõlmiti uus leping, mille järgi järgi saarlased üsna iseseisvad.
  
• 1260 uus vastuhakk Saaremaal, mis suruti järgmisel aastal julmalt maha.
  
• Sekkusid võõrvõimude vahelistesse konfliktidesse:
  - toetasid kirikuvõimu ordu vastu
  - protesteerisid rüüstamise vastu
  - eestlaste saadikud Taanis, Rootsis, Venemaal