10§-12§ Vana-Liivimaa - Jüriöö ülestõus (0)

10. Vana- Liivimaa rigid ja põlisrahvas
Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema .baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega.Leedu hõimud jäidki alla heitmata, kurelased ja semgalid alistati pärast pikemat vastupanu alles vastavalt 1267 . Ja 1290.aastal.
Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana.Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks.
Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele .
Maa jagati üksikutseks osadeks , mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike.
Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa- Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu.
Seda ajajärku nimetatakse eestis vana- liivimaa ajaks.
Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237.
Tähtsaim isik oli ordumeister , sellele järgnesid komtuurid ja foogtid . Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga.
Rüütelvennad
Poolvennad-sepad, pagarid ,kingsepad.
Preestervennad- kirikus pidasid talitusi
Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare-lääne piiskop.
tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu.
Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast .lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari .Algul oli Pealinnaks Vana-Pärnu , hiljem sai aga selleks Haapsalu.
Tallinna piiskop omas Taanile kuuluvas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu.
Võõrvõinud ja maa põlisrahvas.võitjate ülekaal ei olnud algselt sedavõrd absoluutne , et nad oleks saanud talitada täiesti oma äranägemise järgi.Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud , mis fikseerisid eelkõige kaotajate kohustused kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks.
Ristimisega kaasnesid ka „ristiusuliste kohustused“
*kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse)
* hinnus : kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant ), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest.
Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi.
Tagajärjeks oli 1315 . A Ikaldus ja Näljahäda
Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine.
Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem)
Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada.
11§
Kodusõda- protestsõda linnas või riigis nõudmaks ,kas õigust , töökoorma vähendamist vms.
Konföderatsioon- organisatsioonide või riikide liit
paavst- kiriku kõgem juht
vaheriik- viru- , järva- ja läänemaast moodustatud ja looma paavstile allutatud riik
Stensby leping sisu- Taani kuningas sai endale tagasi tallinna , viru ja harjumaa .
Järvamaa jäi ordule. Sellega suudeti lahendada alles 1238. Aasta tüli. Taani seisund eestis muutus kindlamaks ja see lepping oli ka aluseks rooma -katoliku edasitungimisele itta .
1241. aastast pärineb taani hindamisraamat , milles väidab, et eestimaal oli ainult 3 mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased.
1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma-katoliku usk.
1248 . a sai linnaõiguse Tallinn
1262. Aasta Tartu
Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna.
Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere
Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud.
Paekivist toomkirik , Niguliste ja Oleviste kirik , haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik.
Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn.
toomemäel seisis suuim sakraalehitis – tartu toomkirik, veel Jaani kirik ,järvamaa kirikud.
Saaremaal kasutati dolomiiti ( Valjala kirik)

Jüriöö ülestõus 1343-1345
Ülestõusu Põhjused:
*et saada vabaks
* koormised
* et keegi ei kamandaks sind
Ülestõusu Plaaniti ette pikka aega ning hoiti sakslaste eest saladuses.
23.aprill algas jüriöö ülestõus lõkke süütamisega mis oli märguandeks rünnata vastaseid. Tungiti korraga Harjus sakslastele kallale , kus tapeti kõik kes saksa verd. Algus oli vägagi paljutõotav kuid lõpuks jäid eestlased siiski alla. Harjulased ja saarlased olid suuremad ülestõusjad . kuna ordu ajas väga võimsa väe lõpuks kokku , pidid eestlased alla anduma.
Burchard von Dreileben oli ordumeister kes tuli ordule appi eestimaal ja surus maha jüriöö ülestõusu.
Bartholomäus hoeneke oli kroonik , kes kirjutas seda sündmuste üles , kuid siiski õigustades ordu käitumist.
14 ja 15 saj.
Karistati eestlasi ülestõusmise eest.
Teoorjus suurenes suurel määral ning kümnis tõusis 1/10 kuni ¼ dikule.
Edasi mingi loonusrendilt üle raharendlile ehk üha rohkem vajati raha.
Haagi ja adrakohtunikud - isikud , kes otsisid ja viisid põgenenud talupojad tagasi mõisaomanikele .
hakati palkama sulaseid ja teenijatüdrukuid.
tekkis kolmeväljasüsteem -põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
15-16 sajand pärast sõda hakkas rahvaarv suurel määral kasvama . osa juurdekasvust andsid ka saksa ja rannarootsi asustus.