Eesti ajalugu (1)

1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus
Hamburgi -Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad , kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama.
2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed
Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side oli nõrk. Seega polnud ühtset armeed. Naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Uus haldusjaotus : põhjas Taani kuninga Eestimaa Hertsogkond, idas Tartu piiskopkond , läänes Saare-Lääne piiskopkond, lõunas ja keskel Saksa (Liivi) ordu.
3. Jüriöö ülestõus
Eestlased kasutasid võimuvahetust (Taani alad Saksamaale) ära proovides oma olukorda parandada: taheti õigusi, oma maid. Valiti „Eesti kuningad“, kes kutsuti aru andma, kuid tapeti . Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.
4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil
Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised : viljakümnis ja hinnus , mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus : adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad . Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus . Hiljem kujunes välja pärisorjus.
Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid , magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust.
5. Eesti linnad keskajal
Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus – Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti).
Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid.
Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid.
Linna valitses raad , mille suurus sõltus linna suurusest . Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada. Tänase arusaamaga võrreldes sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele.
Linnade ametlikuks asjaajamisekeeleks sai alamsaksa keel. Arvuliselt oli linnades selge ülekaal kohalikul rahval . Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi.
6. Kaubandus ja käsitöö
gild – ametiorganisatsioon
Kaupmehed moodustasid suurgildi (kristlik). Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond (suured, vanad kaupmehed. Huvitusid turniiridest, heategevusest)
tsunftid – käsitööliste ametiorganisatsioon
ülesanded:

tegevusala kaitsmine

probleemide lahendamine (hind, turg )

tsunftijäneste vastu võitlemine
Hansa Liit – Saksa kaubalinnade liit. See oli mõeldud kauplemiseks Venemaaga. Ühtsed maksud . Eesti linnadest olid Hansa Liidus Tallinn, Pärnu, Viljandi ja Narva.
7. Katoliiklus / 8. Eestlased ja katoliiklus
13. sajandil oli usuks katoliiklus. Katoliikluse omaduseks olid ordud ja linnused , mis tulid ka Eestisse. Katoliku kiriku keskus asus Riias. Katoliku kirikute kõrval kerkivad Eestisse kloostrid (ordudele – vaimulikud , sõjalised). Ordud ehitasid kloostreid.
Eestiga puutuvad kokku kolm ordut:

tsitertsalsed – paiksed, põlluharijad, käsitöölised. Nad tegelesid heategevusega, toiduks oli põhiliselt kala

dominiiklased – kõige vägivaldsem, aga kõige targem ordu. Nad tõid Eestimaale koolihariduse.

frantsisklased – kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi.
Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik ( Toomkirik ) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid .
Haridus
Kõrgeim kool asus Toomkiriku juures.
Toomkool – sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed
Kloostrikool – usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis
Linna – ehk Ladinakool – kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii palju ei räägitud.
Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad.
Kirjasõna
1525 – tehakse esimene katekismus , aga see hävis (autor pole teada)
1535 – katekismus (Wanradt- Koelli )
Reformatsioon
1517 – Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks.
1523 – reformatsioon jõuab Eestisse
1524 – pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust)
1525 – Luterlus sai Eestis võimule
9. Viljandi
13.sajand
1283 – linnaõigus
Elanikke oli umbes 1000 – 1500, pindala oli 4 hektarit.
14. sajand
1346 – Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides
Umbes1500 elanikku
Tegevusalad – transiitkaubandus, käsitöö
Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats , kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud andmed sellest ajast puuduvad, sest oli palju põlenguid, mis hävitasid andmed.
15. sajand
1481 – Ivan III saadetud Pihkvasse, Novgordi ja Moskva ühendväed piiravad Viljandi linna ja linnust. 1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb. Tagajärg: hooned süttisid (Viljandi raekoda koos raearhiiviga). Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad , saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella
16. sajand
1560 – Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu
11. Mõisted
raad – keskaegne linnavalitsus
bürgermeister – rae tähtsaim ametnik
sündik – jurist
linnafoogt – maaisanda esindaja raes
gild – keskaegne ametiorganisatsioon
skraa – tsunftide põhikiri
agul – äärelinn
seek – vaestemaja
toomkirik – piiskopikirik
toomkapiitel – piiskopi nõuandev kogu
adratalupoeg – nende maad arvestati adramaades (III)
üksjalad – nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV)
maavabad – ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I)
vabatalupojad – koormised, mida teised tegid – nemad olid raha eest vabad (II)