Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur. Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud sell oma eriala tsunftile hõbedast rippsildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Pidulike tseremooniate ajaks riputati need tervituspokaali külge. Mustpeade hõbedakogus on esemeid 16.–20. sajandini. Vanim, 16. sajandi I poolest
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus
Lisaks sellele võib värvipimedusele kaasa aidata A-vitamiini puudus. (Bailey jt ... 2018) 7 SÜMPTOMID Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine ja eristamine. Omandatud värvipimeduse korral võivad esineda ka muud ilmingud vastavalt põhjusele LEVIK Värvipimedus on levinud eriti eurooplastel ning väga haruldane aafriklastel ja asiaatidel. See on X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel, kuna naistel on kaks X-kromosoomi ja kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja haigus ei avaldugi. Meestel seejuures on üks X- ja üks Y-kromosoom Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega.Haigust esineb 1 / 30 000. Seejuures 8% meestel ja 0,5% naistel (Euroopas).(Facts about ... 2015) UURINGUD JA DIAGNOOS
Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide kaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks. Kui inimene kunagi oleks öelnud, et ta suhtleb tulevikus inimesega läbi televiisori siis oleks teda pandud kohe hullumajja sest ei arvatud kunagi selle võimet areneda nii kiiresti. Kuna inimestega tahetakse alati ühenduses olla, siis telefoni algus aastatel toimusid ettetellimused kõnedele, et kellegile helistada sest see oli nagu haruldane nähtus. Populaarsust kogusid ka tänavatel olevad telefoniputkad mis esinevad vähesel määral Inglismaal kuid mujal maailmas on see juba kaduma läinud sest meie seadmed mida me iga päev teksa taskus kanname on üle võtnud selle. Kommunikeerimine maailmaga on väga lihtsustatud ning praegusel ajastul on see kõik mõjutanud inimeste rändamist ning aitab olla lähedastega koguaeg olla ühenduses. Iga aastaga muutub transpordi säästlikuse tase ning kasulikumaks ökosüsteemile. Minevikus
tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1] Kogukas morsk: hiiglasuur, kohmakas ja väga paks morsk ehk merihobu on hülge lähedane sugulane. Ta on eriti hästi kohastunud Arktikaga. Paks rasvakiht hoiab looma kehasoojust. Nelja loiva abil ujub morsk suurepäraselt, loibade najal vinnab ta oma rasket keha maale või jääle. Morsad sünnitavad kevadel, tavaliselt kliburannal. Emane poegib üle aasta ja hoolitseb poja eest ligikaudu kaks aastata; kaksikute sündimine on väga haruldane. Morsad oskavad arvestada jää sulamisi ja triivimisi ning rändavad kuni 3000 km kaugusele põhja. Rände ajal peavad nad hoiduma suurimate vaenlaste (peale inimese ) - jääkarude ja mõõkdelfiinide eest. [2] 1 Erik Kumari. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus
..). Tekib hüdroksokompleks, milles on tavaliselt neli hüdroksiidiooni. 2KOH + 2Al + 6H2O = 2K[Al(OH)4] + 3H2 Leelismetallid 1.A rühma elemendid, nime saanud sellest ,et annavad veega reageerides leeliseid Sulamist0 Keemist0 Tihedus Kõvadus Elektrijuhtivus leek (g/cm3) Teemant=10 Hg = 1 haruldane: akud mürgine, Li 180 1350 0,53 0,6 11 Punane vesinikpomm, skisofreenia. väga levinud NaCl
Vähenema hakkas ka kulliliste arv, kes küttisid teraviljasööjaid linde. Hukkunud lindude organismis avastati elavhõbedaühendeid. Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja elavhõbedaühendid. Elavhõbe jõudis isegi kanamunadesse. Seejärel keelustas Rootsi valitsus elavhõbedaühendite kasutamise põllumajanduses. 3 2. Elavhõbeda omadused Looduses on elavhõbe haruldane. Teda esineb pinnases ja kivimites mitme erivormina, kuid sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul. 2.1 Füüsikalised omadused Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv toa temperatuuril vedel metall. Ta on kõige raskem vedelik. Keeb temperatuuril +356°C ja tahkub -38.87°C. Tänu madalale keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike
Tuntuimad radioaktiivsed elemendid Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida: 1. Tooriumi rida 2. Uraani rida 3. Aktiiniumi rida Nende lagunemiste lõppproduktideks on plii stabiilsed isotoobid 208Pb, 207Pb ja 206Pb. Raadium Raadium on maakoores väga haruldane element, Elementide levimuselt on see maakoores 84. kohal. Raadium esineb uraani ja tooriumi isotoopide lagunemissaadustes. Raadium on haruldane ja hajutatud element, mis esineb uraanimaagis vahekorras umbes 1mg raadiumi/kolme kilogrammi uraani kohta. Tööstuslikul tootmisel saadakse 10 tonnist maagist kuni 1g raadiumi. Erakordselt väikseses kontsentratsioonis sisaldavad raadiumiühendeid mõnede mineraalveeallikate veed. Raadium on erilaadne metalliline element
..4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Mudakonn on looduskaitse all. Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal
Ajaloost on halodega seoses teada mitmeid huvitavaid ja naljakaid juhtumeid. On säilinud märkmed, et 1603. aasta 6. juunil kella 5–6 paiku oli ka Tallinna kohal kolm päikest korraga ja vikerkaar nagu “poolik saabel”. Pooliku saabli näol oli ilmselt tegemist ühe haloringi osaga või Parry kaarega. 1960. aasta 2. märtsil oli Kuressaare kohal jälgitav küllalt keeruline halode süsteem. Taevas oli 22-kraadine haloring oma puutujakaartega. Haloringi kohal oli haruldane Parry kaar. Kahel pool Päikest särasid valepäikesed koos Lowitzi kaartega. ( Jürissaar, 1999) 22° ja 46° halod Enamlevinud ringikujulisi halosid on kahte tüüpi: 22° ja 46° halo, kusjuures 46° haloring on märksa kahvatum ja haruldasem kui 22° halo. Väikest halo näeme sageli enne madalrõhkkonna saabumist, seega on nende ilmnemisel oodata ilmamuutmist. Ära ei tohiks siin segada põhjuslikkust ja tekketingimusi: ilm võib muutuda mõlemal juhul, kuid tugevam
............................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sümbol Hg Ladina keelne Hydrargyrum nimetus keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuu -38.87°C r Tihedus 13.6 g/cm3 normaaltingimustes Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste I ja II ühendites Elavhõbeda leidumine looduses Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Seda leidub maakoores 2,7 10 %. Põhiliselt esineb ta looduses elavhõbe(II)sulfiidina ehk punakat värvi kinaverina (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Hg tootmist elavhõbe(II)sulfiidist võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka
lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane, kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum) Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv. Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad.
küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt. Päeviti magavad nad kõiksugu peiduurkais. Kui inimesed neid seejuures juhtuvad segama, ründavad nad välkkiirelt. Ulatuslike metsaraiete tõttu on päikesekarude arvukus viimastel aastakümnetel järsult langenud. Prillkaru Ainsaks karuliigiks Lõuna-Ameerikas on prillkaru. Nad kasvavad 1,2-1,8 meetri pikkuseks ja asustavad Lõuna-Ameerika lääneosa mäestikualasid kuni 3600 meetrit üle merepinna. See liik on suhteliselt haruldane ja säilinud põhiliselt suurtel looduskaitsealadel. Kohati ilmuvad nad aga ka inimasulate lähedusse, kus toituvad puuviljadest ja põllusaadustest. Mehhiko pruunkaru Mehhiko pruunkaru, tuntud ka mehhiko grilsi nime all, on üks pruunkaru arvukatest alamliikidest ning on kõige tõenäolisemalt juba välja surnud. Nende kahvatupruunide karude looduslik leviala ulatus Alam-Californiast üle Texase ja New Mexico kuni Põhja- Mehhiko Sanora, Chihuahua, Coahuila ja Duango provintside
Kombed ja suhted Jaapan on ametlikum kui Ameerika, endast vanemaid austatakse väga, ollakse üldjuhul väga viisakas ja vaoshoitud. Kombed nõuavad, et rääkija tooks esile teisi, ja vähendaks samal ajal enda tähtsust. Jaapanlased kummardavad, kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste. Et kodud on tihti väga väikesed, siis jaapanlased lõõgastuvad ja käivad kohtumas väljaspool kodu. Külaskäik piirdub tavaliselt tee joomisega. Külakostiks tuuakse lilli, puuvilju või kondiitritooted. On kaks tähtsat kinkimishooaega: Uusaasta ja kesksuvi.
algasid umbes meetri kõrgusel korruse põrandast. Sellega püüti raskendada vaenlase ülespääsemist. Ülemised korrused olid mõeldud linnuse kaitsemeeskonnale. Huvitav on viies korrus, mis asub kaitsegalerii tasapinnal. Siin on säilinud kaks müürisisest kaminat (põhja- ja lõunanurgas). Lääne- ja idanurgas asuvate uste kaudu pääsesid linnuse kaitsjad hõlpsasti kaitsegaleriile. Torni kuuenda korruse kirdepoolsesse aknalauda on müüritud haruldane 13-siiruline piscina (kätepesunõu), mille algne asukoht võis olla mujal. Ei puudu ka võimalus, et see paiknes siin kui ajutises kirikus (sel juhul peaks Kaitsetorn olema varasem). Torni ja konvendihoone ehituskunstilises teostuses on erinevusi, mis paneb kahtlema nende üheaegsuses. Näiteks ei leidu kaitsetornis konvendihoone kujundusele omaseid detaile. Niisiis tuleb nõustuda A. Tuulse järeldusega, et kaitsetorn laoti konvendihoone müüridest varem. Pilt1
Lobulaarse rinnavähi in situ-vormi ei loeta vähiks, vaid rinnavähi riskifaktoriks. Ülejäänud rinnavähi vormid (tubulaarne, mutsinoosne, medullaarne ja papillaarne) on harvaesinevad. Harvaesinev rinnavähi vorm on ka Pageti tõbi, mille tunnuseks on ekseemitaoline lööve rinnanibul. Sel puhul leidub piimajuhades vähirakke (in situ-muutus) ja harvem on tegemist sügavamale näärmekoesse tungiva vähiga. Põletikuline rinnavähk on samuti üsna haruldane ja see on kasvaja, millega koos esineb rinnanäärme põletikusündroom. Rind on punane, kuumav ja turses. Põletikulist rinnavähki on raskem ravida kui teisi rinnavähi vorme. Rinnavähi kulus eristatakse 4 staadiumit e raskusastet, väikesest ja piirdunud kasvajast (esimene staadium) kuni teistesse kehaosadesse levinud e metastaseerunud kasvajani (neljas staadium). Staadiumitesse jaotamine aitab arstidel määrata sobivaimat võimalikku ravi ja hinnata haiguse prognoosi.
.." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus
Ja neil on palju ühiseid mälestusi.Koolisünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel saavad nad veel siiani kokku või helistavad üksteisele,et küsida kuidas tervis on ja kuidas muidu läheb ja see on väga armas. "Italoogiline abimees" Ita Ever on müstiline persoon.Kui tema häälele mõelda,kõlab kriiskav Moor `'Nukitsamehest'' kõrvus või üleliia hoolitsev Mamma Kiir "Sügisest".Ja tema kehastumisvõime..see on imeline! Ital on haruldane nägu grimmi jaoks.Kui vaadata fotosid,siis on raske uskuda,et neil on üks ja sama naine.See on vapustav! Itale meeldib kui proovitakse.Ta on imeliselt fotogeeniline. Ita on oma keelekasutuses väga suuremeelne ja rõhku andev, kasutades meeleldi sõnu "priima!" ja "tuttilus" .Maiustamine on paljude meelispalaks, heast sokolaadist konjakikõrvale ei ütle proua Ever kunagi ära. Ita elus on olnud palju mehi,ehk ta saabki paremini meestega läbi.Talle meeldivad mehed
Tihti jalutab Köbes ringi Kranz (spetsiaalne alus väikeste Kölsch-stangede kandmiseks) käes, sest klaas on väike ja joojad janused. Süüakse tihti koos Kölni spetsialiteetidega, mille nimetused võivad olla vägagi segadust tekitavad nt Kölscher Kaviar ei ole mitte kalamari, vaid tegu on hoopis verivorstiga. Halve Hahn ei ole mitte kana, vaid rukkileib koos paksu viilu Gouda juustuga, soovi korral lisandiks sibulad. Kui satud kölnlase juurde koju, siis pole haruldane juhus, kui sind ootab ees 1030-liitrine vaat, kust siis värsket Kölsch'i külalistele otse kraanist klaasi lastakse. Lager dunkel/ Dunkles Lager on põhjakääritusmeetodil valmistatud õlle üldnimetus. Briti õllekultuuris hele, Saksamaal pruulitakse ka tumedat varianti. Pruulitakse peamiselt Baieris, alkoholi 4,65,6 %. Mõnusa linnase lõhnaga ja ümara kergelt magusa maitsega. Juuakse ca 8 kraadi juures. Viimasel ajal on oma turuosa tunduvalt tõstnud
- riigiametnikel keelati korraldada gladiaatorite võitlusi, loomajahte ja muid taolisi mänge rahva kulul - kõik teed viisid Rooma Eufrati äärsed kõrbed, Alpi mäekurud ja Põhja-Aafrika kõnnumaad kõikjal leidus teid Rooma - Via Appiat oli Appius Claudiuse poolt rajatud siledaks tahutud basaltkividest tee, mis polnud ühestki kohast kitsam kui 4,25 meetrit, seda peeti teede kuningannaks - 19 juuli 64. aastal süttis Rooma - polnud kaugeltki haruldane,et Roomas võttis tuld terve majaderida. - Roomas elas suhteliselt kitsal alal koos 1,25 miljonit inimest - Augustuse ajal loodi 70 000ndest mehest koosnev tuletõrjeüksus, millekasutegur jäi väga väikeseks - ühe amfiteatri kokkuvarisemisel jäid sandiks või said surma 50 000 inimest - Roomas olid kitsad ja käänulised tänavad ning korrapäratud majaderead - 64. aasta tulekahju kokkuvõte : linna neljateistkümnest religioonist jäid puutumata ainult 4,
Inglismaal on vaja kindlat keskvõimu. Kasutab massivõimu. 1)"Richard III" saavutab trooni läbi mõrvade. Tegevus surnud ring. Tahab saavutada absoluutset võimu aga tulemuseks on ararhhia. 2) ,,Richard II" äääretult ära hellitatud feodaal, tahtejõuetu, arvab et on Jumala poolt soositud. Lõpuks kaotab trooni. 3) ,,HenryV" ideaalilähedane riigijuht. Valitseb toetudes rahvale. Kohused oma rahva ees, Julge, energiline, ääretult lihtne, haruldane erand valitsejate sees.Kokkuvõtteks: TUGEVATE ISIKSUSTE TÄHTSUS AJALOOD ON OLULINE 3) Tragöödia. Õilis inimlikus põrkub kokku kasuahnuse ja egoismiga, see toob kaasa parimate inimeste hukkumise. Lootuse kiir on lõpus. ,,Hamletis" tulevased põlved saavad tõe teada. Olulisemad: ,,Romeo ja Julia" kahe perekonnavaheline vaen. Film, ooper, ballett. ,,Hamlet" 1601. Armukadeduse teema. ,,Othello" mustanahaline valitseja, südamelt armunud Desdemonasse
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised
2. Autorist Aleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond 31. detsember 1872) oli Soome kirjanik. Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel, kust 11-aastasena (1846) viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Esmalt õppis Kivi rootsi keelt Ukko Granbergi ettevalmistavas erakoolis. (Koolid olid sel ajal rootsikeelsed ja üldiselt oli väga haruldane, et talurahva seast pärinevat last koolitati). Järgmisel aastal alustas ta õpinguid Carl Stockuse koolis. Seal õppis ta aastatel 1847-1852 esmalt algkoolis ja edasi gümnaasiumini välja. Aastal 1852 pidi ta otsasaamise pärast õpingud lõpetama ja jätkas õpinguid iseseisvalt. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik.
Tegelikult õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui sünnime siia ilma. Pikkamööda meie arusaamine sellest lihtsalt kasvab. · Kehakeele hulka muutub ka ruumimull(ruumiline distants). · Põhjamaalastel on mullivahe suurem kui lõunamaalastel. · Jaapanlaste kehakeel hästi peen ja tabamatu. Jaapanlased kummardavad kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt. Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste. Itaalia seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm). Artemise sümboliteks on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga. Tema puuks peeti küpressi. Hephaistos Sepatöö,vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Zeusi poeg ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute seas on Hephaistos ainuke inetu ja lombakas. Ta oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. Ta valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimetele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid.
Elasid kõrvuti kammkeraamika inimestega, aga rohkem sisemaal, Talu tüüpi elamistes. Olid põlluharijad, kasutasid mööblit, kudusid kangast. 3. Pronksi – ja rauaaeg – mille poolest erinesid need perioodid kiviajast. Pronksiaeg Rauaaeg Kiviaeg 1800-500ekr 500 eKr.-13.saj Oli jääaeg Kuna pronks oli pKr. Inimesi siin polnud kallis ja haruldane, Välja oli kujunenud enne kui alles olid põhilised Eesti keel ja kiviaja lõpus materjalid siiski rahvas. Jälgi, esemeid kivi ja puit Raud oli valitsev eriti(kui mitte -1000 eKr. Hakati materjal ja sepp üldse) ei pärine. rajama hinnatuim meister. kindlustatud Seostub
kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u. 1500 eKr olid need arenenud hiiglaslikeks, keerukatesk kompleksideks, mis asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal. Kuulsaimad templid
Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui teda õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel
sademete hulgast). Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. Austraalia manner on kõikjalt ümbritsetud veega, seetõttu mängib see austraallaste elus ka väga suurt rolli Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Austraalia jõgedevõrk on hõre, ja kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks.
määratlemata. Tabel 2. Näeb, millised muudatused on tehtud kahepaiksete kategooriates. Kategooriasse Not Evaluated hinnati tiigikonn ja veekonn. Nende levik Eestis pole täpselt teada nagu ka järvekonna levik [5]. Tabel 2. Kategooriate muutused võrrelduna 1998. aasta punase raamatuga [5]. Liik Kategooria 1998 Kategooria 2008 Rohekärnkonn Haruldane Äärmiselt ohustatud Kõre Ohualtid Eriti ohustatud Mudakonn Tähelepanu vajav Ohualtid Harivesilik Haruldased Ohualtid Peale Eestile iseloomulike ohutegurite mõjutab kahepaiksete arvukust maailmas toimuvad kahjulikud muutused nagu keskkonna kasvav reostumine, kliimamuutused, haiguste ja parasiitide kasvav mõju. Kahepaiksete kaitse
kassikisa sündroom ja Martin Belli tõbi). 11) Mutageen Keskkonnategur, mis põhjustab mutatsioone (sh kantserogeen vähk, teratogeen loote väärareng). 12) Mutatsioon igasugune muutus raku geneetilises materjalis. Võib toimuda nii DNA kui kromosoomidega. 13) Polüploidsus nähtus, kus kogu kromosoomistik muutub mitmekordseks (n haploidne, 2n diploidne, 3n/4n jne polüploidne). Loomariigis haruldane, taimeriigis üsna tavaline (kasutatakse sordiaretuses). 14) Pärilik haigus haigus, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. 15) Reaktsiooninorm tunnuse muutlikkuse piirid, tuleneb liigi geenifondist ehk genofondist (geenid + alleelid). 16) Somaatiline mutatsioon tekib keharakkudes nii lootelise kui ka lootejärgse arengu käigus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osasid (nt nahatekised, kasvajad jm). Pärinevad ainult vegetatiivsel paljunemisel.
12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melchior ja Dorn kuritegu uurides kokku salapärase mustpeade
1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm mõisaparki, Tilsi mõisapargis, mis on kõige korralikum, kasvab ka haruldane Amuuri korgipuu. Siin asub ka Tahkjärve soo hoiuala, mis on 2005. aastast kaitse all. 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Rahvastik vallasiseselt väheneb iga aastaga, 31. Detsember 2011 seisuga elab Laheda vallas 1195 inimest, mis on 17% vähem võrreldes 2006. Aasta seisuga, kui vallas elas 1423 inimest.(Laheda valla arengukava) Rahvastiku vähenemine vallas on minu arust suureks probleemiks ning see tuleks lahendada sellega, et vallasiseselt peaks rohkem looma
three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaadates tagasi oma juurtele Louisvilles. Kuskil selle tee peal Browning võttis omale nimeks Tod, mis on surm saksa keeles
seedetrakti kõrvalekaldeid. Riboflaviini igapäevane vajadus on 1,5-2,5 mg. 2.2.3. Vitamiin B6 Vitamiini B6 (püridoksiini) koostis sisaldab selliseid toimeaineid nagu püridoksool, 6 püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiin B6 on oluline aminohapete ainevahetuses osalev koensüüm, see sisaldub peaaegu kõigis toiduainetes, seega on selle puudus haruldane nähtus. Vitamiini B6 defitsiit viib söögiisu kaotuse, iivelduse ja mõnikord valu tundlikkuse suurenemiseni. Vitamiin B6 mängib olulist rolli aminohapete assimilatsiooniprotsessis, mistõttu vajadus sõltub ennekõike toiduvalkudest. 100 g valkude assimilatsioon vajab umbes 1,5-2,0 mg vitamiini B6 päevas. 2.2.4. Vitamiin B12 Vitamiini B12 (koobalamiin) molekul koosneb 4 pürrooli tsüklist, mis on rühmitatud koobalt- aatomi ümber
Palju kasutati köögivilju. Toidu komponente ei segatud oma vahel kunagi. Koort ja võid ei tehtud kuni üle-eelmise sajandini. 5.3.Saksa köök Mitmekesine puuvilja valik. Põhijooneks just kokkuhoidlikus. Paljud toidud serveeriti paksu jahukastmega. Liha ja kala olid sageli hakkmassideks segatud. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist. Valmistati palju toorsalateid. Rohketi tehti ka aedviljatoite. Liha ei olnud laual üldse haruldane. Maitsestamine on tagasihoidlik, kuid see-eest on piparkoogid väga vürtsirohked. Väga palju supiliike. Peale õlu tunti ka alkohoolsetest jookidest veini. 7 LISA 1 Pilt 1, tatrapliinid hapukoorega Pilt 2, kiluvõileivad 8 Pilt 3, kasehalg Pilt 4, esitluslaud 9 LISA 2 10
vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima. Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu. 2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ (akuut) rõhulise silbi täishääliku ees: dial ´ektika, fant´as'tiline, selj´anka. c. Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK? HARV on sõna juures, mis on eesti keeles haruldane, st esineb harva, on vananenud termin või vanamoeline. Näitab sagedust. JUR õigusteadus MAJ majandus, majandusteadus KÕNEK näitab sõna tähendust kõnekeeles. 2. Otsi ÕS-ist. a. Milline on õige keelend tahaplaanile või tagaplaanile? Õige on tagaplaanile. b. Kumb on parem (õigele joon alla): läbi suu või suu kaudu, läbi Riia või Riia kaudu, läbi interneti või interneti kaudu, läbi näidete või näidete abil
1.2.2 Kuning-kärbseseen Tunduvalt harvem kohtab meil varem punase kärbseseene teisendina kirjeldatud kuning- kärbseseent(A. regalis(Fr.) Michael); see meenutab väliselt igati punast kärbseseent,ainult viljakehad on suuremad ja lihakamad; kübar (kuni 25 cm) on ookerpruun ja loorijäänused 8 kollakad;kasvab suvel ja sügisel okasmetsades; mürgine (Hanso jt. 2000). Austraalias pole. 1.2.3 Nartsiss-kärbseseen Hoopis haruldane on nartsiss-kärbseseen (A. gemmata(Fr.)Bertilloni) ainult üks kord 1998.a. augustisViljandimaalt Voorult salu-kuusesegametsast Milvi Kalamehe leitud , mille kuni 10 cm suurune kübar on nartsisskollane, kogu viljakeha äärmiselt habras, rõngas jalal juba väga noores eas kaduv; mürgisuse kahtlusega (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.2.4 Panter-kärbseseen Leht- ja okasmetsades, eriti nõmmemännikutes kasvab juulist oktoobrini hallikaspruuni kübaraga panter-kärbseseen(A
Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla eosed, mida on juba ammust ajast kasutatud meditsiinis. Pärast kuivatamist saadakse eostest ülipeeneteraline valkjaskollane pulber. See oli vanasti apteekides levinud imikupulbrina, kuid oli hea ka õrnema nahaga täiskasvanutele. Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. See sobib nii hõõrdunud ja haudunud kohtade kui ka haavade ravitsemiseks. Karukolla kuivanud eostel on haruldane võime mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on need väga kergesti süttivad ja plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud Jugapuu (II KATEGOORIA) (Taxus baccata) juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus
Rääkimata sellest, et on vaja teada, kuidas ja milles neid on õige serveerida. Leidub küllalt elementaarseid asju, mida veinide ja veinijoomise juures tarvis teada. Oma tuttavate gurmaanide seltsis olete nautinud häid veine, missugune on olnud meeldejäävaim veinielamus? Seda on raske öelda. Veinidega on mõnes mõttes nagu postmarkidega. Et alati pole kindel, kas mõni tohutu kallis ja haruldane mark annab just suurema esteetilise elamuse kui mõni teine. Teatud viinamägede lõunapoolsetel nõlvadel nummerdatud puudel kasvavatest marjadest vein on veinisõprade hulgas nii kõrgelt koteeritud, et seda müüakse 20 korda kõrgema hinnaga. Olen joonud tõesti väga häid veine, ja väga head veinid on väga palju paremad kui keskmised veinid. Aga ma ei usu, et ükski vein vääriks niisugust hinda nagu 400 dollarit, sellist veini olen ka joonud. Kindlasti on see küll
..4 kuud. Augustikuuks saavutavad kullesed hiiglaslikud mõõtmed - kuni 17 cm - seega ületavad vastsed pikkuselt oma vanemaid üle kahe korra. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda kiiremini kullesed arenevad ning seetõttu on eelistatud arengukeskkonnaks madalad, kiiremini soojenevad veekogud. Moonde läbinud kullesed - noored mudakonnad - kaevuvad pinnasesse otse veekogu kaldal ning jäävad sinna järgmise kevadeni, alles siis algab nende laialirändamine. Eestis on mudakonn haruldane ning teda võib leida vaid Kagu- ja Lõuna-Eestist. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. 4 Eesti selgroogsed Kõre Kõre nimetuseks oli varem ka "juttselg-kärnkonn".
kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks. · Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu järgi kimbus: 5-okkalised männid e. alamperekond Haploxylon (jagunevad sektsioonidesse) 2- ja 3-okkalised (3-okkaline, kollane mänd, on Eestis haruldane!) männid e. alamperekond Diploxylon · Sektsioonidesse jaotamise üheks kriteeriumiks on käbi ja seemne ehitus: sektsioon Cembra (seemneks on lennutiivata pähkel) sektsioon Strobus (seeme lennutiivaga ning meenutab har. männi seemet) Valdavalt on mändide perekonna liigid kõrged puud, kuid ka põõsad on esindatud, nagu näiteks mägimänd (P. mugo ja selle sordid) ning kääbus-sedermänd (P. pumila ja selle sordid)
8. Tiigilendlane Tiigilendlane on üks suurimaid meil esinevatest nahkhiirtest. Tema kehapikkus on 51-73 mm ja kaal 10,5-28,5 g. Tiigilendlase värvus seljal võib varieeruda tuhkhallist kastanpruunini, kuid leidub ka mustjaspruune ja täiesti musti isendeid, kõhualune on tavaliselt hallikasvalge. Tiigilendlase levila kulgeb kitsa vööndina Belgiast Euroopas kuni Jenissei jõeni Aasias. Eestis on tiigilendlast leitud nii mandrilt kui ka Saaremaalt, kuid ta on võrdlemisi haruldane. Mõnevõrra rohkem on teda tabatud Tallinna ümbrusest. Tiigilendlase elupaikadeks on hõredad puistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad. Nagu nimigi näitab, on see loom seotud ka veega ning toitu kogubki tiigilendlane vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale
2004a. 26. november: Ostuvaba päev 2004 (allikas nr. 2) 7 4. Eestimaa Looduse Fond ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. ELFis töötab alaliselt üle kümne inimese, lisaks igal aastal ligi 50 lepingulist töötajat lühiajaliste tööülesannete täitmisel. ELFi juhatusse kuulub 3-5 inimest ja nõukokku 12-15 inimest. Eestis teeb ELF koostööd kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. ELFil on tegevuse jooksul tekkinud palju koostööpartnereid keskkonnaühenduste seas
Hind Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,107 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatide, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit. Alates 1919. aasta septembrist kaubeldakse kullaga avatud turul. Alates sellest ajast avaldab Londoni kullaindeks päev kullahinda. Kuld on väga haruldane aine, esinedes maakoores ainult 3 ühikut iga miljardi kohta (0,000000003). Sellega võib seletada kulla kallist hinda. Paljud riigid omavad kulda riigireservides. Näiteks Ameerika keskpangas FED-is on hoiul 3 % kogu maailma kullast, mis kunagi kaevatud. Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas. Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine - nii on ka kullaga
Selle aja vältel tuleb regulaarselt käia nii arsti kui psühhoterapeudi juures. Eestis on Sinclairi meetodi kasutamise litsents Tartus tegutseval A-Kliinikul. Tavaliselt tegeleb alkoholi- ning sellega seonduvate probleemide raviga psühhiaater. Esmast nõu oskab kindlasti anda ka perearst. Paljud on leidnud tuge Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest. Eestis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A- Kliinik Tartus). Ei ole haruldane, et abi saamiseks pöördutakse mõnda teise linna. Näiteks kui soovitakse anonüümsust või kui kodukohas spetsialist puudub, saab abi eespool nimetatud raviasutustest. Tartu A-polikliinikusse saab registreeruda ja informatsiooni küsida telefonil 742 7888. 9 Kasutatud allikad: http://www.sakala.ajaleht.ee/160704/esileht/5011581_1.php http://www.nip.ee/page/137/16/111 10
3 Ajalugu Violett ja lilla on läbi aegade oma salapäraga ühtesid köitnud ja teisi heidutanud. Juba Vanas- Kreekas usuti violetsetel kannikeseõitel ja lillal vääriskivil ametüstil olevat eriline vägi. Kõrgklassi värviks sai see ammustel aegadel eelkõige seetõttu, et lillat värvitooni saada oli suhteliselt keerukas ning seda karva kangas oli haruldane ja väärtuslik. Keskajal oli lilla maagide, nõidade ja ennustajate värv. Ilmselt seetõttu on lillat kasutanud ka paljud kirikud ja ususektid.Ka alkeemikud kandsid lillasid rõivaid. Lillat värvi on seostatud inimese loominguliste võimetega. Hinduistide järgi on lilla tshakra, mis kontrollib aju ja kesknärvisüsteemi. Lilla on ohtlik värv, seda kandsid kunagi vaid keisrid ja valgustatud ülikud. Violetsega seondub alistumine, ohvrimeelsus, teiste inimeste aitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
