Saksa õlled (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

31

odt

Joogiõpetus

Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon on võib-olla parim, kui ta on nakatunud väärishallitusest, andes selliseid kuulsaid dessertveine nagu Sauternes ja Barsac. Sémillon on kõige olulisem viinamari magusates ja kuivades valgetes Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY

Joogiõpetus

2

doc

Õluliigid ja serveerimine

Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas

Klienditeenindus

12

doc

Joogid

- Hele õlu - Tume õlu - Pooltume ja poolhele õlu Töötlemise järgi - Pastöriseerimata ( elus õlu) - Pastöriseeritud Villimise järgi - Pudeliõlu - Purgiõlu - Kannuõlu (3l) - Vaadiõlu Põhilised õlletüübid: · ALE ­ traditsiooniline õlu, mida kääritatakse soojas ja kus pärmiseened kerkivad pinnale ( pindkäärimisega õlu)  · PORTERID ja STOUT´id ­ tumedada kanged õlled, mis valmistatud tules või selle kohal kuivatatud linnastest. Portereid peetakse kergemateks kui stoute. Dry stout´i kuulsaim esindaja ­ Iiri Guinness ­ tume, mõru, suure viskoossusega · LAGER ­ põhjakäärimisel valmistatud vahutav, pehme ja puhtamaitseline õlu. Käärimine madalal temperatuuril. · PILSENID ­ nimed pils, pilsner. Kerge, kuldkollane, vahutav, humalamaitseline

Joogiõpetus

9

doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

Curacao ­ tsitruseliköör 35%, kohviliköör 30%. Lahjad- Jõhvika, Mustsõstra, Kreemiliköör Eeden, Con amore jõhvika, vaarika, kirsi, pohla... Maailmas tuntud Abricotine ­ prantsuse aprikoosiliköör Advocat ­ hollandi liköör munakollasest ja brändist Anisetta stillata ­ itaalia aniisiliköör Benedictine ­ ürdiliköör, pärineb munkadelt Chartreuse(sartröös)- ürdiliköör amanimelisest kloostrist Jägermeister ­ saksa ürdiliköör 5 rohu baasil Kümmel ­ hollandi seedimist soodustava omadusega (köömnega) Lapponia ­ soome liköör arktilistest marjadest APERITIIV Koostises mitmesugused ravimtaimed või toniseeriva toimega ained piirituseleotisel. Kasutatakse söögi alla, et tõsta söögiisu. Kuuluvad lahjade jookide hulka, kuid võib valmistada ka kangetena. Tuntud Liviko Bitter ­ mõrkjas, 21% KOKTEIL Segujookide üldkasutatav nimetus, mis tõlkes tähendab (Coctail) kukesaba

Joogiõpetus

6

doc

Joogiõpetus

Alt ­ maitselt kergem kui Ale , valmistatakse Saksamaal Porter ­ tume , kõrbenud maitseline õlu .Tugev humalamaitse . Stout ­ tugevam ja kuivem kui porter . Jaguneb järgmiselt : - dry stout ( Quiness ); - imperial stout; - sweet stout ­ magus inglise õlu , mida kutsutakse ka milk stout-iks. Nisuõlu ­ valmistatakse Lõuna-Saksamaal .Nimetatakse ka valgeks õlleks, sest käärimise ajal tekib õllel palju valgem vaht kui tavalisele laagriõllele. Põhjapärmi õlled Põhjapärmi õlu ehk Lager ehk Pilsner e. Pils ehk Pilsen. Kerge kollane ja hästi vahutav õlu, saanud oma nime Tsehhi linna Pilzeni järgi. Bock ­ see on kange lager õlu ( 6,0 ­ 7,5 % ) . Harilikult on tegemist hooajaõllega (sügisel, kevadel ) 1 Eriõlled Auruõlu ­ USA läänerannikul õlu mis valmistatakse lager pärmiga ale temperatuuril

Joogiõpetuse

14

doc

Saku õlletehas

............11 Pildid..........................................................................................12 Kasutatud allikad............................................................................13  Ettevõtte ajalugu Saku mõisa õlleköök Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Ka Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas oma mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis oli 1820. aasta oktoobris. Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876.

Turism

25

docx

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

Soolane ilma hapuka alatoonita, talutavam võrreldes Na'ga Ei mõjuta happelisust Sulfaadid ja kloriidid Sulfaadid muudavad maitset kuivemaks ja kibedamaks SO2 ja H2S allikaks kääritamisel Väävel on vajalik tsüsteiini ja methioniini metabolismis kääritamisel Kloriid mõjutab õlle täidlust ja magusust Mõjutab mõrususe muutust Oluline on nende kahe iooni kontsentratsioonide suhe, üksik kontsentratsioonid vähemtähtsad Soovitav kogus: 50-150 gm/L keskmise mõrudusega õlled 150-350 gm/L mõrude õllesortide jaoks Nitraadid ja mikroelemendid Mõistlik konts. Alla 50 mg/L Redutseeritakse pärmide ja bakterite poolt nitrititeks, mis võivad reageerida virde amiinidega ja moodustada nitrosoamiine Osaliselt redutseeritakse NO2'ks Võib olla mürgine pärmile Raud, mangaan, vask, tsink Kasutatakse ära pärmi poolt konts. alla 1 ppm Zn oluline pärmi kasvufaktor Kõrgemad kontsentratsioonid võivad põhjustada kolloidset hägu ja metalset kõrvalmaitset (Raud)

Tehnoloogia

44

doc

Brandi ja konjak

Erinevalt liköörist: · Maitsestatud viina ei magustata ning liköörveinile ei lisata kunagi mingeid maitsestajaid. · Ouzo on kreeklaste aniisiviin, mida ei magustata, vaid destilleeritakse viinamarjaveinist ning maitsestatakse tähtaniisi ja mitmete teiste taimsete lisanditega, mis annavadki sellele nii sametiselt magusa maitse. · Sarnaselt viinale või brändile ei tohtinud vanasti ka traditsiooniline saksa schnapps, mida destilleeriti erinevatest kääritistest, olla maitsestatud ega magustatud. Tänapäeval on tootenime schnapps kasutamine märksa laiem, seetõttu võib nende seast leida hulgaliselt nii magustamata, magustatud kui maitsestatud napse alates aquavitist ja kirschwasserist kuni peppermint schnappsini. · Punchil ja punschil on vahe: India päritolu punch on tuntud vähese alkoholisisaldusega segujoogina, mis koosneb reeglina viiest komponendist: vesi, tee, sidrun

Joogiõpetus

Kommentaarid (0)