Saksa õlled (0)

Saksa õllest.:„Ein Bier bitte…”

„Palun mulle üks õlu!”. Selle palve peale tuuakse sulle Bayeris Helles , Düsseldorfis Alt ja Kölnis Kölsch. Mujal Saksamaal ilmselt Pils. Õlu ei tähenda igal pool ühte ja sedasama . Sööki tellides ei palu sa ju samuti „midagi süüa”, vaid teete valiku. Kui oskate Saksamaal ringi reisides tellida Kölschi, Weizenit või Alti, siis näitate sellega kohalikele juba tõelist õlletundmise klassi.

Saksamaal on üldse 1200 pruulikoda ja ca 5000 erinevat õllesorti. Iga kolmas pruulikoda maailmas asub Saksamaal. Kui alustad tänasest päevast ja maitsed iga päev üht Saksa õlut, siis kulub sul kogu Saksa õllevaliku läbimiseks tervelt 13 aastat. Seega, ära viida aega, vaid alusta kohe. Enne seda piilu aga veidi Saksa õllede spikrit, mis hõlmab vaid murdosa selle maailma tuntuima õlleriigi õlletraditsioonist. Prosit !
Altbier   Tume õlu Ülem-Rheini kandist. Kes vähegi Düsseldorfi kanti satub, peaks Altbieri kindlasti proovima. Vähesel määral pruulitakse Altbieri ka teistes piirkondades, näiteks Münsteri kandis , aga tõelistele õllesõprade jaoks pärineb Altbier ikkagi Düsseldorfist.
Altbier (saksa keeles "alt", mis tõlkes tähendab „vana”) ei märgi siin seda, et õlu oleks eriliselt kaua laagerdunud, vaid et seda tüüpi õlu on pruulitud "vanade" traditsioonide kohaselt. Altbier'i traditsioon pärineb ajast, kui ei olnud olemas jahutusseadmeid ja õlle valmistamisel kasutati pinnakäärituspärmi, mis vajab temperatuuri 15–20 kraadi. Alkoholi ca 4,8%. Altbier on värskendava mõrkja maitsega. Juuakse tavaliselt 0,2-liitristest klaasidest või Altbier-pokaalist. Kohalikes kõrtsides lastakse seda otse 20-liitristest vaadist ja ilma täiendavat süsihappegaasi lisamata. Vaadiõlle osakaal selle õlle puhul on suhteliselt suur (mõnede sortide puhul üle 60%). Kuna klaas on väike ja õlu libiseb kergelt, siis on väljakallajal käed tööd täis, et kosutava joogiga kostitada. Altbier kuulub vaieldamatult Rheini-äärse temperamentse inimese ja piirkonna rõõmsa ning lustliku elustiili juurde.
Berliner Weisse Juuakse Berliinis ja selle ümbruses. Kerge, kuldne , pikalt laagerdunud nisuõlu, madala alkoholisisaldusega (ca 2,8%). Valmistatud pinnakääritusmeetodil. Eripäraks hapukas maitse, mis tekib piimhappe bakterite lisamisest kääritamisel. Vanim ülestähendus Berliner Weisse kohta pärineb aastast 1642. Juuakse ca 8–10 kraadi juures. Berliinlaste seas eelmise sajandi armastatuim jook , eriti suvel. Juuakse spetsiaalsest kõrge jalaga laiast klaasist. Vanemal ajal lisati joomisel sorts kangemat napsu, tänapäeval lisatakse hapususe mahendamiseks klaasi sorts vaarikasiirupit (punane jook) või waldmeister-essentsi (roheline jook), enne kui õlu välja kallatakse. Serveeritakse ka koos kõrrega. Kuulub Berliini juurde niii nagu Brandenburgi värav.  
Bockbier Põhjakääritusmeetodil valmistatud kange õlu, pärit Põhja-Saksamaalt, Einbeckist (Hannoveri lähedal). Alkoholi ca 7%. Värvus kuldsest kuni tumepruunini. Teada 1351. aastast alates. Tegemist on õllega erilisteks hetkedeks. Seetõttu pruulitakse seda ka suhteliselt vähe (alla 1%) Samas on tuntud üle terve Saksamaa, eriti Baieris – tihti aetaksegi segamini fakt, et Bockbier pole baieri päritolu.
Doppelbock – bock-õlle eriti kange, enamasti tume variant (7,5% vol ja üle selle). Algselt pruulisid sellist õlut mungad ja see oli siis nn "vedel leib", mida tohtis paastu ajal tarvitada. Doppelbock-tüüpi õlledel on tavaliselt "ator"-lõpp nagu Salvator, Optimator, Celebrator.
Maibock – hele, kange bock-tüüpi õlu. Müügiaeg kevadel.
Weizenbock – nisulinnastega pruulitud bock-tüüpi õlu, nii heledad kui tumedad variandid.  
Kölsch Kerge, elegantne, kuldset värvi pinnakääritusmeetodil valmistatud õlu, pärit Kölnist. Alkoholisisaldus 4,7-5% Pruulitakse 874. aastast alates. Juuakse saledast Kölsch-stangest, mis on enamasti 0,2-liitrine. Pruulijad kaitsevad kiivalt oma õlut. 1986 kirjutasid 14 õlletootjat alla Kölni konventsioonile, millega kaitstakse seda väliste mõjude eest ja määratakse sisemise konkurentsi tingimused. Keelatud on kasutada koos Kölsch'iga sõnu originaal , spetsiaalne, premium . Tohib pruulida ainult Kölnis.
Kölni ümbruses Pilsner'i järel teine armastatum seltskonnajook, eriti naiste hulgas. Ligi pool õllekogusest nauditakse gastronoomias – väärtus, mida väga vähesed õllesordid saavutada suudavad (50% vaadist, tavaliselt vaadi osakaal ca 20%). Kelner Kölni kandis kannab nimetust „Köbes”, ta kannab sinist kootud vammust, põlle ja rahakotti kõhul. Tihti jalutab Köbes ringi Kranz (spetsiaalne alus väikeste Kölsch-stangede kandmiseks) käes, sest klaas on väike ja joojad janused.
Süüakse tihti koos Kölni spetsialiteetidega, mille nimetused võivad olla vägagi segadust tekitavad – nt Kölscher Kaviar ei ole mitte kalamari, vaid tegu on hoopis verivorstiga. Halve Hahn ei ole mitte kana , vaid rukkileib koos paksu viilu Gouda juustuga , soovi korral lisandiks sibulad .
Kui satud kölnlase juurde koju, siis pole haruldane juhus, kui sind ootab ees 10–30-liitrine vaat, kust siis värsket Kölsch'i külalistele otse kraanist klaasi lastakse.
Lager dunkel / Dunkles  Lager on põhjakääritusmeetodil valmistatud õlle üldnimetus. Briti õllekultuuris hele, Saksamaal pruulitakse ka tumedat varianti . Pruulitakse peamiselt Baieris, alkoholi 4,6–5,6 %. Mõnusa linnase lõhnaga ja ümara kergelt magusa maitsega. Juuakse ca 8 kraadi juures. Viimasel ajal on oma turuosa tunduvalt tõstnud. Tõusev trend Saksamaa õllede hulgas. Peaaegu kõik Baieri pruulikojad pruulivad ka oma tumedat. Hinnatud ka paljude naiste hulgas. Eksootilise alternatiivina järjest enam levimas ka väljapoole Müncheni nn valge vorsti regiooni.
Lager hell /Helles Pruulitakse peamiselt Baieris ja Baden -Württemburgis. Eelmise Lager'i hele vend. Hele kuldse tooniga selge õlu. Põhjakääritus. Tugeva ja kergelt magusa maitsega. Juuakse becher-tüüpi klaasist või traditsioonilisest kannust 8 kraadi juures. Kuigi Pils pakub tugevat konkurentsi, on siiski oma joojaskond säilinud. Baieris põhiline joogiõlu, mis kuulub pea iga toidu juurde.
Pils Sakslaste armastatuim õlu. Koguseliselt juuakse üle 65%. Juuakse kõikjal, sobib vabalt iga viietärni söögi jurde. Põhjakääritus. Helekuldne, humalane, pehme koorese vahuga. Juuakse tulbikujulisest klaasist 8 kraadi juures.
Pils on eriti armastatud Ida-, Põhja- ja Lääne-Saksamaa piirkondades. Lõunas, kus paikneb enamus Saksamaa pruulikodasid, eelistatakse siiski teisi sorte.
Õige klaasi laskmine toimub ca 3 minuti jooksul – kõigepealt täidetakse klaas kuni servani esimese vahuga, siis lastakse seista, kuni moodustub kena tihe vaht. Siis lastakse veel 2–3 korda. Nii moodustub imeilus vahukroon. Prost!
Schwartzbier  Levinud kõikjal Saksamaal, pärit Thüringerist ja Saksimaalt. Väga tume, täidlane, linnasemaitsega, valmistatud põhjakääritusmeetodil. Juuakse Schwartzbier-pokaalist 8 kraadi juures. Schwartzbier kogub järjest rohkem sõpru. Kuulub Ida-Saksamaa spetsialiteetide hulka nii nagu Spreewaldi kurgid ja Bautzeni sinep. Tume värv võib eksitada, aga tegemist pole sugugi mitte kange õllega – alkoholisisaldus 4,8–5%. Tume värv saadakse spetsiaal- ja röstlinnaste kasutamisel . Õlu, mida oskavad hinnata ka naised.
Weizenbier/ Weissbier   Pärit Lõuna-Saksamaalt Baierist (üle 80%), aga levimas vaikselt üle kogu riigi. Weissbier peab sisaldama vähemalt 50% nisulinnaseid, temas on suhteliselt palju süsihappegaasi. Kristallselge või kergelt pärmine, puuviljase ja vürtsika maitsega, heledama või tumedama tooniga. Alkoholi a 5,4%. Valmistatud pinnakääritusmeetodil. Maitseb kõige paremini hästi külmalt. Kõige iseloomulikum Baieri õlledest – sel õllel on Saksamaal 14 miljonit austajat, enamasti nooremate hulgas. Weizen'il on palju variatsioone. Klassikalise filtreerimata pärmise õlle kõrval (nii hele kui tume) pakuvad paljud pruulijad ka kristallselget Kristallweizen'it, samuti Leichtbier'i, mõnedes regioonides ka Starkbier. Weissbier on sõna otseses mõtes ülevoolavalt vahutav ja seetõttu on seda suhteliselt raske välja kallata. Juuakse spetsiaalsetest Weissbieri pokaalidest ( vaas ). Tõeline maitse tuleb esile ainult sellisest kujust ! Nagu paljude teiste õllesortide puhul, loputatakse klaas eelnevalt külma veega, kallutatakse mõlemat – nii pudelit kui klaasi ja kallatakse, kuni vahukroon ulatub klaasi servani. Lastakse mõni hetk seista, kuni vaht veidi alla vajub, siis kallatakse klaas lõpuni täis.
Dunkelweizen - tume nisuõlu, kasutatakse tumedaid nisulinnaseid (vähemalt 50%). Keskmise kangusega, värvuselt tumepruun.
Hefeweizen - nisuõlu, mis on jäetud filtreerimata ja näeb seetõttu välja hägune.
Leichtbier  Tõlkes „kerge õlu”. Levinud üle kogu Saksamaa. Väga paljude õllesortide juurde on pruulitud kindlasti ka „kerge” vend. Madal kalorsus (sama palju kui lahjas piimas) ja vähene alkoholisisaldus (2–3,2%). teeb selle õlle populaarseks eelkõige tervisest lugu pidavate inimeste hulgas. Kuulub nii maitsvate roogade kui ka rõõmsameelsete sõpruskondade juurde. Juuakse ca 7 kraadi juures.
Saksa õlu ja söök Õlu on sakslase toidulaual kahtlemata jook number üks. Kombineeri erinevaid õllemaitseid nii toidu see kui toidu kõrval. Toidu sees on tegemist suurepärase maitseainega, toidu kõrvale õige õlu valides tunnetad uusi maitsekombinatsioone.
Prosit!