Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri
21. variatsioonirida-saame siis,kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos esinemissagedusega kas kasvavasse või kahanevasse ritta. Iseloomustab modifikatsioonilist kui ka geneetilist muutlikkust. 22. päriliku eelsoodumusega haigus-haigused,mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad II VÕRDLUSED 1. geneetiline/modifikatsiooniline muutlikkus- Geneetiline muutlikkus e. pärilik-organismide Modifikatsiooniline muutlikkus genotüüpide erinevus e.mittepärilik mutatsiooniline Kombinatiivne * ei toimu muutusi pärilikusaines *tunnus Toimuvad muutused DNA struktuur ei muutu, kujuneb välha elu jooksul * ei pärandu raku pärilikkusaines, toimub vanemate alleelide järglastele NT päevitamine. kas DNAs, geenides ümber kombineerumine
jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest 22) Päriliku eelsoodumusega haigus- pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes Muutlikkus organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) muutlikkus 2. Pärilik muutlikkus Mutageenid: a) bioloogilised · viirused · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus
osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. AB0 vererühma määramisel inimesel Retsessiivne alleel-alleel, mille polt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus Sugukromosoom-isendi soom määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus-> Kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanmete geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides.Info ei muutu, kombineerib ümber (meioosi I jag.profaasi ja viljastumise käigus)->erinevate genotüüpidega järglased Mutatiivne muutlikkus- geenmutatsioon DNA-s esinev muutus.;uued alleelid Kromosoommutatsioon(geenide asukohas) genoommutatsioon(muutused kr
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda
Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Muutlikkus- on tunnuste erinevus. Pärilik muutlikkus- muutunud on geenid, pärilikkusaines toimuvad muutused. Mittepärilik muutlikkus e. modifikatsiooniline muutlikkus- keskkonna tingimustest tulenev tunnuste varjeerumine. Kombinatiivne muutlikkus-, tuleneb sugulisest paljunemisesest(sugurakkude juhuslikul kohtumisel) ja slp on erinevad ühepere lapsed. Mutatsiooniline muutlikkus—muutus pärilikkusaines(dna-s)mis on tekkinud keskkonna toimel. Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid.
Kõik kommentaarid