Vanakreeka Jumalad (0)

VANAKREEKA JUMALAD
Referaat
Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad.
Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma , kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi , sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi.
Zeus
Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Vanemaks saades otsustas ta oma isa kukutada , valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama . Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allilma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.
Zeus oli seega taevajumal, kes kontrollis kõue, välku ja vihma. Teda on kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena . Sümboliteks on tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
Hera
Jumalannadest ülim, Zeusi õde ja abikaasa, kes, nagu andmaks tunnistust sellest, millesse kreeklased uskusid, oli abielu- ja sünnitusjumalanna. Ka on teda nimetatud taevajumalannaks, abielu ja abielunaiste kaitsjaks.
Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid, Zeusi arvukaid armukesi. Kui arvestada pingutustega, mida jumalanna tegi oma abielu säilitamiseks, on arusaadav, et kreeklased teda austasid ning võrdsustasid abieluga.
Herat on kujutatud enamasti diadeemiga peas, sümboliteks olid lehm ja paabulind.
Poseidon
Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik . Väga äkiline jumal.
Poseidonit on enamasti kujutatud habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Hades
Zeusi vend, allmaailma ja surnute jumal. Isikustatud teispoolsus , mis aitas inimestel leppida surmaga, selgitas, mis juhtub peale surma. Hadest seostatakse eeskätt põrguga, kuid Hadese valitsemisala on ka Elysioni väljad ehk hellenite arusaam paradiisist .
Hadese sümboliks oli kolmepealine koer Kerberos . Mõnede allikate väitel ka granaatõun.
Hestia
Koldetule ja kodurahu jumalanna, seeläbi ka perekonna kaitseja. Kreeklased uskusid, et Hestia viibib alati koduse tulekolde juures, seepärast kandsid kreeka neiud ka tule eest hoolt. Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Hestiast ei ole väga palju lugusid, kuna ta ei lahkunud kunagi Olümposelt.
Surelikud armastasid Hestiat kõikidest jumalatest kõige rohkem, talle toodi toidu- ja joogiohvreid. Hestia sümboliks on koldetuli.
Ares
Sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg, Aphrodite kallim.
Ares oli julm, hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Ta oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga . Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust.
Arest kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp.
Athena
Sõja- ja tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tuntud ka kui linnamüüride valvur . Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle linna kaitsejumalanna. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Athenal on prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, samuti on tal nooruslik välimus.
Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Athena sümboliks on öökull, keda seostatakse ka tänapäeval tarkusega.
Apollon
Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend.
Üks kreeka religiooni tähtsamaid jumalusi : valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.
Apollon oli nägus, igavesti noor. Väljendile „ilus nagu noor jumal“ on aluse pannud just müüdid Apollonist. Gerold Dommermuth-Dudrich kirjutab temast vägagi ülevaatlikult ning põhjapanevalt järgmist: „ Ta ei ole enam „nooruk“ ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus , ta on sportlik, tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivse ja pisut arrogantse silmavaatega. Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada , aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta kiindunud muusadesse ning on suurepärane muusik. Ja veel: talle pole võimalik puru silma ajada. Ta näeb sind südamepõhjani läbi“ (2004:50). Põhimõtteliselt on tegemist täiuseni viimistletud meheideaaliga, mis on isikustatud ning jumalana nimeks saanud Apollon.
Tema sümboliteks olid vibu ja nool ning ka lüüra.
Aphrodite
Armastuse, ilu- ja viljakusejumalanna . Zeusi tütar, sündis merevahust, Küprose saare lähedal. Seepärast oli tal ka võim mere üle ning ta võis kinkida head mereilma.
Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on „iluvöö“ ja tema lisanimi on „magusalt naeratav“.
Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi,jäne, varblane , ka luik) ja ilusad lilled (roo,mürt, õunapuuõis,ülane), mis viitavad tema võimule loodue üle. Üks tema lisanimedest on Antheia (sõnast anthos 'õis')
Aphroditet kujutati tavaliselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
Hermes
Zeusi poeg, jumalate käskjalg, teekäijate, kelmide jumal, kaupmeeste ja rändurite kaitsja. Väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ning on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Hermes oli uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis .
Tema sümboliteks peetakse reisikaabut, tiivulisi sandaale ja heeroldikeppi.
Artemis
Jahi-, looduse ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitseja. Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde. Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthoe mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks. Artemist kujutati jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitooni koos loodujumalannade nümfidega.
Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene ( kuujumal ), maa peal Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm).
Artemise sümboliteks on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga . Tema puuks peeti küpressi.
Hephaistos
Sepatöö,vulkaanilise tegevuse ja tulejumal . Zeusi poeg ja Aphrodite abikaasa.
Teiste ilusate surematute seas on Hephaistos ainuke inetu ja lombakas. Ta oli lahke , rahuarmastav ja töökas tulejumal – jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. Ta valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku , Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi , mille jumalad inimetele saatsid : naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid.
Hephaistose sümbolid on sepahaamer, alasi ja tangid , ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi lõhki Zeusi kolju ,et jumalanna Athena saaks sündida.
Kasutatud materjalid:
1. Dommermuth-Gudrich, Gerold 2004 „ 50 klassikut : Müüdid. Tuntumad vanakreeka müüdid“ Tallinn: Tea; tõlkinud Andres Luure
2. http://www.hot.ee/fraternitas/Muud.kaustad/Huvitavat/kreekajumalad/VanaKreekaJumalad.index.ht m
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpose_jumalad
4. http://et.para-web.wikia.com/wiki/Kreeka_jumalad
5. http://keskajast.weebly.com/vana-kreeka-jumalad.html
6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/olympose_jumalaid.ht m
7. http://www.slideshare.net/madlimaria/kreeka-religioon-presentation