Austraalia ülevaade (0)

Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas
(7,686,850 km²).
Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit.
Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 ­ 1550 ida laiuskraadide
vahel
Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril.
Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida-
Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus.
Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island,
Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands,
Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory.
Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist:
New South Wales (Uus-Lõuna-Wales)
Victoria (Victoria)
Queensland (Queensland)
Western Australia (Lääne-Austraalia)
Southern Australia (Lõuna-Austraalia)
Tasmania (Tasmaania)
Australian Capital Territory (Austraalia Pealinnaterritoorium)
Northern Territory (Põhjaterritoorium)
Pealinn on Canberra, mille koordinaadid on
35° 18' lõuna pikkust ja 149° 08` ida laiust
Lõunapöörijoon läheb läbi Austraalia
Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad
India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on
rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria
laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem.
Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia
laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad
eraldab Austraaliast Tasmani meri.
Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid
on soojad.
Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on
ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse
ookeani ja Antarktika laamadega.
Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest
Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis.
Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne-
Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne-
Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias,
naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 %
kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest
kaevandatakse idapoolsetes osariikides, samal ajal kui pruunsütt kaevandatakse Victorias.
Victorias on veel väga olulisteks leiukohtadeks ligniidi kaevandused. Ligniiti kasutatakse elektri
genereerimiseks.
Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu
kontinendi.
Austraalia suurim kullakaevanduspiirkond on Kalgoorlies Lääne-Austraalias, 350 miili Perth'ist
eemal, kus kuld avastati 1979. aastal. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast.
Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis. 97% rauamaagist
kaevandatakse Pilbra piirkonnas Lääne-Austraalias. Teine suur rauamaagi kavandamise
piirkond on Gippslandis Victorias. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse
Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse.
Suurima boksiidikaevandused asuvad Perth'i lähistel Lääne-Austraalias ja Mt. Isa ligidal. Lõuna-
Austraalia tootmine põhineb selle rauamaagi varudel ja osariigi tööstuslik tähtsus aina kasvab.
Süsiniku põletamine ja õhtupaiskamine on Austraalia õhusaaste üks suurimaid probleeme.
Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner.
Põhiosa asub troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, parasvöötmesse jääb ainult
Tasmaania ja Victoria lõunaosa; põhjaosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima.
Lääne-Austraalias, Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas valitseb troopiline
mussoonkliima kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega.
Lõuna-Austraalia lõunaosas, Lääne-Austraalia edelaosas ja Uus-Lõuna-Wales´is on
vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega.
Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on
seal valdav mandriline kliima.
Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas.
Suvel (detsembrist veebruarini) tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult
Tasmaanias (15-20° C).
Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C), Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides
aga 5° C.
Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti.
Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid.
Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas.
Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm,
Queenslandis Cairinsi ümbruses üle 2200 mm aastas); seal puhuvad kagupassaadid ja
sajab ühtlaselt kogu aasta.
Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse.
Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui
puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv (Perthis sajab suvel ainult 32 mm ehk 4% aastasest
sademete hulgast).
Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm
ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus.
Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt
elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv
põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga
haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides.
Austraalia manner on kõikjalt ümbritsetud veega, seetõttu mängib see austraallaste elus ka
väga suurt rolli
Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud.
Austraalia jõgedevõrk on hõre, ja kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad
varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks.
Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse
ookeani valgala.
Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed ­ kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek,
Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu.
India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis
toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja
on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel.
Suurim jõgi on Murray (2740 km) koos lisajõe Darlingiga (2740 km).
Energiarohkete Ida-Austraalia jõgede vett kasutatakse peamiselt põldude niisutamiseks ja
karjamaade veega varustamiseks. Tähtsad niisutus- ja hüdroenergeetilised seadmed on rajatud
Murray, Murrumbidgee, Lachlani ja Swani jõele.
Austraalias leidub rohkesti järvenõgusid, mis ajuti täituvd veega. Suurimad neist on Eyre,
Torrens, Amadeus ja Gairdner.
Edela-Austraalias paikneb palju väikesi soolajärvi.
Austraalia majanduselus on suur tähtsus arteesia veel, mis lasub 1,5-2 km sügavuses ning
seda võib leida näiteks Kesk-Madaliku alt. Et arteesia vesi sisaldab palju sooli, kasutatakse
seda peamiselt tehniliseks otstarbeks ja karjamaade niisutamiseks.
Enamik järvedest asub riigi kuivas ja
tasase pinnamoega siseosas, kus
nende pindala on sõltuvuses
sademete hulgast eri aastatel.
Suurimad järved on Eyre järv (9323
km²) ja Torrens´i järv (5900 km²)
Suurim tehisjärv on Argyle (700 km²)
2008. aasta suvel hindasid eksperdid
Austraalia Murray-Darlingi
jõevõrgustikus saja aasta suurima
põuaperioodi ohvriks
2009 aasta veebruaris tõi üleujutus
Queenslandis tänavatele krokodilli
ning 76 miljoni USA dollari väärtuses
kahju.
Mandri aluskorra moodustab eelkambriumi platvorm, mille kristalsed kivimid paljanduvad Lääne-
Austraalia kilbil ja osaliselt Põhja-Austraalias.Mujal katavad platvormi settekivimid, nende paksus
ulatub paiguti 10 km-ni. Ida-Austraalia kurrutusvöönd koosneb peamiselt sette- ja vulkaanilistest
kivimitest.
Pikaajalise kujunemise tõttu on Austraalia pinnamoes valdavalt tasandikud. Umbes 95%
Austaraalia piirneb kõrguselt 600 meetriga.
Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga (kuni
936 m), idast Macdonnelli (1510 m) ja Musgrave´i (1440 m), läänest Hamersley (1226 m) ning
edelast Darlingi mäestikuga (582 m). Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb (407 000 km²),
lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb (647 000 km²), lõunarannikul paikneb karstireljeefiga
lubjakivine Nullarbori tasandik.
Keskmadalik (kõrgus alla 100 m) hõlmab aluskorra vagumuse; selle põhjaosas on
rannikutasandik, keskosas suur nõgu, mille madalamas osas asub 12 m allpool merepinda Eyre´i
järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik.
Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad
läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja
laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelistest lavamaadest, lõunas see
aheneb ning ning koosneb vai mõnest massiivist (Sinimäed). Lõunapoolseimas ja kõrgeimas osas
on alpiinset pinnamoodi.
Maailma suurim üksik kalju on Austraalia
südames asuv Uluru ehk Ayers Rock. See
punane kivimassliiv on 6 km pikk, 2 km lai
ja 348 m kõrge.
Kõrgeim tipp on Mawson Peak (2745m)
Sügavaim veealune kanjon on Esperance
(1800 m)
Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb
ning Simpsoni kõrb
Macdonnelli mäestik ning Hamersley
ahelik
Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat
vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal
meres on neid palju.
Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal,
Ruapehu vulkaan.
Lähedal Indoneesias asub suurima
plahvatusega vulkaan, milles plahvatus
kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal
tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse
seismilise merelaine, milles hukkus 36 000
inimest.
Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse
olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse,
kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar
vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92
ooo inimest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://209.85.129.132/search?
q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j
%C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk
http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html
http://www.austraalia.info/austraalia/ilm
´´Illustreeritud Faktivaramu´´ Dorling Kindersley