Egiptuse templid (0)

Sissejuhatus

Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust.

Templid

Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala .
Templikompleks oli jumalakoda ning sümboliseeris ühtlasi universumit. Arhitektuuris kajastusid põhielemendid: vesi, päikesepaiste, tähed, metsad ja templi sisemuses- pimedus.
Egiptlaste uskumuste kohaselt võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad soovisid kindlaid varjupaiku-templeid, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.
Templid ehitati traditsiooniliselt haudehitiste juurde jumalate austamiseks. Enamasti on temlid nelinurkse põhiplaaniga ja väljaspoolt müüriga varjatud. Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust . Vormilt olid nad proto -dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid jumalate kujud võisid viibida vaid preestrid . Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi . Templi kõige tähtsam paik oli pühamu . See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju. Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada .
Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid : nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide.
Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis.
Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma . Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u. 1500 eKr olid need arenenud hiiglaslikeks, keerukatesk kompleksideks, mis asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal.

Kuulsaimad templid

Luksori tempel

1400. a eKr Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Neid austati iga- aastastel Opeti pidustustel. Templi põhiosa valmis 18. dünastia vaarao Amenhotep III valitsusajal ning oma panuse andis ka 19. dünastia vaarao Ramses II. Juurdeehitusi on teinud ka hilisemad valitsejad .
Sajanditega mattus tempel liiva ja muda alla ning selle müüride vahele tekkis küla. 1881. aastal avastas arheoloog Gaston Maspero templi taas, kuid enne väljakaevamisi tuli küla mujale kolida.
Tempel on säilinud osaliselt, sh palju skulptuure ja obeliske ja imposantsed kujud – Memnoni kolossid. Tempel on pisut kallakil, geomeetriliselt ülikeerukas ning kujutab endast inimese sümbolkujundit, omalaadset hiiglaslikku hieroglüüfi. Templis leidub ka arvukalt näiteid "kuldlõikest."
Võimsa sammastikuga Luxori tempel asub veepiiril Luxori südames ning on üks muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Templi juurde viib Sfinkside allee , mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Öösiti on tempel valgustatuna eriti kaunis.

Karnaki templikompleks

Karnaki määratu kompleksi südames seisab jumalate kuningale pühendatud Amoni tempel. Templikompleksi keerukus võtab silme eest kirjuks: lõputud õued, saalid , hiigelkujud ja tohutu suur püha järv. Vaarao vaarao järel lasi midagi lisada 11. dünastia aegu rajatud tagasihoidlikule pühakojale, soovides jätta endast jälje riigi tähtsaimasse templisse. Karnaki templi ehitamine kestis 1500 aastat ehk kogu Amoni-kultuse perioodi ja tema preestrite võimsuse aja. Tempel seisis liiva alla mattununa üle 1000 aasta, enne kui seda 19. sajandi keskpaigas hakati välja kaevama . Praegu on käsil tohutu ülesanne-templi restaureerimine. Amon -Ra pühakoda oli palverännakute sihiks vähemalt 2000 aastat. Isegi vallutajate süürlaste kohutavad purustused 670 eKr ei suutnud lõplikult peatada templi tegutsemist , sest ilmselt just selles templis kogesid egiptlased kõige vahetumalt jumala vahetut lähedust.
Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel „kõige täiuslikumaks paigaks“ nimetatud Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest.
Karnaki tempel koosneb kolmest hästi eristatavast osast: põhjas asuvad Mentu templivaremed, lõunas Nuti templivaremed ja keskel kõige huvitavam – jumalate kuningale Amonile pühendatud Amoni hiiglaslik tempel. Templi seintel kujutatakse enamasti Amon-Ra-le pühendatud rituaale ja alistatud rahvaste või võõraste maade sümboolseid tähistusi, samuti nende alandatud toomist vaarao ette või nende hävitamist.
Amon oli teebalaste jaoks kõige tähtsam jumal, keda ausati koos tema abikaasa Nuti ja poja Honsuga. Kord aastas, üleujutuse ajal korraldatavate Opeti pidustustega tähistati kuninga taassündi Amoni pojana. Pööraste pidustuste käigus kandisid preestrid jumaluse ja tema pere kujusid kaunistatud paatidel Niiluseni ja siis Luxori templisse.

Abu-simbeli tempel

Kaljusse rajutud Abu- Simbeli Suur tempel ja väiksem Hathori tempel pakuvad rabavat vaatepilti. Sajandeid liiva all olnud templi fassaadi avasta 1813 . aastal maadeuurija J. L. Burckhardt. Ehkki Suur tempel on pühendatud Egiptuse suuremate linnade kaitsejumalatele- Teeba Amonile, Memphise Ptahile ja Heliopolise Ra-Harathele, ehitati see tegelikult Ramses ll austamiseks. Väiksema, jumalanna Hathorile pühendatud templi lasi Ramses ll ehitada oma lemmiknaise Nefertari auks. Templid on saanud nime Abu Sunbuli linna järgi.
33 m kõrgune fassaad nelja troonil istuva Ramses II kujuga, peas Ülem- ja Alam-Egiptuse topeltkroon , pidi avaldama muljet ja hirmutama. Interjöör aga kajastas jumala ja kuninga seotust. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswani paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida.

Hathori tempel Dendaras

Hathori tempel asub Dendera linna lähedal. Kuni 19. sajandini oli tempel liiva alla maetud, tänu sellele ongi see üks paremini säilinud tempelid terves Egiptuses. Tempel paikneb umbes 40 000 ruutmeetril ja on ümbritsetud muldvalliga. Hathori templi sammassaali 18 sammast on kaunistatud inimkeha ja lehmakõrvadega Hathoriga. Kainistavad peenelt töödeldud reljeefid olid algselt erksavärvilisteks maalitud. Templi katuselt avaneb imeline vaade kogu Dendarale. Templi aladel on ka palju väiksemaid ehitisi ja sisehoove. Selle ehitajaks peetakse vaaraod Pepi l. Hiljuti puhastati Hathori templi laed sajandite vanusest tolmust ja mustusest. Tänu sellele tulid nähtavale imepärased antiikaja laemaalingud .
Hathorit peeti naudingu ja armastuse jumalannaks ja Horose armastatuks. Ta kanti igal aastal paat -alusel Edfusse, et ta võiks taas Horosega kokku saada. Jumalike armastajate ühendust tähistati Joobumuse pidustustega. Uue aasta esimesel päeval kanti Hathori kuju mööda templi kaunistatud läänetreppi katusel olevasse lahtisesse paviljoni, et päikesekiired seda elustaksid.

Kasutatud kirjandus

• http://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html
  
• http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3egiptuse-kunst
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Kunstiajalugu#Vana-Egiptuse_arhitektuur
  
• http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=280&Itemid=5
  
• http://wiki.gomaailm.ee/wiki/luxori-tempel/
  
• http://www.para-web.org/archive/index.php/thread-5614.html
  
• http://wiki.gomaailm.ee/wiki/karnaki-tempel/
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Abu_Simbeli_templid
  
• http://wiki.gomaailm.ee/wiki/abu-simbeli-tempel/
  
• https://en.wikipedia.org/wiki/Dendera_Temple_complex
  
• Dunford, J., Fletcher, J. (2007). Silmaringi reisijuht Egiptus. Kirjastus Koolibri
  
• Pemberton, D.. Fletcher, J. (2006). Vaaraode Aarded . Kirjastus Sinisukk