Sõnajalad (0)

Saku Gümnaasium
Sõnajalg
Referaat
Alar Härm
12a
Saku 2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
Sõnajalgade liigid 4
Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg 4
Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix -mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi 4
Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) 5
Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) 5
Karukold ( Lycopodium clavatum) 5
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) 6
Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) 6
Mets- vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) 6
Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta ) on taimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Rühma on nimetatud ka ladinakeelse nimega polypodiophyta, kui seda käsitletakse alamhõimkonnana soontaimede hõimkonnas. Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks, vastavat eriteadlast aga pteridoloogiks.

Sõnajalgade liigid

Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg

Ohtene sõnajalg ei ole nime poolest ilmselt nii tuntud kui mõni teine sõnajalg. See aga ei tähenda, nagu see taim vähem levinud oleks. Vastupidi, ta on meil paljudest sõnajalgadest tavalisem . Kuid ohtene sõnajalg ei tule oma ilu ja muude omadustega inimese ette uhkustama. Kõige sagedamini kasvab ta võsastikes, kuhu inimesel just tihti asja pole. Kui ta hakkabki teeraja serval kasvama, siis millegi erilisega ta uhkustada ei saa. Miks peaks siis talle eraldi nime panema , piisab lihtsalt sõnajalast. Nii ongi ta üldiselt tuntud. Kuid on ka loodushuvilisi olnud, kes talle rohkem tähelepanu on pööranud ja ka uue nime andnud. Nii näiteks on teda kutsutud ka kõrbe sõnajalaks. Ilmselt on see nimi tekkinud kõrvest ehk kõnnumaast. Ametlik nimetus on tekkinud ühest iseloomulikust määramistunnusest: iga lehekese serval oleva hamba tipul on ogaterav ohe. Sellist ei ole ühelgi teisel meie sõnajalal.
Tänapäeval teatakse aga midagi, millega võib isegi ohtene sõnajalg uhkustada. Teadlased ei vali oma uurimisaluseid alati ilu järgi nagu enamik metsakülastajaid. Nii sattus nende töölauale ka ohtene sõnajalg. Põhjusteks oli tema mürgisus ja mõningane kasutamine maarja-sõnajala asemel ravimtaimena. Ja tulemused olid täiesti ootamatud. See oli veel mõistetav, et ta sisaldas täpselt samu mürgiseid toimeaineid kui maarja-sõnajalg. Kuid seda ei oodanud keegi, et ohteses sõnajalas on toimeaineid kolmandiku võrra rohkem, kui nii laialt kasutusel olnud maarja-sõnajalas. Tore, sest nii peab neid väikesi risoome koguma vähem. Nüüd on paelussidevastase ravimi kogumine lihtsam, kuna ohtene sõnajalg on meil tavalisem.
Kuid arvestama peab ka seda, et rohtu tuleb võtta väiksemas koguses, sest suuremast kogusest tekib mürgistus. Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi . Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks , vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik.

Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi

Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim.
Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim , mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks.
Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu -, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades . Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline. Maarja-sõnajala juurikas ( risoom ) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat.
Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada.
Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. [1]
Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse.
Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral.

Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris)

Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas ( samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused.

Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)

Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast . Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane , kuulub looduskaitse alla.

Karukold (Lycopodium clavatum)

Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega , kusjuures lehetipus on karv.
Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad.
Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold . Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel.

Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum)

Konnaosi on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast.
Taime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, pikkus 40–140 cm. Lehtede tuped on tihedalt vastu vart . Eosed valmivad juunis-juulis. Sageli kasvab ta tihedate kolooniatena mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. Eestis tavaline.

Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria)

Kuu-võtmehein on maokeeleliste sugukonda kuuluv rohttaim . Kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel. Õitseb juulis ja augustis. Kõrgus kuni 30 cm.

Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum)

Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav , enamasti maasisene , kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri.
Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad.
Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud.

Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum)

Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab nõmmedel igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Nõmm-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5najalgtaimed

http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja-s%C3%B5najalg

http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/ohtson.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_soos%C3%B5najalg

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4rv-lahnaroh i

http://et.wikipedia.org/wiki/Karukold

http://et.wikipedia.org/wiki/Konnaos i

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu-v%C3%B5tmehein
7