Jaapan - referaat (3)

Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest , enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū
(231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis . Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt.
Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud.
Jaapan maailmakaardil.

Riigikord

Jaapani riigikord on konstitutsiooniline monarhia . Valitsemissüsteemi aluseks on Põhiseadus (Kenpo), mis kehtestati 1947. a. pärast II Maailmasõda. Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid. Jaapani kõrgeimaks seadusandlikuks organiks on kahekojaline riigikogu ( parlament ; jaap. k. Kokkai). See koosneb Alamkojast ehk Esindajatekojast (Shugi-in) ja Ülemkojast ehk Nõunikekojast (Sangi-in). Üldiselt peavad kõik seaduseeelnõud saama mõlema koja heakskiidu.. Kui kojad jäävad eriarvamustele, siis mõnede seaduste puhul on Esindajatekoja otsus lõplik. Parlament valib oma liikmete hulgast peaministri, kes määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil . Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi.
Jaapani keel
Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt. Jaapani sõnad moodustatakse paljudest silpidest.
Perekonnanimed tulevad esimesena, eesnimed teisena. Tanaka Junko on naise nimi, kus Junko on eesnimi ja Tanaka perekonnanimi . Austustiitlid on nime järel, nt. Tanaka-san.
jaapan-eesti
Ohayoo-gozaimasu - Tere hommikust!
Kon-nichi wa – Head päeva!
Kon-ban wa - Tere õhtust!
O genki desu-ka - Kuidas läheb?
O-kagesama de - Hästi, tänan küsimast.
Sayoonara –Head aega! (ametlik)
Arigatoo-gozaimasu – Aitäh!
Doo itashimashite – Pole tänu väärt!

Religioon

Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud.

Levinumad religioonid on shinto , budism ja ristiusk , vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks.
Shinto( „jumalate tee”) on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune, nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.

Kombed ja suhted

Jaapan on ametlikum kui Ameerika, endast vanemaid austatakse väga, ollakse üldjuhul väga viisakas ja vaoshoitud. Kombed nõuavad, et rääkija tooks esile teisi, ja vähendaks samal ajal enda tähtsust.
Jaapanlased kummardavad, kui tervitavad üksteist. Inimene, kes on teisest madalamal positsioonil ühiskonnas, kummardab alati teisest madalamale ja peaks alustama tervitust. Kätlemine on haruldane jaapanlaste seas, sest neile ei meeldi füüsiline kontakt.
Naised katavad oma suud naermise ajal. Mehed kratsivad kukalt kui neil on häbi. Kui on väga ebamugav olukord, siis tihti jaapanlased imevad õhku läbi hammaste.
Et kodud on tihti väga väikesed, siis jaapanlased lõõgastuvad ja käivad kohtumas väljaspool kodu. Külaskäik piirdub tavaliselt tee joomisega. Külakostiks tuuakse lilli, puuvilju või kondiitritooted. On kaks tähtsat kinkimishooaega: Uusaasta ja kesksuvi.
Kohtamas käivad tavaliselt kooliõpilased või noored täiskasvanud. Käiakse väljas piknikutel, karokeõhtutel või lõbustusparkides. Tavalised noorte kohtamispaigad on ka kohvikud ja kiirsöögirestoranid. Kuna õpilastel keelatakse tööl käia, ei ole neil palju raha kulutada väljaskäimiseks. Enamik abielud tänapäeval põhinevad romantilistel suhetel, mitte vanemate korraldatud abielud, mis olid reegliks varem.
Riietus
Traditsiooniline rõivaese on kimono , kleit, mis on ümber keha, vasak pool üle parema, ja eest seotud (Obi).
Naiste kimono varieerub lihtsa, igapäevase ja väga kaunistatud ja kalli vahel. Viimaseid kannavad naised ainult tähtsatel üritustel. Mehed kannavad harva kimonoed, tavaliselt ametlikus korras ja seegi traditsioonide pärast. Suvel on puuvillaga kimonod (yukatad) endiselt väga populaarsed : nii kodus, puhkekohtades kui ka suvel festivalidel.
Traditsioonilised jalatsid on sandaalid (Zori) või puidust puukingad ( Geta ) koos nahkrihmadega, mis lähevad suure varba ja teise varba vahelt läbi.

Enamik jaapanlasi kannavad tänapäeval igapäevaseks kasutamiseks Lääne-stiilis rõivaid. Teksad on populaarsed noorte seas.

Haridustee
Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil . Suvel on mõnenädalane koolivaheaeg, samuti on kaks vaba nädalat uue aasta paiku. Kooliaasta lõpeb märtsi keskel ja enne uue õppeaasta algust on 2 nädalat vaheaega.
Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis, sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab 97% õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Umbes 22% keskkoolilõpetajatest jätkab oma haridusteed ülikoolides ja kolledžites, paljud õpivad edasi alama astme kolledžites või tehnikakolledžites.
Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledžites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal koolil on omad eksamid . Iga sisseastuja peab sooritama eksami, välja arvatud juhul, kui ta on varem samas koolis õppinud madalamal astmel.
Kuna sisseastumiseksamid on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides (juku või yobiko). Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli jne.
Toit
Jaapanis süüakse paljusid toiduaineid, sealhulgas imporditakse Hiinast ja Lääneriikidest. Palju süüakse riisi. See täiendab ka muid roogi, sealhulgas kala, liha, köögivilju, mitmesugused marineeritud aedvilju ja erinevaid suppe. Jaapanlased söövad palju mereande. Mõni värske kala süüakse toorelt koos sojakaste või kombineeritakse riisiga, tulemuseks on selline toit, mida nimetatakse sushiks. Kuid enamik kala siiski keedetakse , grillitakse või praetakse.
Buddha usk soodustas seda, et jaapanlased ei söönud eriti liha, kuid see tabu on suures osas kadunud. Jaapanis süüakse tänapäeval kana, sea-ja veiseliha , kuid serveeringud on väikesed.
Enamik Lääne-toite võib leida Jaapanis. Hamburgerid ja pizza on populaarsed ning paljud USA restoraniketid on hästi esindatud .
Riigi jook on roheline tee. Must tee, kohvi, limonaad, ja õlu on populaarne . Piim ja piimatooted on saanud populaarseks viimastel aastatel

Maavärinad

Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
Kasutatud materjalid

http://www.everyculture.com/wc/Japan-to-Mali/Japanese.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
3) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/LocationJapan.png