Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine
1.2 Hispaania loodus Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on
Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C
lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared
peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km). Kliima Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad. Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C). Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 ...
Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all
Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga. Ookeanide tsirkulatsioon Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemist. Meie kliimat soojendav Põhja-Atlandi hoovus ei ole arvatavasti koguaeg nii kaugele põhja ulatanud. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Kliima Portugal asub lähis-troopikas, seal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab Golfi hoovus. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 °C. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas 2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. · Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C
suve ja külmema talvega kliima. Sellepärast on seal ka teravamalt erinevad aastaajad. Lõuna- Gröönimaa aladel on mereline ilmastikutüüp, kus esineb suur külm läbi aasta. Suvi on üpriski jahe, talv suhteliselt pehme. Saare keskuses on jääilmastik, kus terve aasta valitseb pakane, 3 suvel on väga madalad suvetemperatuurid. Kõige soodsam kliima valitseb edelarannikul, kuhu ulatub Golfi hoovuse haru. (Tammekann et al, 1930) Pinnamoelt on Gröönimaa platoo, mida ääristavad mäestikud ja mille keskosa paikneb kohati allpool merepinda. Jääst ulatub välja kaljunukke ehk kohalikus keeles nunatakke. Kõrgeimad mäestikud asuvad saare idaosas. (Aader et al, 1970) Taimed ja loomad Gröönimal on orgaanilise elu jaoks halvad tingimused jahe ja lühike suvi, pikk, karm talv ning aastaringne jää ja lumi. Eriti paistab nabamaal silma taimkatte kehvus ja kidurus.
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool
Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p.
Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all
Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. ANGERJAS Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
- kurk 5.80 kg kukeseened 100g 3.50 väike kukkel 1.60 lillkapsas 5.- kg porgand 3.- kg munad 6tk 6.80 peasalat, jääsalat, 1.60 tk till potis 4.- juust 100g alates 3.- Puuviljad- ja marjad viigimari 100g 2.- aprikoosid 6-9.80 kg murelid 12.- kg mustikad 8.50 kg rabarber 5.- kg punane sõstar 10.- kg KLIIMA: Sveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid madalamatel aladel kaldub talv olema pilvine ja udune. Keskmine temperatuur suvel on 18,7 kraadi (juuli) ja talvel -0,84 kraadi (jaanuar). Aasta keskmine temp. On 10 kraadi. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Aplid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala
Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta juures oli vana, välja arvatud silmad, need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud. LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes
Maa on kaljune, künklik ja põhiliselt madal. Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580) Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad
kivimeist kaljud. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestik. Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima. Enamasti on valitsev mandriline kliima. Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid Golfi hoovuse pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Rootsi põhjaosas on tihti pikk ja külm talv. Mägedes sajab palju ja lume paksus on suur. See aga meelitab sportlike turiste Roosti mägedesse suusareisidele. Läänemeri jäätub talviti sageli. Taimed ja loomad Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra; keskosa ilmestab okasmetsade, eriti männikute ja kuusikute rohkus; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad, eelkõige tammikud ja pöögimetsad.
ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus
Kuna Norra asub mereääres, siis tegeldatakse seal põhiliselt kalandusega. Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Enamus Euroopa lõhesid ja vikerforelle tulevad just sealt. Norras on ka küllalt järvesid ja jõgesid (moodustavad 6% kogu maa-alast) ja seega mageveega pole probleeme. 5.Kliimaolud võimalused põllumajanduseks! Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus. Rannik jääb seetõttu enamasti kogu talveks jäävabaks. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Kliima on põllumajandusega tegelemiseks küllaltki paras, kuid põllumajandusega tegeldakse vähe, seda ptakistab künklik reljeef ja kivide rohkus.
Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
Kui võtta juhtimsie seisukohast. Siis healb juht ei taha võtta vastutust ja süüdistab kõiki teisi. Proaktiivsed inimesed: kontrollivad kontrollitavaid. AA ühingu palve: ( ja miks mitte ka kõigi inimeste palve) “Jumal, anna mule julgust muuta seda, mida ma muuta suudan ja muutma pean , meelerahu leppida sellega, mida ma muuta ei saa, ja tarkust neid üksteisest eristada” Näiteks: teate kes on Nick Vujicic. ? ta armastab reisida, kala püüda, golfi mängida ja ujuda. Ta armastab elada! Ta on mees ilma käte, jalgade ja muredeta. Tema on õnnelik. Oma raamatus toob Covey päris mitmes kohas välja näite Victor Frankl-ist . kes oli tuntud psühholoog. Ning kes viidi Ausvichi koonduslaagrisse. Mis siin veel sisse tuleb, on sotsiaalne peegel: “ be careful what you say” 2. Covei tõi sellise huvitava loo siia. Et kujuta ette et lähed mõne oma armastatud inimese matustele, kui sisened kabelisse märkad lilli, kuuled
kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas . USA Wave Propaganic Propagation Laboratory of the U .S. National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) teadlased kinnitavad , et infraheli lained võivad koonduda tormiks ja et heli võib kanduda edasi tuhandeid miile . NOAA okeanoloog kinnitas, et Saatana Kolmnurgas toimuvad Golfi hoovuse tõttu väga äkilised temperatuuri kõikumised ja vee temperatuuri erinevused võivad põhjustada muutusi infraheli intensiivuses, seda kas siis tugevdades või vähendades. Infrasoonne helilaine võib liikuda tuhandeid miile ja tabada oma ohvrit vaikses vees. Kui laine on piisavalt gigantne , võib laeva meeskond hukkuda koheselt. Surma põhjustab südame seiskumine või kardiovaskulaarse süsteemi purunemine . Kaasnevas paanikas, võib laevameeskond isegi laeva maha jätta
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. 17. F JA S ÕIGEKIRI Kirjutan ÜHEKORDSELT: kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt (afekt, professor, dusiruum) 7 kahe täishääliku järel (biograafia, graafika, graafiline) kaashäälikuühendis (mängis golfi, harfi, sõi borsi) Kirjutan KAHEKORDSELT: lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt (bluffima, maffia) 18.JUTUMÄRGID Pealkirjad käivad jutumärkidesse ja alati on esimene täht jutumärkides suur Jutumärke kasutan: teosted (,,Meie rebane'') kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal'') filmid (,,Kevade'') seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm'', ,,Aktuaalne kaamera'') mängud (,,Alias'') laulud (,,Nii sii jääbki'') 19.LAUSELÜHEND
Park asutati aastal 1971 ning on peamiselt mõeldud ohustatud suurimetajate kaitseks. Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. 6 KLIIMA Nagu eespool öeldud, saab Portugali kliima Tejo jõe abil kaheks jagada. Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevate mõjusid. Keskmine temperatuur on 10 º 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris
Mk3 Polo-st veidi teistsugune välimus. Hetkel on sedaan saadaval vaid Hiinas, Ladina-, Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrika riikides. Seisukoht Volkswagenite seas Selle tutvustamise ajal 1975 oli ta Volkswageni teine esiveoline luukpära mudel. Aasta enne Polot toodeti esimene Golf. Kuni Volkswagen Lupo loomiseni säilitas Polo nende väikseima mudel koha. Polo on siiani Volkswageni 2. Väikseim mudel, suurem, kui Fox (Lupo) ja suurem kui Golf (Põhja-Ameerikas müüakse Golfi kui Rabbit-it kusjuures see on seal müüdavatest Golfidest väikseim). Generatsioonide jooksul, nagu ka paljud muud mudelid, on Polo suurus aina kasvanud, seda isegi nii palju, et selle viimane kehastus on suurem Mk I Golfist. Hetke versioon on mehhaniliselt poolelt väga sarnane SEAT Ibizale ja Skoda Fabiale, olles baseerunud standartsele Volkswageni platformile, mida kasutatakse suurel hulgal erinevatel mudelitel. Jõudlusversioonid ja motosport
kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised oravad ja hundid . (Rootsi riigi kaart) 2 . Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima . Ilm on väga muutlik . Kliima on erinevates osades väga erinev . Põhjas on kogu aeg lumi , lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas . Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed , sest põhjas on päev pikem. Põhja Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima.
INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus USA-s; Köögiviljakasvatus Nigeerias. 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; Kalarikkad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala
angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul
soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Kliima ● Mereline parasvöötme kliima. ● Golfi hoovuste ja edelatuule mõjul on kliima ühtlane ja keskmine õhuto sarnane 4-16o. ● Temperatuur kukub alla nulli mitte väga sageli ja mitte väga pikaks perioodiks (maksimaalselt paar nädalat) ning lumi on suhteliselt haruldane nähtus. ● Valitseb väga niiske, mereline kliima. Suvi on jahe, talv sooja Põhja – Atlandi hoovuse mõjul soe. ● Riigi keskosas sajab 750– 1000mm, mäestikes 1500– 2500 mm aastas. ● Sageli esineb udu.
Litosfäär, pedosfäär- mullastik. Kivimid on mulla lähtekivimiteks ja määravad muldade omadused. Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast.
Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub
Andmed peavad olema mõõdetud samas kohas (jaama asend); ühesuguse mõõteriistaga (vajadusel üleminekukoefitsiendid), ühesuguse metoodika järgi. Tuleb vältida subjektiivsust vaatlustel (näit. pilvede hulga, lume kaetuse määramine jne.) 36.Eesti Kliima. Eesti kliima on välja kujunenud, sõltuvuses merest läänes ja põhjas ning suurest mandrist idas ja lõunas. Atlandi õhumassid põhjustavad talvel sooja, suvel jahedaid ilmu ja tasandavad aastaaegade erinevust. Golfi hoovuse mõju tõstab Baltimaadel õhutemepratuuri. Sooja ja külma aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. Õhumassid tulevad Eestisse peamiselt läänekaartest. On olemas mõnevõrra ka reljeefi mõju, seda kaguosas, eriti on see mõju tuntav sademetereziimile. Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne tegevus, teiselt poolt Ida-Euroopa ja Siberi antitsükloni mõju
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
Hendersoni saar Bermuda 53,4km² 64 482 Islay Kaimanisaared 260km² 46 600 Gibraltar 6,5km² 27 776 Turks ja Caicos 430km² 21 500 Kliima Briti saarte kliima on parasvöötmeline tänu soojale Atlandi ookeani hoovusele, mida nimetatakse Golfi Hoovuseks. Lääne pool on üldjoontes niiskem kui idas ja lõunsas soojem kui põhjas. Keskmine õhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas + 3°, lõunas + 17° C. Keskmiselt on sademete hulk: 10001500 mm a. läänepiirkondades 3000 mm aastas Sotimaal 600 700 mm aastas IdaInglismaal Kliima Kuu Temperatuur Kirjeldus Kevad Sotimaa, Wales ning PõhjaInglismaa Äikest ja raskeid hoovihmasi 0.6 kuni 5
- Talle ei müüdud, kuna tal ei olnud dokumenti näidata. - Kutsus ühe blondiini ( kolmest ) endaga tantsima. See ei sallinud kuidas Holden ropendas. - Holden oli hädas, sest hakkas tüdrukutesse ära armuma - - Tantsides ühe teise naisega, valetas ta talle, et saali teises otsas on filminäitleja, kes läks sellepeale pööraseks. - ,, On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks " 11. PEATÜKK - Minategelane oskas hästi golfi mängida. - Kunagi pidi temast isegi lühifilm tehtama, aga ta keeldus, kuna vihkab kino ja lühifilmi tegemine oleks olnud eputamine. - Jutustab kuidas ta ükskord Jane´t peaaegu suudles. - Tema punase- valge triibuline kampsun ajas teda hulluks. - Holden tundis pidevalt muret partide pärast, kes väikeses järvekeses ujuvad. 12. PEATÜKK - ,, Ütlen alati ,, Väga rõõmustav " inimestele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta
Miks just minu pakett? Miks just minu pakutud reis? Sest see täidab kõiki teie pere tingimusi, on olemas ekskursioonid ja vaba aja tegevused. Tenerifel on ka koguaeg soe. Tenerifel on palju vaatamisväärsusi ja palju tegevusi, mille seast saavad kõik pereliikmed endale lemmiku valida. Tenerife on ise üks väike saar ning tema läheduses on väikeseid saarekesi veel rohkem, mida on ka võimalik külastada. Seda kõik saab selle paketiga teha. Lisaks kõigele saab ka mängida piljardit ja golfi. Hotell asub otse liivaranna kõrval, seega saab ka päevitada ja päikest nautida. Lastel on võimalik aega nautida just lastele mõeldud teemaparkited ning ka basseinides. Hotelli, mille valisin just teile on saanud väga head tagasisidet teistel klienditelt. Seega leian, et see on teie perele just parim pakett. Kõigele lisaks on pakett hetkel soodushinnaga. 9 Kokkuvõte
tänaseni. Trikotaaz Samal ajal, kui maailm ägas Esimese maailmasõja raskuste all, nautis Chanel oma äri esimesi vilju. Tema uus leid - kootud kangad (tänapäevane trikotaaz) ning sellest valmistatud sportliku joonega rõivad - muutusid oma praktilisuse tõttu populaarseks. Vahetult enne sõja algust avas Coco teise putiigi piiriäärses kuurortlinnas Deuville'is. Sõja puhkedes oli see üks väheseid kohti, kust maitsekad prantslannad said osta rõivastust, millega sobiks mängida nii golfi kui ka põetada haigeid. Kas maailm oli tõesti valmis kandma kleite, millest seni oli valmistatud meeste pesu? Jah, sest Chaneli oskus lihtsust ja luksust kombineerida oli hämmastav: ta kasutas hästilangevat ja kerget trikotaazi, sobitades seda pitsi ja siidist kantidega. Inspiratsiooni ammutas noor disainer elust enesest - kirgliku ratsutajana võis tema rõivastel näha ratsutamisvarustusest inspireeritud pandlaid ja vöid; tema esimeste
reostamine ja rikkumine (Ivanov ja Ivanova, 2013). Kõik see teeb küll sihtkoha väga atraktiivseks turistidele, kuid juba praegu üritatakse kuurortlinnad muuta säästlikumaks, näiteks vee, elektri ja materjalide kasutuses. Puhas vesi on üks väärtuslikumaid loodusressursse, mis jääb igapäevaga aina kriitilisemasse seisundisse. Turismisektoris kasutatakse seda meeletult hotellides, basseinides ja golfi väljakutel. Turist kasutab puhkusel palju rohkem vett, kui ta teeb seda tavaelus (The impact of..., i.a). Õhureostamine toob kaasa kliima soojenemise ja happesademeid. Soojas või külmas kliimas väljendub see niimoodi, et kui turistid lähevad ekskursioonile, jätavad bussijuhid mootori käima, et bussis oleks paras temperatuur. Tõsiseks probleemiks peetakse ka reostamist. Inimesed viskavad prügi maha ning nad ei mõtle sellel hetkel keskkonna peale, kus me kõik elame
nikerdustöid, mida tehti kilpkonna luusse, kaselottide hammastele ja lõualuudele (Pico, Terceira, Sao Miguel, Faial). Pilt erinevate piirkondade artiklidest. 9 Kokkuvõte Assoorlaste elanikud on rõhku pannud väga palju turismi arengule. Nimelt on saartel võimalik sukelduda, snorgeldada, vaadelda vaalu, ujuda koos delfiinidega, kalastada, purjetada, ujuda kaunites looduslikes basseinides, mängida golfi ning vaadata enda silmaga UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid paiku. See kõik on väga kutsuv, seda enam, et üldiselt puuduvad nendel saartel turistide massid, mis on sageli ebameeldivad. Huvitav oli näha kui sarnased aga samas erinevad on 9 saart. Saarestiku toidud ja käsitöö on märkimisväärsed ja ainulaadsed. Vaadates fotosid ning pilte Assooridest ning lugedes materjale sellest saarestikust tekkis tahtmine nii minul kui ka minu perel kindlasti sinna reisida.
suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur 4...5°C. Kõige soojemaks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: ...
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
