Küsimused vastused Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" (0)

Ernest Hemingway “Vanamees ja meri”    1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili 
ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide 
rünnakut?   Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist 
eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. 
Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 
45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest.  Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo).  2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused?  Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas.  Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe 
välimust!   Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksakümmend neli päeva oli ta merel ringi sõitnud, 
ilma et ühtki kala oleks õnge otsa jäänud. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega 
kuklal. Põski katsid tal healoomulise nahavähi pruunid laigud, mis tekivad oäikese peegeldusest 
troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta 
juures oli vana, välja arvatud silmad, need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud.  LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes? Miks ta ei näe enam torme, naisi, suuri kalu, 
jõukatsumisi ega oma naist?   Nägi unes oma nooruspäevade Aafrikat, tolle kaugeid kuldseid ja valgeid randu, - nii valgeid, et 
need ta silmadele haiget tegid, nägi tema kõrgeid neemi ja suuri pruune mägesid. Igal öösel elas 
ta nüüd sellel rannikul, ning oma unenägudes kuulis ta murdlainete mühinat ja nägi, kuidas 
pärismaalaste paadid neid laineid murdsid.  Nüüd nägi ta veel ainult kaugeid maid ja rannikuil hulkuvaid lõvisid. Need mängisid seal nagu 
noored kassid videvikus, ja ta armastas neid nagu ta armastas poissigi. Kuid kunagi ei näinud ta 
teda unes.  LK 17 Mida sööb vanamees hommikul ja mida võtab päevaks merele kaasa?   Vanamees jõi vaid kohvi. See oli kõik, mida ta sai kogu päeva kestel ja teadis, et peab selle ära 
jooma. Juba ammu ei hoolinud ta söögist ega kandnud endaga kunagi kaasas lõunaoodet. 
Lootsiku ninas oli pudel vett ja see oli kõik, mida ta päeva jooksul vajas.  Lk 18-19 Miks mõtleb vanamees merest kui naisest? Mis on merel ja naisel sarnast?   Naisolevusest, kui millestki, mis kas pakkus oma armu või keeldus sellest. Ja kui ta vahel saigi 
hakkama millegi metsiku või kurjaga, - mis siis ikka parata, kui ta end taltsutada ei suutnud. “Kuu 
mõjutab ju teda, nagu ta mõjutab naistki,” mõtles vanamees. 


Lk 23 Vanamehe suhtumine kilpkonnadesse? Milline toit on teinud vanamehe tugevaks?   Ta armastas rohelisi kilpkonni nende elegantsi, kärmuse ja kalliduse pärast ning tundis samal ajal 
heatahtlikku põlgust nende hiiglaslike kollasesse soomusesse rüütatud, suurte peadega juhmide 
merikilpkonnade vastu, kes olid veidrad oma armuavaldusis nind kes kinnisilmi mugisid noid 
meripõisi.  Et jõudu saada, sõi ta nende valgeid mune. Iga päev jõi ta ka kruusitäie haimaksaõli.   LK 26-28 Kuidas kala näkkab ja mida saab vana mees kala kohta teada enne, kui ta teda 
näinud on?  Nägi, kuidas üks paadiservast üleulatuv roheline ritv järsult alla jõnksatas, Küünitas liini võtma ja 
hoidis siis nööri lõdvalt, ei tundnud ei pinget ega raskust ja hoidis liini kergelt.  Kõik kordus uuesti.Seekord oli see proovitõmme, ebalev ning kerge, ja vanamees teadis, mida 
see tähendab.  Ta ootas, sest kala võis ülespoole või allapoole ujuda. Siis tuli uus puudutus, õrn tõmme. Aga 
kala ei võtnud, kadus ja vanamees ei tundnud enam mdiagi.  Kala käis tiiru tegemas, arvas vanamees, sest tundis liinil nõrka puudutust ja oli õnnelik. Ja siis 
tundis ta midagi tugevat ja uskumatult ränka - see oli kala raskus ja ta lasi liinil alla joosta. Konks 
oli kalal suus.  Nii kaugel kaldas peab ta praegusel aastaajal hiiglama suur olema.                  LK 31 Kõige kurvem kaladega juhtunud lugu?   Kuidas isakala laskis emase iga kord enne sööda juurde ning õngehakanud emane kinni püüti ja 
vanamees ei suutnud unustada kui ilus oli isakala ja kuidas ta kuni lõpuni oma elukaaslase juurde 
oli jäänud.   LK 33 Võrdle kala ja vanamehe olukorda. Mida vanamees otsustab?   Kala saatuseks oli jääda tumedaisse vetesügavustesse, eemale igasugustest püünistest, 
lõksudest ja reetmistest. Vanamehe saatuseks aga oli tabada teda seal üksinduses, eemal kõigist 
inimestest, kaugemal kõigist inimestest maailmas. Nüüd olid nad kokku liidetud. Ja pole kedagi, 
kes neid kumbagi aitaks.  Otsustas, et olgu pime või mitte, on parem, kui kohe viimase nööri juurde tagasi läheb, selle 
katki lõikab ja konksu otsa kaks tagavarapundart kinnitab.  Lk 34 Mis suunas kala ujub ja mis järeldused vanamees sellest teeb?   Liigub põhja poole, paistis, et vool on neid päris kaugele ida poole kandnud. Nööri kallak näitas, 
et kala ei ujunud enam nii sügaval, aga ei tähendanud ka , et kala väsinud oleks.  Lk 40 Milline on esimene kohtumine kalaga silmast silma?   Kala ilmus veepinnale, ligi kolmekümne jardi kaugusel paadist.  Selle ringi ajal nägi vanamees ka 
kala silmi ja kaht tema ümber tiirutavat imikala, kumbki neist üle kolme jala pikk. 


Lk 54 Millest saab vanamees aru, et varsti jääb tema kalale peale?  Kui turi paistis juba palju kõrgemal, oli vanamees juba kindel, et kui ta veelgi rohkem nööri kätte 
saab, tõmbab ta kala paadi külje alla. Nii mitmel korral ebaõnnestus, kuniks võttis vanamees 
kokku kogu oma valu, oma viimase jõunatukese ning ammukadunud uhkuse, seadis ta need 
vastu kala agooniale.   Lk 60-61 Kuidas kala sureb?   Vanamees virutas harpuuni kogu jõust kala külje sisse, täpselt suure rinnauime taha, mis ulatus 
kuni inimese rinnuni. Ta tundis, kuidas raud lihasse tungis, ja, kogu oma keha raskusega 
harpuunile vajutades, surus seda ikka sügavamale ja sügavamale kala ihhu.  Lk 67 Millise vanamehe tähtsa elupõhimõtte leiad sellelt leheküljelt?   Inimene pole loodud alistumiseks. Inimest võib hävitada, kuid mitte võita.   Lk 76-82 Milline on vanamehe viimane võitlus haidega? Kuidas vanamees koju jõuab? Kui 
palju on sadamasse jõudes kalast alles? Kui suur oli kala olnud? Millega romaan lõpeb?   Lõpuks tormas üks neist otse kala pea poole ja vanamees teadis, et nüüd oli kõik läbi. Ta virutas 
tollele tüüripinniga vastu lõugu, virutas otse sinnapaika, kus ta hambad olid kala pea 
murdumatuisse luudesse tunginud. Virutas üks kord, virutas teine kord, virutas mitu korda 
järjest. Tüüripinn purunes ja nüüd tungis ta haile kallale selle pilbastunud päraga. Ta tundis, 
kuidas see hai ihusse tungis ja, teades, et see on terav, virutas veel kord. Hai laskis kala lahti ja 
ujus eemale. See oli viimane hai sellest karjast, kes teda ründas.  Tuulega purjetas otse väikese kruusaribakeseni ja tõmbas paadi nii kõrgele, kui vähegi suutis ja 
kinnitas kaljurahnu külge. Võttis masti maha ja keeras purje kokku. Hakkas mäkke astuma, üles 
jõudnud, ta aga kukkus. Veel viis korda pudu ta istuma, enne kui hurtsiku juurde jõudis. Tarre 
astunud, jõi vett, ja läks sängi magama.  Püütud kalast oli alles skelett ja pikkust oli kaheksateist jalga ninast sabani!  Kirjelda vanamehe ja poisi suhteid.   Nad hoolisid üksteisest väga. Poiss austas vanameest kui õpetlast.  Mis on selle romaani olulisim sõnum?   Siiras ja põhiliselt optimistlik elufilosoofia, milles pole raske ära tunda autori enda siiraid 
mõtisklusi, tõekspidamisi ning kõhklusi. Inimene keset elu karmi ookeani – selline näib olevat 
“Vanamehe ja mere” allergooriline süžee.  Mks sinu arvates Hemingway sai selle romaani eest Nobeli kirjandusauhinna?   Hemingway võttis isiklikult osa Esimesest maailmasõjast ning elas läbi kõik sõna -ja sõjajärgsete 
aastate nooruki katsumused, siis on ilmne, et siin vaidleb ja võitleb autor iseendaga. Näib, et ta 
on tahtnud end selles teoses lõpuni tühjaks “puistata”, sellest siis ka need siirad arutlused, 
kõhklused ning vaidlused. Teoses küllaltki palju autobiograaflist.  


Sinu põhjendatud hinnang raamatule.  Mulle meeldis see Hemingway teos väga - psühholoogiline jutustus. Kõikjal jääb domineerima 
optimistlik võitlusehääl.