EESTI (0)

KOOL
EESTI
Referaat
Koostaja : NIMI
Rühm: AT-13
Juhendaja : NIMI
Pärnu 2015

• SISUKORD
  

SISUKORD
SISSEJUHATUS
Eesti
Loodus
Kliima
Taimestik
Eksport
Import
Maavarad
Majandusharud
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS

• Eesti
  

Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega , läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima.
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyōto protokollile.
Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi.
Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi.
Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus ), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda ( Idrisi ), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.
Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland.
19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen .

• Loodus
  

Eesti asub Läänemere idakaldal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi -Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.

• Kliima
  

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast . Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal .
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on –5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur –43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim õhutemperatuur +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus.
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind .

• Taimestik
  

Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas . Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki.Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste , metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde.

• Eksport
  

Eesti suurimad ekspordiartiklid on:

• masinad ja seadmed (29%)
  
• puit ja paber (13%)
  
• metallid (10%)
  
• toidukaubad (8%)
  
• tekstiilid (5%)
  
• keemiatooted
  

Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid:
Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009).

• Import
  

Eesti suurimad impordiartiklid :

• masinad ja seadmed (35%)
  
• tekstiilid (19%)
  
• mineraalsed kütused (19%)
  
• keemiatooted (9%)
  
• toidukaubad (6%)
  

Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009).

• Maavarad
  

I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad

• Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore
  
• Graptoliitargilliit - ei kasutata
  
• Turvas - kütteturvas
  

II. Ehitusmaterjalid

• Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi
  
• Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit
  
• Graniit - viimistlus- ja ehituskivi
  
• Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv
  
• Kruus - ehituskruus
  
• Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi
  

III. Maagid

• Rauamaak - ei kasutata
  

IV. Keemiatoore

• Fosforiit - ei kasutata
  
• Lubjakivi - tehnoloogiline ( toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses)
  

V. Muud maavarad

• Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda
  
• Meremuda - ravimuda
  
• Järvelubi - söödalisand
  
• Turvas - alusturvas
  

• Majandusharud
  

Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim veetakse välja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Tähtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform . NSV Liidu rubla asendati rahvusliku vääringuga – krooniga –, mis seoti valuutakomitee põhimõttel Saksa marga (DEM) kursiga (1 DEM = 8 EEK). Majandusreformiaegsele langusele järgnes 1996–2007 küllaltki püsiv SKT kasv (5–10%). Ettevõtte tulu ei maksustata, kui see investeeritakse ettevõtte arengusse . Eesti on muutumas kapitali välja vedavaks riigiks. Avaliku sektori võlg on väike. Probleem on erasektori suurenev võlakoormus ja väliskabanduse jooksva konto puudujääk. Tööpuudus oli majanduse kasvuaastatel väike. Sotsiaalne kihistumine on üle Euroopa liidu keskmise.
Tööhõives on toimunud olulised muutused. Varem oli enamik tööealistest hõivatud põllumajanduses ja kergetööstuses, nüüd on põhiharu teenindus. Umbes 2% tööealistest töötab välismaal (eelkõige Soomes ja Briti saartel). Tööstustoodangu osatähtsusest annab ligi 90% töötlev tööstus, selle põhiharud on elektroonika , toiduainetööstus ning puidu töötlemine. Põllumajanduses, mis on tavapäraselt olnud Eesti tähtsaim majandusharu , on pärast riigi iseseisvumist tootmismahud oluliselt vähenenud , kuid paljudes piirkondades (näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika . Kaevandatakse ka dolokivi , turvast, kruusa , liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti.
KOKKUVÕTE
Eesti on väike riik Läänemere kaldal oma kauni looduse ja omapärase kultuuripärandiga.
Eesti on parlamentaalne vabariik, kus elab üle 1, 356 miljoni elanikku
Eesti on Euroopa Liidu liige, Nato liige, ÜRO liige ja WTO liige.
Eestis on kasutusel EURO. Eesti on parlamentaarne vabariik kus on 15 maakonda .
Eesti üks tähtsamaid ekspordi ja importi partereid on Soome. Eesti ilma mõjutab
üleminekuline parasvöötmeline kliima. Eestlaste tööhõive põhiharu on teenindus.

• KASUTATUD KIRJANDUS
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Eest i
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_majandus