Norra (0)

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM
NORRA KUNINGRIIK
Referaat
2009
Norra
Üldandmed
Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed . Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2.
Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal.
Pealinn: Norra pealinn on Oslo .
Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S
Kuningas: Harald V
Peaminister : Jens Stoltenberg
Usund : Üle 85% on protestandid.
Riigikeel : Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel.
Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Lipp :
Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK).
Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees.
Kaart ja asend
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega.
Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont.
Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km.
Geoloogiline asend
Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa.
Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment , mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus.
Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil.
Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis -Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest.
Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad.
Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku nooremate moodustiste kihiga .
Pinnamood
Norra on väga mägine. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad , kus orud ja lahed ei anna tooni.
Norra kõrgeim tipp on Galdhøppigen , mis on 2469 m kõrgune ja asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeimaks tipuks Glittertind , kuid selle liustikmüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Mäetippusid, mille kõrguseks on rohkem kui 2300m, on Norras 26.
31,7% pindalast on kuni 299m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast on 300-599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600-899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km2 on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km2 500-1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300m).
Jäätumine ja teised jõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted. Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km).
Kliima
Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal , seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad.
Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus , mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C).
Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole.
Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7°C, mis on 30°C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24°C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.
Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.
Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvedega ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360mm.
Maavarad
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki , püriiti, niklit , rauamaaki, grafiiti , puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: naftat, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergias, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetüttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks,. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedamat aega. See näitab ka riigi arengutaset , sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides.
Norra energiamajandus on vähe saastav keskkonnale ja on taastuv energiaallikas . Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid.
Virmalised
Norras esineb loodusnähtus, mida kutsutakse virmalisteks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis (põhjakoit) ja Aurora Australis (lõunakoit). Üldnimetus Aurora Polaris (polaarkoit).
Virmalised tekkivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere´i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas , samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu.
Virmalisi on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal.
Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100-150 km kõrgusel) või punast (umbes 250km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis.