Kant UK USA Prantsusmaa Eesti 1628 1776 1789 ? 1647 (1787) 1791 1679 1791 1689 4. Sotsiaalsed põhiõigused- Fichte, Wolf, Von Stein Belgia 1831 II Põhiõiguse, vabaduse ja kohustuse mõiste 1. Põhiõigus-. - Materiaalset- need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. - Formaalne *kitsamas tähenduses- ainult need õigused mis on II peatükis. *laiemas tähenduses- Kõik Põhiseaduses sisalduvad subjektiivsed õigused. Seob põhiõiguse mõiste subjektiivse õiguse mõistega. - Protsetuaarne- võimaldamist või mittevõimaldamiste ei saa jätta parlamendi lihthäälte enamuse otsustada. Kui on objektiivne õigus, siis ei ole õigust kellelgi selle subjektiivset täitmist.
jms.Tarkvara: Programmid ja andmed. Programm ka ilma opsüsteemita. Sel juhul:oleks iga on jada instruktsioon.Algoritm on täpne samm- programmi tegemine palju raskem kui opsüsteemi 1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend olemasolu korral.kasutajate jaoks näeks eri 1995 – Eesti Päevaleht ja postimees internetis programmid väga eri moodi välja. Mida digitaalarvuti. millegi tegemiseks. Näited:Toiduretsept. Juhend
- Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine Emotsionaalsed Ratsionaalsed b) Suhted Dünaamiline Stabiilne c) Iseloom Rollid Amet A. Positsiooni terminid Liikmete vajaduste rahuldamine Kasulikkus või ühiskondselt B. Eesmärgid
tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas Dalai-laama- Tiibeti vaimne ja formaalne juht, keda peetakse Buddha taaskehastuseks. Mahatma Gandhi- India iseseisvusliikumise juht, kes muutis India Rahvuskongressi võimsaks jõuks, kasutades oskuslikust vägivallatut võitlust ja massilist koostööst keeldumist, Jawaharlal Nehru- Iseseisva India esimene peaminister, Rahvuskongressi president, Indira Gandhi- Nehru tütar, India peaminister, kelle sikhi äärmuslased mõrvasid 1984 aastal. Nelson Mandela- LAV-i neegrite kodanikuõiguste aktivist ja riigimees, kes istus 28 aastat
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SÜMBOLID................................................................................................................................2 ASUKOHT JA ANDMED..........................................................................................................4 RELIGIOON JA RAHVASTIK................................................................................................. 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1...
9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema. Eiratakse praktilisi tagajärgi, mis on kohati küsitav. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Otsustavateks on tagajärjed: eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini, on õnnelikumad.
Tsensuur. 2. Võimalikud ilmingud. Võimu koondumine ühe inimese kätte. Liidrit ümbritsev isikukultus. Ebasoovitava elemendi väljaheitmine valitsevast parteist. Vabade valimiste asendamine rahvahääletusega. Rahva aktiivse toetuse nõudmine reziimile. Koonduslaagrite võrk, hukkamised. Sunduslik arbitraaz. Ideoloogia/kultuur 1. Põhijooned. Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Riikliku ideoloogia propaganda. Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus 2. Võimalikud ilmingud. Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. 11. Millised võivad olla diktatuuririigi tugevused, millised nõrkused? Tugevused: kiired otsused, ,,kõva käega" juht Nõrkused: võimu võib saada inimene, kes sellega ei suuda edusamme teha 12. Millal ja kuidas tulid natsid Saksamaal võimule? Millised tegurid sellele kaasa aitasid?
Kunnas teeb kaks julget oletust. Ta väidab: ,,Minimaalselt oleks sõda kestnud neli kuni kuus nädalat, maksimaalselt 2,5 kuni kolm kuud." Innustavad arvud, millele kuigi neid uskuda on raske ei mõista ma vastu vaielda. Küll vaidlen vastu tema teisele teesile. Kui Tartu on langenud, Suurel Emajõel rinne läbi murtud ja Sinimägedeski olukord kriitiline, palub Tallinn Moskvalt rahu. Moskva tingimused saavad olema rängad, aga rahu sõlmitakse ja tänu vastuhakule säilib riigi formaalne iseseisvus. Sõjavangide saatus No kuulge! Poola valitsusega ei sõlminud ei natsid ega sovetid mingit rahulepingut. Rahvaarvult ligi 30 korda ja pindalalt üle kaheksa korra Eestist suurem Poola lakkas olemast. Stalin ja Hitler ei alustanud ühegi sõjaliselt löödud riigi valitsusega läbirääkimisi. Meie saatus olnuks tingimusteta kapitulatsioon ja 50 000 60 000 sõjavangi. Kui kaugele oleks türann läinud oma kättemaksus vastuhakanud rahvale, jäi õnneks nägemata. Ent see,
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
"tulekustutamisega". Need on kergesti haavatavad ja see võib tuua endaga kaasa toimingute/tarnete katkemise. Iseloomulikuks märgiks on see, et tegevuste ja tarnetega seotud probleemide lahendamist käsitletakse neis firmades töövõitudena, mis väärivad esiletoomist ja tunnustamist. Taolised ettevõtted kujutavad endast tõsiseid riske nii iseendale kui ka tarnijatele ja klientidele. Milline peaks olema ettevõtte riskide hindamise struktuur ? Tuleb viia läbi formaalne riskide hindamine. Selleks soovitatakse toimida järgmiselt: 1) Kaardista nii sisemine (ettevõtte sisene) kui ka väline tarneahel, toimingud, osapooled (tarnijad, kliendid, finantsinstitutsioonid, tootmine, logistikateenuste osutajad jne), mahud (koguselised ja rahalised) ning toimingute teostamise kohad 2) Tuvasta kriitilised tegevused ja osapooled 3) Tuvasta kõik olulised toimingud ja tarneahela toimimise seisukohalt tähtsad osapooled
On hulk inimesi, keda on vaja kaitsta koondumine jne. Töötajad võivad võõranduda organisatsiooni eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta
jäädakse paikseks. Näiteks kui puu seeme peale ringi lendlemist lõpuks kuskil maandub ja jääb sinna paigale, kasvades lõpuks puuks. d) „eesmärk, s.t. seda, mille pärast“ – mingi tegevuse/asja põhjuseks loetakse seda, mille pärast seda tehti/loodi. Näiteks trennis käimise eesmärgiks on tugev keha ja tervis, seega need on põhjusteks. 2. Põhjuslikkuse vormid on: a) materiaalne põhjus – see, millest (kivid maja ehitamisel) b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand) c) toimiv ehk liikumapanev põhjus – see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel) d) eesmärk ehk lõpp-põhjus – see, mille jaoks (elumaja on elamiseks) III 1. Kõik teadused uurivad olevat kui sellist – olev kui selline on miski olemasolev, mille olemasolu sõltub olemasolevast enesest ja ei millestki muust. Oleva kui sellise üldiseks Filosoofia kodutöö nr
sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Põhjuslikkuse tänapäevane definitsioon avaldub Aristotelese liigituses üldjuhul ainult kolmandas punktis. 2. Põhjuslikkuse vormid jagunevad: a) materiaalne (millest?) - üritatakse midagi seletada selle materjali eripäraga, näiteks savimaja on valmistatud kasutades savi, puitmaja puidust jne; b) formaalne (mis?) - millegi seletamine tema olemuse kaudu, määratletakse tema vorm; näide: esmalt esineb maja ehitaja arus ideena, seejärel saab sellest kindel substants; c) tegev/liikumine (mis algatas liikumise?) - millegi seletamine välise jõu või toime kaudu; näiteks ehitaja tegevuse tõttu saab maja püsti, skulptor raiub marmorplokist skulptuuri;
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise,
“Eestlaste maa” Hellar Grabbi Teos, mille valisin, “Eestlaste maa”, räägib ajaloost ja poliitikast väga ausalt ja otsekoheselt, mitte läbi tsensuuri. Tekstid on jutustavad, kirjeldavad, enamus neist on ajakirjanduslikud. „Eestlaste maa“ kajastab 1953-2003 ajaloolisi, poliitilisi sündmustikke ning annab edasi mälestusi. See ongi minu arust Eesti mõttelugu, mõttelugu vanemast ajast, mis paneb tundma veelgi rohkem austust ja armastust oma riigi vastu – tänulikkust, et selline riik nagu Eesti eksisteerib. Hellar Grabbi (22.10.1929-28.07.2018) oli Eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja. Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale ning 1949. aastal asus elama USA-sse, mis ei tähenda, et ta kunagi Eestisse ei oleks tagasi tulnud, 1968.-1977. aastatel veetis ta oma elu Eestis. „Vaba Eesti“ toimetajaks oli ta 1955-1964 ning „Mana“ toimetajaks 1965-1...
arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsionaalset Teadmine · Efektiivse (võib-olla isegi automaatse) sünteesi Kontrolli-põhine sünkroniseerimine käitumist
*meetodid (?) *usaldus tuleb käitumisest, olekust. *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus Formaalne nõustaja/terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne nõustad sõpru, sugulasi. Need peavad olema selgelt eristatavad. *isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt *nõuded eetikale mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist. *objektiivsus mitteformaalsel on kunstimõõde liiga kõrge, et olla objektiivne * teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena.
A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt). Teistmoodi mõtlemine on neil indiaani keeltel: Nootka, Hopi, Navajo. Nende keelte rääkijad näevad protsessi. L. Bloomfield (1887-1949) alustas indiaanlaste keele uurimisega; ,,Language" keele uurimise meetoditest. Tema jaoks on keel ainult vormid. Keel on formaalne süsteem, suhtlemise vahend. · Keel mitte ainult tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid, näiteks idioomid. · Seotud ja vabad vormid, konstituendid · Keeles me eristame kahte tüüpi elemente: etics vs emics (fonetics vs fonemics) · Segmentatsioon keele seotus asjadega · Distributsioon Kuidas me saame kirjeldada keelt. Iga segmentatsioon on hüpotees. Distributsioonil on: A B - A ja B
korraldama sõjaretki naiste saamiseks. Sellest tulenevalt on agressiivne isiksus ühiskonna ideaal, sõjamehed on eelistatumad, sest suudavad paremini naisi röövida. Ja ring algab otsast peale. Territoriaalne hõimuliit (kogukond) põhineb sugulusel, on sugukondlikust süsteemist edasi arenenud. Juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud (parematel rohkem). Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, ei kaota prestiizi kadudes võimu. Asustus on tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Ühiskond on hierarhiliselt organiseeritud, suunatud tsentraliseerimise poole. Sugukondlikel sidemetel on endiselt suur roll, ühiskondlik kokkukuuluvus sugusprintsiibi alusel. Riik (antropoloogid ning etnoloogid ei uuri) keskne valitsus, formaalne, ei põhine sugulussidemetel
Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt). Teistmoodi mõtlemine on neil indiaani keeltel: Nootka, Hopi, Navajo. Nende keelte rääkijad näevad protsessi. Leonard Bloomfield (1887-1949) oli ameerika keeleteadlane. L. Bloomfield vastandub Sapirile. Olulisimaks küsimuseks oli - kuidas keelt kirjeldada? Tema jaoks on keel ainult vormid. Keel on formaalne süsteem, suhtlemise vahend. · Keel mitte ainult tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid, näiteks idioomid. · Seotud ja vabad vormid, konstituendid · Keeles me eristame kahte tüüpi elemente: etics vs emics (fonetics vs fonemics) · Segmentatsioon keele seotus asjadega Glossemaatika ehk Kopenhaageni koolkond (1931-1965) Louis Hjelmslev viimane suur Taani keeleteadlane. Kõige analüütilisem keel on inglise keel
Karistatav alus peab tulema seadusest, mitte määrusest või ettekirjutusest vms. Ei saa tugineda analoogiale, see on keelatud!!! Raskema karistuseaduse tagasiulatuv keeld. Karistusõigust realiseeritakse teo toimepanemine ajal. Kui mõne normi alusel kergendatakse karistuse määrasid, siis kergendatakse ka karistust. Karistusõiguse struktuur: 3 samba teooria 1. Materiaalne karistusseadustik – karistusseadustik, annab eeldused ja sisu 2. formaalne karistusseadustik – menetlusseadustik, regulatiivne 3. Kriminaaltäitevõigus – regulatiivne, sätestab reeglid kuidas mat. Õ sisu tuvastada ja kuidas seda kohaldada. I Põhikaristusõigus II Harukaristusõigus • KarS Kõik need eriseadused, mis näevad ette • Aalaealiste mõjutusvahendite seadus. karistatavad teod. Al 14
halva jälje, sest siis ta ei saanud oma peremehe funktsiooni ellu viia ning sellega käis veel kaasas palju alkoholismi ja suitsetamist. Ka nõukogudeaegne haridus ei olnud võrreldav meie sugurahva soomlastega. Praegu me peame suurt tähelepanu pöörama tervislikule eluviisil: kuidas elada, kuidas toituda, kuidas töötada õieti on see üks osa haridusest ja sellesmõttes on tervishoiu ja hariduse küsimus üks ja seesama. Koolisüsteemist tuleb kõrvaldada formaalne tuupimine ja juba maast madalast teha selgeks lihtsad põhimõtted, et äratada lastes huvi väga erinevate alade vastu ja siis lähevad tööle inimesed, kes oskavad ka oma tervise eest hoolitseda. Kuid kuidas siis, kokkuvõttes, kõiki neid ohte ennetada? Siin ühte ja lihtsat lahendust ei ole. Vanasti luges moraali võibolla kirikuõpetaja, kuid täna ju Eesti rahvas ei ole niivõrd usklik ja ei allu niiöelda massimanipulatsioonile. Me tahame veenduda kõiges ise, oma tõekspidamiste järgi
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
m Evolutsioon tarkvara kohandamine muutuva keskkonnaga. Tarkvara loomise protsessi kirjeldamiseks kasutatakse vastavaid mudeleid. Mudelite valik sõltub vaatepunktist, mida kirjeldada tahetakse: m Töövoomudel tegevuste jada. m Andmevoomudel andmete liikumise kirjeldus. m Rollimudel kes mida teeb. 2 Lisaks eksisteerivad veel üldised protsessimudelid: m Kaskaadmudel m Evolutsiooniline arendus m Formaalne muutumine m Korduvkasutatavate komponentide integratsioon 60% tarkvara loomise kuludest moodustab tarkvaraarendus ise, 40% kulub testimisele. Erilahenduste puhul on hilisemate täienduste peale minevad summad märgatavalt suuremad kui tarkvara esialgse loomise kulud. Kulud sõltuvad loodava süsteemi iseärasustest, samuti sellest, milliseid nõudeid süsteemile esitatakse (usaldusväärsus, häirekindlus, jõudlus).
õpetaja) ning mida peetakse legitiimseks ühiskonna teiste liikmete poolt; mõjuvõim inimese võime veenda teisi järgima tema tahet ning see põhineb peamiselt isiklikel omadustel ja vähem sotsiaalsel staatusel; prestiiz austaatus, mis sõltub teiste inimeste austusest, sümboliseeritakse tihti autasude ja austusavaldustega, mida jagavad sama või kõrgema staatusega isikud. Kangelaste formaalne austamine aitab igas ühiskonnas kaasa valitseva eliidi normidega konformsuse populariseerimisele. sissetulek inimese teenitud raha hulk kalendriaasta jooksul; 4) Sotsiaalne mobiilsus, selle liigid. Miks vajab ühiskond mobiilsust? Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja inimrühmade liikumine sotsiaalse kihistumise sees (muudatused sotsiaalses seisundis). Horisontaal mobiilsus liikumine ühe kihi piires.
a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest b) eelarvestamist ei ole võimalik kasutada kasumit mitte-taotlevates organisatsioonides c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7. Üks tunnustest pole omane vastutuspõhisele arvestusele: a) välistab vastutusete alade teket b) iga eelarve eesmärk on teatud juhi vastutusalas c) üks eesmärk on juhtide karistamine eesmärkide mittesaavutamisel
Seda muutumist peab midagi liikuma, alustama. Aristoteles nimetabki seda ,,asja" mis on muutuse ärataja Põhjuseks. Aristoteles Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Peituv võimalikkus rakendub tegelikuks -- see tähtsam, kuigi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm on pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. Aristoteles määratleb oma filosoofias 4 küsimust põhjuste õppimisel. Need on materiaalne põhjus ehk see millest asi on; Formaalne põhjus ehk see mis see üldse iseenesest on; Liikumispõhjus ehk põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht ning Eesmargipõhjus ehk see, millepärast asi eksisteerib. Näiteks Kuju. Selle materiaalseks põhjuseks on vask, millest ta tehtud on; formaalseks põhjuseks on kunst; liikumispõhjuseks siia saab tuua kujutegemise kunsti ning eesmärgipõhjuseks on kas või nauding või sisustus. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas
Ühene kontrollitavus küsimusele „kas nõue on täidetud?“ peab saama võimalikult üheselt vastata “jah” või “ei” Kerge kontrollitavus nõude kontroll ei tohi võtta palju aega Sõnastuse lihtsus ja lühidus nõude sisutekst ei tohiks olla pikem kui ~30 sõna 4 sotware engineer objazannosti 1loeng 49 Professionaalse vastutuse aspektid Konfidentsiaalsus Tarkvarainsener peab respekteerima oma tööandja ja klientide konfidentsiaalsust, sõltumata sellest, kas formaalne leping konfidentsiaalsuse kohta on alla kirjutatud Kompetents Tarkvarainsener ei tohi anda väära ettekujutust oma kompetentsist. Ta ei tohi võtta teadlikult vastu tööd, mis on väljaspool tema kompetents Intellektuaalne omand Tarkvarainsener peab olema teadlik kohalikest seadustest ja määrustest, mis sätestavad intellektuaalse omandi kasutamise näiteks patentide ja kopeerimisõiguse näol. Ta peab olema
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel j...
Juhuslik sü- midagi, mis mingi katse (mingi tingimuste kompleksi realiseerumine) tulemusel võib toimuda Lähtepunkt: elementaarsündmuste ruum, koosneb elementaarsündmustest (1-teist välistavad s, millest iga katse korral 1 kindl. Toimub) Juh. S p-mõisted: 1)vastastikku välistuvad (mis ei sisalda samu elementaars) 2)vastastikku mittevälistuvad (sisaldavad samu elementaars) 3) sündmuste sisalduvus (kui toimub A, toimub ka B kõik sündmuses A sisalduvad elementaars sisalduvad ka B-s) 4)vastandsündmus (sisaldab kõik elementaars, mis ei sisaldu sündmuses A) Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik t...
Eetilise konflikti analüüs Juhtumi analüüs: Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: "Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita -- see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine," ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma. Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema. Teise bussijuhi sõnul ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2
sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides Sots.kontrolli staadiumid: 1) Loetakse normi isiksustamist ehk personifitseerimist. Возможность самому действовать, использование субъективного права Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks.
Ärieetilise konflikti lahendamine Ärieetika Töö käsitleb eelmisel aastal vastuvõetud riigikogu otsuse üle, mis tekitas ebameeldivusi nii eraisikute, kui ka ettevõtjate seas. Ebaeetilise konflikti alla kuulub aktsiisi tõus, mis käivitus aastast 2016 ning riigikogu plaan on tõsta aktsiisi protsenti iga aastaga. Analüüs 2016 aastal tõsteti kütuseaktsiisi. See mõjutab pea kõiki eestis kodanike ning tõstab hindasid igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga. Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormus...
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Ma...
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames...
mõisted loogiline ja ebaloogiline on kasutatavad üksnes nimetatud valdkonnas. Reaalselt asetleidvate nähtuste ja sündmuste vahel ei ole loogilist ega ebaloogilist seost. Nende nähtuste ja sündmuste interpreteerimine toimub loogiliselt juhul, kui ollakse piisavalt kompetentne loogikateaduse põhisätetega. Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi: Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika, deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline
16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja
Ü Hulgaalgebra T T A B . . . . Hulk on koosvaadeldavate hulgaelementide kogum . . . . ( hulk koosneb elementidest ) Hulkade jaoks on defineeritud 5 hulgaaritmeetilist tehet : tehte NIMI formaalne tähistus AB a hulkade ühend k __ i hulga täiend A h n
Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 3 Lk 1 3. Nimeta mõni presidentaalne, parlamentaarne ja poolpresidentaalne riik. Põhjenda, miks kuulub see vastavasse jaotisse. Valitsemissüstee Näide Põhjendus m Presidentaalne USA Obama on riigipea ja valitsusjuht. Peaminister puudub Parlamentaarne Eesti Presidendil on formaalne roll, prlament võtab vastu seaduseid, riigil n president. Poolpresidentaalne Prantsusmaa President on rohkem seotud valitsusega, president peab arvestama parlamendiga, peaministru ametikoht on olemas 4. Too positiivseid ja negatiivseid näiteid sellest, kuidas Riigikogu on praktikas täitnud seadusandliku võimu erinevaid ülesandeid
4 Pakendimaterjali valik on oluline. Valik sõltub suuresti transpordiliigist ja jaotusahela pikkusest ning laos oleku ajast. Varem kasutati metall ja puitpakendeid. Tänapäeval on pakend läinud järjest kergemaks, selle tagajärjel on lisandunud ning kasutusele võetud plast- ja papp-pakendid. Kindlasti peaks pakendimaterjal sobima tootega. See küsimus muidugi kerkib üles toiduainete pakendamisel. Pakendimaterjalide formaalne sertifitseerimine annab ainult põhimõttelise loa materjale kasutada, kuid ei taga üldjuhul konkreetse materjali sobivust konkreetse tootega. Muidugi pakendi minimaalsus on samuti tähtis. Minimaalsuse all mõistetakse vähimat vajalikku pakendi hulka tooteühiku kohta, mis tagab toote säilimise ladustamise, transpordi ja müügiaja jooksul. Markeeringud pakkeüksustel on väga olulised ja nende kasutamine möödapääsmatu, sest tarneahelas on vaja tuvastada ja jälgida saadetisi eraldi
,,Kes 80 korda läbi kukub, see lõpuks 81.korral õnnestub”(Martinson 2018). Üheks tema enda läbikukkumiseks võib nimetada seda, et Cherry osanikuna investeeris ta sinna üle 100 000 euro ning peaaegu kõik see läks kaduma, kui firma pankrotti läks. Samuti usub ta, et käskude jagamine ei toimi juhtimisvahendina, kuna inimeste tööd on selle spetsiifilisuse tõttu raske kontrollida. Juhtimise osas peaks toimima pigem võrgustik kui formaalne struktuur. Võrgustikus on kõik kõigiga seotud ning kui keegi midagi teeb, mõjutab see ka teiste tegemisi. Oskustest palju tähtsamad on väärtused. Oskusi saab aina juurde omandada, kuid väärtused on need, mis näitavad teistele, milline inimene on. Igas ettevõttes peab olema väga hea kommunikatsioonisüsteem. Kui kuskil jagatakse mingisugust informatsiooni, peab see õigete inimesteni jõudma kiiresti, kuna see tagab ettevõtte efektiivse töötamise. Väga tähtis
käivitunud. "Kui inimene on saanud juba mingi ülesande, lähevad tema mõtted tahes- tahtmata poolelioleva töö juurde ja ta loeb oma arvutist hoopis mingeid dokumente." Koosolekut ei pea alati juhatama firmajuht Tarmo Salumaa leiab, et kui koosolekust võtab osa juba rohkem kui neli inimest, siis tuleks valida neutraalne juhataja. Seda kohust ei pea alati täitma ettevõtte või üksuse juht. "Kui soovitakse saada parim lahendus, peab koosolekut juhatama inimene, kes ei ole grupi formaalne liider," ütleb Salumaa ja lisab, et kui juht on vabastatud koosoleku juhatamisest, saab ta täielikult keskenduda sisule. Jan Andresoo sõnul kutsub nende firma suuremaid strateegiakoosolekuid sageli juhatama õppinud inimese: "Meil on ju õppejõude, kes seda ala õpetavad!" EMTs on tavaks, et see, kes kutsub koosoleku kokku, on ka juhataja. Jan Andresoo arvates ei tohiks koosoleku juhataja oma arvamustega domineerida.
ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi (valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonoraktseptorside kompleksühendites (koodrinatsiooniline side koordinatiivsetes ühendites) - keemiline side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, kui seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne valents. Kompleksühendi sisesfäär on üldiselt püsiv, seda püsivust iseloomustatakse ebapüsivuskonstandiga. Carl Claus – plaatinametallide kompleksühendid, Ru avastamine jm Alfred Werner - üldistas tollal tuntud teadmised kompleksühendite kohta, lõi kompleksühendite koordinatsiooniteooria Perioodilisusseadus (D.Mendelejev, 1869) Klassikaline PS - Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad
missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? • Weberi bürokraatia ideaaltüüp’- Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina – ta ei väitnud, et ta tegelikes org-des alati nii töötab. Bürokraatia elemendid Weberi järgi: * Spetsialiseerumine, tööjaotus selge ja formaalne * Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad * Formaalne reeglistik, mis on organisatsiooni tegevuse aluseks * Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks * Organisatsiooni liikmete ja klientide suhted on iskutest sõltumatud * Kaadri täiendamine oskuste ja ametialaste teadmiste alusel * Ametnikud on täiskohaga tööl ja saavad palka * Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik” pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele 19. sajandi algul. Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist väärtushinnangut
Saksa Ordu Liivimaa haru, hakkas linna asjadesse rohkem sekkuma alles 15. sajandi lõpust 16. sajandi algusest alates. Tartus üritas piiskop maahärrana aeg-ajalt linna õiguskorda puudutavates küsimustes kaasa rääkida, ent saavutas enamasti üksnes konflikti linnaga. Viljandi esimene pitser 5 Eestlaste vaimuelu Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see suhe pigem formaalne ja kontrolli all. Tallinna piiskopid osalesid hoopis Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskop kuulus maa külge, mida nad valitsesid, olles kristliku maailmapildi kandjad. Tihti olid piiskopid võõramaalased, seega olid neil rikkalikumad maailmavaated ning arenenum kultuurikogemus. Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Riias ja Aizputes peeti jumalateenistusi toomhärrade poolt, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 15
**Võim=vastutus, kontroll, raha, austus, hirm, usaldus, võimuvõitlus, kompetentsus. Autokraatlik käsitlus- kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida. Dem käsitlus- muutuv suurus, mis võib suureneda ilma, et kellegilt midagi ära võetaks. **Suhtlemine=inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule
Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring) ORGAANILINE-töö keskel näha, et midagi vaja muuta. Mõjutab nii plaane kui protsessi. PLAAN TEGEVUSHINDAMINETAGASISIDETEGEVUS+PLAAN JÄIK EELARVE-näeb ette ainult 1 toodangu mahu. Seda ei muudeta PAINDLIK E MUUTUV E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
