50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinur
Õppematerjali autor
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Lõuna-Korea Katti Tsirkova 11. klass Narva 2009 Lõuna-Korea rahvastik 1. Lõuna-Koreas elas aastal 2003 48 289 037 inimest.2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri.Sellega on Lõuna-Korea suurriik ja asub maailma riikide seas 27. kohal Lõuna- Aafrika ja Burma vahel. ... 11.Venemaa 140.041.247 12.Jaapan 127.078.679 13.Mehhiko 111.211.789 14.Filipiinid 97.976.603 15.Vietnam 86.967.524 16.Etioopia 85.237.338 17.Egiptus 83.082.869 18.Saksamaa 82.329.758 19.Türgi 76.805.524 20.Kongo 68.692.542 21.Iraan 66.429.284 22.Thailand 65.905.410 23.Prantsusmaa 64.057.792 24.Inglismaa 61.113.205 25.Itaalia 58.126.212 26.Lõuna Aafrika 49.052.489 27
....................................................................9 5.Turism ja teenindus .......................................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................11 2 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend: Korea Vabariik, mille eestikeelne mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug- Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks
toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6
................................................... 3.3Lõunatamine ja meelelahutus........................................................................................... 3.4Riietus.............................................................................................................................. Kasutatud materjalid................................................................................................................. Antud töös on refereeritavaks teemaks Lõuna-Korea koos oma kultuuriliste erinevuste ja iseärasustega. Teema juhatab sisse Lõuna-Korea üldine taustinfo. Teises peatükis kirjeldatakse kokkuvõtvalt lõunakorealaste kultuurihoiakuid. Viimane peatükk käsitleb spetsiifilisemalt äripraktikat ja protokollilisi kombenõudeid. Referaadi eesmärk on tuua meieni teadmised, mis aitaksid edukalt ületada kultuuribarjääri kõnealuses riigis. Teema pälvib aktuaalsust, kuna
Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseadus
Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 3
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalis
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed kaanonid 4 sajandist pkr. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid