Lõuna-Korea (1)

SISUKORD

SISUKORD 1
SÜMBOLID 2
ASUKOHT JA ANDMED 4
RELIGIOON JA RAHVASTIK 7
PILDID 8

SÜMBOLID

• LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm.
  

• Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1883 selle lipu Korea sümboliks.
  
• Valge taust sümboliseerib valgust ja puhtust ning väljendab rahuarmastust. ||| Jõud. |:| Sära,  :|: Kuristik , ::: Põld.
  

• LÕUNA-KOREA VÄIKE VAPP on kasutusel läänemaailmas. Sellel on kujutatud lootost, mis on Korea rahvuslill.
  

• LÕUNA-KOREA SUURT VAPPI kasutatakse ainult tähtsatel riiklikel dokumentidel. Ta omab ainult ajaloolist, sümboolset tähendust. Pitser millega kujutist tehakse on 18 karaadisest kullast ja kaalub 2,15 kilogrammi. Tema pindala on 10,1 cm ja kõrgus 10 cm. Tema käepide on fööniksipaari kujuline ja fööniksipaaril on lootose oks nokkade vahel.
  

ASUKOHT JA ANDMED

Keel: korea
Pealinn: Seoul
President : Roh Moo-hyun
Peaminister : Han Myung-sook
Pindala: 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit.
Rahvaarv: (2005) 48 422 644
Rahvastiku tihedus: 490,3 in/km²
Iseseisvus : 13. august 1948
Rahaühik: won
Ajavöönd: maailmaaeg +9
Riigihümn: Aegukga
Ajakirjandus : poliitiline tsensuur puudub
Haldusjaotus : 9 provintsi ja seitse keskalluvusega linna
Riigi koreakeelne nimi tähendab Suur Hani Vabariik. Lõuna- Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (Lõuna-Hani).
Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.
Jaapani mere ning Kollase mere vahel paikneval Korea poolsarel asunud endine Jaapani koloonia poolitati pärast II maailmasõda piki 38.paralleelil poolsaare lõunaosa hakkasid kontrollima Ameerika Ühendriigid, iseseisev vabariik moodustati 1948.aastal, mil pärast ÜRO korraldatud valimisi võeti vastu põhiseadus. Riigi nimi tuleb Koryo dünastia nimest.
USA Princetoni ülikoolis õppinud tuntud Korea iseseisvuslane Syngman Rhee sai 73-aastaselt maa esimene president . Kaitseks Põhja-Korea kommunismi eest kehtestasid Lõuna-Korea liidrid väga tugeva keskvõimu. Teine vabariik oli demokraatlikum, kuid kestis ainult aasta. Sõjaväelise riigipöördega algas kolmas vabariik. 1972 loodi Neljas vabariik, kus presidendi võim oli veelgi suurem. 1980 oli Viienda vabariigi algus. Kuuenda vabariigi puhul alustati üleminekut demokraatiale.
Riigi lääne- ja lõunarannikut liigestavad mitmedtuhanded väiksed saared. Poolsaare ida- ja keskosas on põhja-lõuna suunalised mäestikud. Kaht mäestikku lahutab Takongi jõe org. Kõrgeim tipp on suurimal, Cheju saarel asuv Halla -san – 1950m.
Maavarasid on vähe. Kolmandik elektrit saadakse aatomielektrijaamadest. Juhtivad tööstusharud on ekspordile orienteeritud elektroonika - ning elektrotehnikatööstus, laevaehitus ning kiiresti arenev autotööstus. Tähtsamad põllumajanduskultuurid on riis , puuvill, soja , kartul ning tubakas . Elanikkonna varustamise seisukohast on suur osa kalapüügil. Olulisel määral imporditakse toiduaineid.
Seadusandlik võim. Ühekojaline parlament koosneb 299-st neli aastat ametis olevast liimest, kellest 243 valib rahvas otse, 46 aga proportsionaalse süsteemi alusel. Kavas on üle minna kõigi saadikute otsevalimiseni.9 provintsi valitsevad valitavad kubernerid.
Täidesaatev võim. President valitakse ühekordselt viieks rahvaks otse rahva poolt. President on riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust.
Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni - ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud – kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu.

RELIGIOON JA RAHVASTIK

Kristlasion 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.
Kristluse rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Jeesus Kristus.
Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Kristlus oli algselt judaismi usulahk , mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks . Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid , kellest tähtsaimad on Peetrus , Johannes ja hilisem liitunu Paulus.
Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563–483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhārtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat.
Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine , mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles oma vanemate vastu kuulekustja kohusetundlikkust. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab voorusi nagu ustavus , õiglustunne ja otsekohesus .
Lapsi Lõuna- Koreas austatakse, kuid vanu inimesi austatakse rohkem, kuid mitte nii väga kui vanemaid ja esivanemaid. Traditsiooniliselt hinnatakse poisse rohkem kui tüdrukuid. Ammusest ajast on naised perefirmades teatud rolli etendades, kuid suurtes firmades on tänapäeval neil vähe võimalust. Sealsed ärimehed ei võta naisi tõsielt.

PILDID

Protestimaks Jaapani ja Lõuna-Korea territoriaalse vaidluse vastu, kattis mesinik Ahn Sang -gyu ennast oma lemmikutega
Foto: Reuters
Seoul

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.postimees.ee/020506/esileht/midagi_erilist/200035_foto.php#33
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Korea
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/pkorea_liina.gif&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/korea_liina.htm&h=199&w=396&sz=19&hl=et&start=19&tbnid=-sUcgAKbX5m4ZM:&tbnh=62&tbnw=124&prev=/images%3Fq%3DL%25C3%25B5una-Korea%26start%3D18%26ndsp%3D18%26svnum%3D10%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
lk 233 Maailma Riigid Dorling Kindersley raamat Varrak 2005
lk121 maailma riigid Triip 2001.AS REGIO