Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HULGAD, hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra (0)

1 Hindamata
Punktid
HULGAD
Hulgaaritmeetilised tehted
I
Hulgaalgebra
 A
B
. . . .  Hulk  on  koosvaadeldavate  hulgaelementide  kogum  . . . .
( hulk koosneb  elementidest )
Hulkade jaoks on defineeritud  5  hulgaaritmeetilist tehet :
tehte  NIMI
formaalne  tähistus
 A  B
hulkade
ühend
__
 hulga   täiend
A
I
hulkade  ühend
     TTÜ 
( hulkade    liitmine  )
    B
 A
B
hulkade   ühisosa
( hulkade   korrutamine )
    B
hulkade  vahe
 A  B
A  \  B
( hulkade   lahutamine )        "A ilma B-ta"
hulkade
ühisosa
hulkade   sümmeetriline vahe
A    B
I
Arvutitehnika 
Hulgatehete tulemuseks olev hulk  viirutatuna   Venni diagrammidel :
 A
B
A
 A \ B
A
hulkade
vahe
" A  ilma  B-ta "
A
 B
hulga  A
täiend A
 \  
 \ A    ehk  hulkade lahutamine pole  kommutatiivne   
   Instituut
(oleneb operandide järjekorrast)
( täiend  on alati  universaalhulgani )
ainus  mittekommutatiivne  ( binaarne ) hulgatehe.
I
I
 A
B
A
 A  B
ühe hulga Venni  diagramm
hulkade
sümmeetriline vahe
__
    __
__
__
      __
Hulgaalgebra  sisaldab  3  tehet :    
            
   A   =   A
 I    =   
          =   I
     TTÜ 
teineteisele VASTAVAD   tehted,  loogikaväärtused   ja  hulgad :
A        =   A
A         =   A
loogikas
hulkades
A         =   I
A        =   
                                       __
                       __
  inversioon                 A
täiend          A
   __
   __
A
konjunktsioon
    A     =    
A    A     =    I
            
ühisosa            
idempotentsus:
disjunktsioon              
ühend              
A     A      =   A
A     A     =   A
Arvutitehnika 
. . . ei oma loogikas vastavat tehet . . .
lahutamine  e.  vahe       \  
summa mooduliga 2           
kommutatiivsus:
sümmeetriline vahe          
välistav VÕI    ( XOR )             
A     B      =    B     A
      A     B      =   B   
 
 A
konstant    0
tühi  hulk                   {  }
assotsiatiivsus:
konstant    1
universaalhulk                  
( A   )     C      =     A     ( B   )
( A   )     C      =     A     ( B   )
HULGAALGEBRA   PÕHISEOSED
   Instituut
distributiivsus:      (  sulgude  "lahtikorrutamine"  ja  "lahtiliitmine" )
loogikaalgebra põhiseosed  muutuvad  hulgaalgebra põhiseosteks, kui
nendes teha eelnevalt näidatud asendused.
A    ( B     C )      =     ( A    B )       ( A    C )
Ka hulgaavaldiste korral kehtib  duaalsusprintsiip.
I
I
A
B
A
B
DeMorgani seadused
(kahe hulga jaoks):  
______
 __     __
______        __      __
A   B    =    A     B
A   B    =    A     B
I
I
C
C
A    B   
     
A
A
B
B
I
I
A
B
A
B
A B 

     TTÜ 
kleepimine:
                   __
                 __
C
C
A  = ( A )    ( A )
A  =( A )    ( A )
A    B   
     
mõlemad hulgaavaldised määravad diagrammil  sama piirkonna
Hulgaaritmeetilised  asendusseosed
A    ( B     C )      =     ( A    B )       ( A    C )
Asendusseosed  võimaldavad asendada hulgatehteid     \  ja       
hulgaalgebrasse kuuluvate tehete          
¯             kaudu:
neeldumine :
Arvutitehnika 
     
    __
A    ( A
            A
    B )      =    A 
 A    ( A    B )     =    A
  \B   =   A    B
I
I
I
I
A
A
B
B
A
A
B
B
   Instituut
      __
A    ( A   )      =    A     B
järeldub tehte      definitsioonist :      A    B    =    ( A  \)  ( B  \)
      __
A    ( A   )      =    A     B
B
I
I
  \A   =   { f  g  h }
A
A
B
B
B   A    =    B  \A
B
I
f
g
a
e
b
h
c
d
                                       A    B    =    ( A  )  \( A  )
A
I
I
vaadeldud  hulkade
Venni  diagramm
     TTÜ 
|______________________________________________________________________________|
A
A
B
B
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
Leida  hulgad   A  ja  B   kui :
   __
A \B   =  
B  \A   =  
Hulgatehete   prioriteet :
       

  
  \ 

/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
A  
B   =  
Arvutitehnika 
On antud hulgad :
A   =  { a  b  c  d  e }  
B   =  { a  b  c  d  e  f  g  h }
I
Leida


  
B A  
B         A  \B
      B  \A         B   A
A
B

  
B   =   { a  b  c  d  e  f  g  h }   =   B
   Instituut

  
B   =   { a  b  c  d  e  }   =   A
A  \B   =   {   }
B    A
I
1
3

2
A   
B   =   A
A
5
6
B
B
I
7
9
10
8
A   =  { 1  3  5  6  7  8  9 }  
B   =  { 2  3  6  9  10 }
A
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
A    B
     TTÜ 
A \  B   =   A
Mida saab ütelda  hulkade  A  ja  B  kohta  järgneval viiel juhul  
ehk millisel erijuhtumil / tingimusel  iga konkreetne võrdus kehtib :
I
( kuidas peavad  A  ja B  paiknema teineteise suhtes )


   
 B   =   A
A   
 B   =   A
A


A
B
 \  B   =   A
A   
 B    =    B   
A
A \  B    =    B  \  A
A  
 
  B  =  
Arvutitehnika 


   
 B    =    B   
A
"A  või  B  on  tühi hulk"   oleks triviaalne lahend ;   seda me ei pea vastuseks .
selline võrdus kehtib alati:    kommutatiivsus
Otsime selliseid erijuhtumeid, kus hulgad  A  ja  B  on mõlemad mittetühjad
võrduse kehtimine  ei anna mingit infot  hulkade  A  ja  B  kohta
ja  vaadeldav võrdus kehtib ikkagi
A \  B    =    B  \  A

   
 B   =   A
A
I
I
A
   Instituut
B
B
A   =   B
|______________________________________________________________________________|
  __
Hulgaaritmeetiliste   avaldiste   TEISENDUSED
Hulgaavaldis teisendatakse  hulgaalgebra põhiseoste  ja  hulgatehete
=  A  ( C  )    ( A  B  )   =
asendusseoste  abil  lihtsamale / lühemale, kuid  esialgsega samaväärsele
kujule .  
=   A       C      ( A   B  ) =
Teisenduse eesmärgiks  võib olla  hulgaavaldise viimine  
Cantori  normaalkujule.   ( DNK  ja  KNK  analoogid hulgaavaldiste jaoks )
=   A      C
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
     TTÜ 
Lihtsusta  hulgaavaldis :
 __
Lihtsusta  hulgaavaldis :
[ ( A

__
  
  \)   ( A   )    A  \) ]  
A    = 
 __
( A    ( B  )   ( A   )     ( A  B  )  = 
 
             __
    __
[ ( A
 
  \)   A  \)    B  \)    A  \) ]   
  A  = 

    __
 __
      __
      __
 A    ( B  )     ( A  B  )    =
[ ( Arvutitehnika 
 



   
)    B   
)    A   
) ]  
A  = 
=    

 A      ( B     C )
__       __
       __        __
        __       __
|______________________________________________________________________________|
(



   
B  )    (B   
 A )    A   
C    A ) =
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
 __       __
=    
  
A   A  =
  __
Lihtsusta  hulgaavaldis :
=    B 
  ________________
   

  ______ ______
 
______
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
A \  B )   ( B  \  C )  ( C  \  A )  =  
   Instituut
Lihtsusta  hulgaavaldis :
 
 
    
 ( C  \)    ( A   
B  
)   = 
      ______          ______
/¯¯  iseseisvaks  lahendamiseks :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
      ______         ______       ______
=
  ( A \  B )   ( B  \  C )  ( C  \  A )  =  
Teisenda eelneva võrduse vasaku poole avaldist    A

    ( A  
 B )  
     _______
 kasutades  teist võimalikku  asendusseost :
        __
=  A
    A    B    =    ( A  )  \( A  )
 \  B )   ( B  \  C )  ( C      A )  =  
 
 . . . . edukal teisendamisel peab tulema sama tulemus :
 __
     __
      __
 
 ( 
      __
   B )   ( B      C )   ( C    A )   =

  __
    __
    __
 . . . . .    =    A  
B    =    A  \
 (
|______________________________________________________________________________|
 A    B )   ( B      C )    C        A    =
     TTÜ 
 __
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
=     C      A
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne :   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
Tõesta  hulgaavaldiste võrduse  kehtivus :
(A



 \)  
 ( C \)   =   ( A  
) \( B  
)
Tõesta  hulgaavaldiste võrduse  kehtivus :
 
A

    ( A  
 B )   =   A  \B
       __                       __
(A




Arvutitehnika 
 \)  
(C \)  =   (A   
)   
 ( C  
 D )   = 
          __                    __
 =   A  


  
B    
   C  
 D    = 
 A



     ( A  
)  =  [A  \( A    B )]    [( A    B )  \ A  ] = 
__     __
     ______
__
=   A  


  
 C    
  B   
 D   = 
 =  [

 
  
( A  
)]    [ A  
B   
 A  ] = 
       _______
    __       __
=   A  
 
  
 C    
 B   
 D   =
 =  A  
 
   
  ( A    
  B )   =
 
  __
=    


 A  
 C   \ B  
 D      =
   Instituut
 =  

 A   
B    =
=   (


 A  
 C )   \ ( B  
 D ) 
 =    A  \
|______________________________________________________________________________|
|______________________________________________________________________________|
Vasakule Paremale
HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #1 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #2 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #3 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #4 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #5 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #6 HULGAD-hulgaaritmeetilised tehted ja hulgaalgebra #7
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Protect Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hulgad
3
odt

Hulgad

Kuidas hulka tavaliselt tähistatakse? Hulka tähistatakse tavaliselt suurtähtedega näiteks A,B,C,D... . Millised hulga esitusviisid on olemas? Hulka võib esitada tema elementide täieliku loeteluna looksulgude vahel nt {a,b,c,d} või {a,b,c,d} Hulka võib esitada tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit rehulaarselt äratuntavat seaduspärastust nt {0,1,2,3,4......} Hulka võib esitada üldise avaldise kaudu, mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks. Millal on hulgad teineteisega võrdsed? Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest. Nt {1,3,5}={5,1,3} Kui palju võib ühte hulgaelementi hulgas sisalduda? Hulgas ei eksisteeri korduvaid elemente, iga elementi on hulgas üks eksemplaar. Milliste sümbolitega tähistatakse elemendi hulka kuulimist või mittekuulumist? No see eurosümbol on kuulumise märk ja mittekuulumise märk on sama, aint maha kriipsutatud. Millal on mingi hulk teise hulga osahulk?

Diskreetne matemaatika
Mis on Diskreetne Matemaatika
52
pdf

Mis on Diskreetne Matemaatika

"salvestamiseks". Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jälle verbaalseks (ehk mõnda lingvistilisse keelde) tagasi "üles lugeda" — Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika (taastada). — Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Tõestusmeetodid Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra) — Loogikafunktsioonid: minimeerimine, normaalkujud . . .

Diskreetne matemaatika
Eksamikordamisküsimused
68
pdf

Eksamikordamisküsimused

​Hulka tähistatakse suurtähtedega. 3. Millised hulga ​esitusviisid​ on olemas? ​Suurtähtedega esitamine, Venni diagramm, elementide täielik loetelu nt {1,2, 3}, osaline loetelu, kus on mingi regulaarne äratuntav seaduspära {…..-1, -2, -3, 0, 1, 2, 3…..} või siis üldise avaldise kaudu, mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks. ​ ​Hulgad on võrdsed kui sisaldavad täpselt samu elemente. 4. Millal on hulgad teineteisega ​võrdsed ? 5. Kui palju (mitu tk.) võib ühte hulgaelementi hulgas sisalduda? ​Hulgaelemendid ei tohi korduda, seega tohib hulgaelemente sisalduda hulgas vaid ühe korra. 6. Milliste sümbolitega esitatakse elemendi ​kuulumist ​või ​mittekuulumist​ hulka? ∈, ∈ / 7. Millal on mingi hulk teise hulga osahulgaks? ​Kui ühe hulga kõik elemendid on samal ajal ka

Kategoriseerimata
Diskreetse matemaatika elemendid
92
docx

Diskreetse matemaatika elemendid

väidavad, kusjuures sellel väitel on olemas ühene tõeväärtus. o . Välistatud kolmanda seaduse nõudel jäävad kõrvale kõik küsilaused ja paljud hüüdlaused, samuti kõik käsud ning mõttetud sõnaühendid. Mitte-vasturääkivuse seadus välistab mitmesugused paradoksid, näiteks „See lause siin on väär“, ja muud taolised väited, mille tõeväärtust pole võimalik üheselt määrata. o Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. 2. Lausearvutuse tehted. Tehete järjekord. Lausearvutuse valem. [1] Tehted o Eitus (märk ¬). Igapäevakeeles väljendab eitus lause mittekehtimist, näiteks „Lehis ei ole okaspuu“. Selle lause võib kirja panna valemiga ¬A, kus A = „Lehis on okaspuu“. o Konjunktsioon (märk &) tähendab seost „ja“. Näiteks „Puhub tuul ja sajab vihma“ on valemkujul A & B.

Diskreetne matemaatika
Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega
42
pdf

Diskreetse matemaatika mõisted selgitustega

12. Kas erinevate pikkustega kahendvektorid võivad olla võrreldavad? Omavahel saab võrrelda ainult võrdsete pikkustega vektoreid. Loogikafunktsioonid ja loogikaavaldised 1. Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole’i algebra erijuht, kus alushulgaks on kaheelemendiline hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikaväärtuste hulgast {0,1}, millele on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon (¯) ja binaarsed tehted konjunktsioon (∧) ja disjunktsioon (∨). 3. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada üksnes väärtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Konstant. 5. Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon. Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis muutujate väärtustamisel omandab samuti väärtuse 0 või 1. 6

Diskreetne matemaatika
Matemaatiline maailmapilt
89
docx

Matemaatiline maailmapilt

" ,,Korrutage arvud 5 ja 9." Analoogia saavutamiseks algebraliste operatsioonidega lepitakse veel kokku: 3. Liitlauseid võib moodustada suvalistest komponentidest, eeldamata nendevahelist sisulist seost. 4. Liitlause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest, mitte sisust. Nendest neljast kirjeldatud tingimusest järeldub, et lausearvutuse tehete defineerimiseks on piisav kindlaks määrata, missuguste komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus tõeseks. Lausearvutuse eesmärk ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute lausete moodustamist. Lihtlausete sisu ning see, millised lihtlaused on tegelikult tõesed ja millised väärad, loogika uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel

Matemaatika
Relatsioonid ja funktsioonid
17
doc

Relatsioonid ja funktsioonid

Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond

Matemaatika ja statistika
Relatsioonid ja funktsioonid
17
doc

Relatsioonid ja funktsioonid

Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon on hulk paare Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond , tähis on Dom(R)

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun