Kolmas maailm (Mao Zedong) (1)

KOLMAS MAAILM
1. Mauism - Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust
Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga , mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu.
Kultuurirevolutsioon - Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist.
Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule.
Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia , India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises.
India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu põlvkonda perekond Gandhi
LAV- üks edukamaid Aafrika riike, mille elanikkond moodustab 5% Aafrika elanikkonnast ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu.
Apartheid - rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi.
Afrikandrid ehk buurid - Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs.
Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon
Valge revolutsioon - Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks.
Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes šahhi pooldajad arreteeriti ja hukati.
Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid.
Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu
Kurdid - suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode- Iraanis , Süürias ja Põhja- Iraagis .
PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana.
Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati.
2. Mao Zedong - Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse.
Deng Xiaoping - üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane , kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas
Dalai -laama- Tiibeti vaimne ja formaalne juht, keda peetakse Buddha taaskehastuseks.
Mahatma Gandhi- India iseseisvusliikumise juht, kes muutis India Rahvuskongressi võimsaks jõuks, kasutades oskuslikust vägivallatut võitlust ja massilist koostööst keeldumist,
Jawaharlal Nehru - Iseseisva India esimene peaminister , Rahvuskongressi president ,
Indira Gandhi- Nehru tütar, India peaminister, kelle sikhi äärmuslased mõrvasid 1984 aastal.
Nelson Mandela- LAV-i neegrite kodanikuõiguste aktivist ja riigimees , kes istus 28 aastat vanglas ja 1994 aastal valiti presidendiks.
Frederik de Klerk - LAV riigimees, kes presidendina lõpetas rassilise segregatsiooni ning 1993 sai Mandelaga Nobeli rahupreemia.
Ajatollah Homeini - Iraani usu ja riigijuht , kes kehtestas riigis islamiseadused, sundides peale väga range islami traditsioonide järgimise.
Saddam Hussein - Iraagi diktaator , kelle ajal toimus Iraani sõda, Lahesõda ja muid sõjalisi konflikte.
Yassir Arafat- Palestiina vastupanuliikumise juht, Palestiina Vabastusorganisatsiooni üks rajajaid ja selle esimees alates 1969.
3. India iseseisvumine - 1947a.
HRV loomine- 1949a.
Mao võimuletulek- 1949-76a.
Apartheidi keelustamine LAV-i- 1990a.
Saddam Husseini võimulolek- 1979-2003a.
Iisraeli riigi loomine- 14. mai 1948a.
4. Riikide jagamine erinevatesse maailmadesse ei pea alati paika. Näiteks Kuveit, mida on samuti arvatud kolmanda maailma hulka, pole tänu nafta tootmisele USAst või Lääne-Euroopa maadest vaesem . Kolmanda maailma hulka kuuluvad sellised riigid, kus valitseb raske majanduslik olukord, sisepoliitiline ebastabiilsus ning omavahelised suhted on halvad nt Aafrika ja Aasia vaesemad riigid.
5.Mao eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suuriigi seisundisse, mis ei õnnestunud. Mao hakkas arendama rasketööstust ja läbi viima mitmesuguseid kampaaniaid nt suur hüpe. Oma kampaaniate tulemusena saabus Hiinasse näljahäda. 1965a. alustas Mao aga kultuurirevolutsiooni, et likvideerida süüdistajad. 1976a. Mao surmaga algas terav võimuvõitlus.
6. Mao ajal oli väga agressiivne välispoliitika. Kuni 1970 aastateni ei olnud Hiinal head suhteid ei NL ega ka USAga . Alles 1970 aastail hakkasid suhted välismaailmaga paranema. Hiina suhted lääneriikidega paranesid niivõrd, et taiwani esindus ÜRO-s asendati HRV esindusega. 1980.(Xiaoping) aastatel hakkasid suhted paranema NSV Liiduga. Siiani on suhted halvad aga Taiwaniga.
7. Alates 1950ndatest aastatest hakkasid esimesed Aafrika riigid iseseisvuma ( Liibüa) ning see kestis 1990ndateni, mil iseseisvus Namiibia. Ent aga meretagustest valdustest vabatahtlikult loobuda ei soovitud ( Suurbritannia , Belgia, Portugal ja Prantsusmaa) üritati koloniaalvõimu säilitada kas sõjajõuga ( Angolas , Indoneesias, Alžeerias) või asumaade valitsemise ümberkorraldamisega. Suurriigid (USA, NL) üritasid kehtestada uute riikide üle majandus ja ka poliitilist kontrolli- majanduslepingud ja poliitilised kokkulepped. Mitmetes riikides puhkes aga kodusõda ning suurriigid toetasid vaenutsevaid rühmitusi lootes sellel moel muuta neid oma liitlasteks.
8. Sisepoliitilised probleemid: konfliktid eri rahvuste ja uskude vahel ( hindud ja moslemid ), haldusreform tõi kaasa segadust, majanduses hakati rakendama planeerimist, paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast .
Välispoliitilised probleemid: India- Pakistani sõda Kashmiri piirkonna pärast; uus põhimõte- mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahulikku kooselu põhimõtteid; piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga.
9.1947a. otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. India muutus 25 osariigist ja 7 keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks.
10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989.aastal tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp.
11. LAV oli üks väheseid Aafrika väheseid riike, sest seda põhjustas LAV-i hea asukoht: vahemereline kliima, Kaplinnast kujunes meremeeste sahvertee Indiasse ; maavarad : kuld , teemandid.
12. Valget revolutsiooni juhtis Pahlavi, kelle eesmärk oli ,uuta Iraan läänelikumaks- teha maareform , kiire tööstuse arendamine ning naistele meestega võrdsete õiguste andmine. Islamirevolutsiooni juhtis aga ajatollah Homeini, kelle eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus- rangelt keelustati alkohol , Coca -Cola ja läänelik muusika , lõbustusasutused suleti, riigis kehtestati tsensuur , naised pidid taas kandma traditsioonilist riietust jne.
13. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. 1990 algas aga Lahesõda, mis põhjustas majandusliku olukorra halvenemise. 2003a. kukutati Husseini valitsus, kuid rahu see Iraagile ei toonud .
14. Lähis-Ida konfliktikolle peitub Palestiinas , kuna Juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks kuid araablased arvavad , et see maa peab kuuluma neile. 14 mai 1948 aastal kuulutai välja juutide riik Iisrael, mis tõi endaga kaasa mitmeid sõjalisi konflikte: Palestiina sõda, sõda Iisraeli ja Egiptuse vahel, kuuepäevane sõda, Jom Kippuri sõda jt. Iisraeli ja araabi riikide vahel hakkasid suhted paranema 1970 aastate teisel poole ( Camp Davidi rahu) kuid kindlat rahu pole ikkagi Lähis-Ida piirkonda sattunud.
15. Juutidel ja Iisraelil läks väga hästi sest :

• Juudid on väga haritud ning Iisraeli kolides toodi endaga kaasa haridus ja tööoskus.
  
• Kapitali rohke sissevool
  
• Ameerika toetus
  
• Aastatel 1952-65 maksis SLV juutidele 3,5 miljardit marka holokausti eest.