Eetilise konflikti analüüs (0)

Eetilise konflikti analüüs

Juhtumi analüüs:

Sebes töötavad bussijuhid kurdavad, et Sebe käsib neil ületunde teha, kuid Sebe ise väidab, et bussijuhid valetavad ja teevad vabatahtlikult ületunde. Lisaks väidav Sebe, et on bussijuhte seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus .
Sebes töötavad bussijuhid:
“Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi , aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita — see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine,” ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma.
Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema.
Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur. “Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja puhkeaja seadust, kuigi osa liinigraafikuid on nii koostatud, et seda seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita,” räägib bussijuht.
Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi:
Sebe koostab graafikud vastavalt töö- ja puhkeaja reeglitele ning kindlasti ei sunnita kedagi seadustest mööda vaatama. Sebe kaugliinidel on normtööajaga (168 tundi kuus) töötades bussijuhi brutopalk 1000-1200 eurot ning sellise palga teenimiseks ei ole tarvis teha ületunde.
Bussijuhid läbivad seadusest tulenevalt küll iga viie aasta järel ametikoolituse, kus töö- ja puhkeaja teemad ja nõudmised üle korratakse ja neid tutvustatakse, kuid sellest jääb praktilises elus väheseks. Oleme võtnud sihiks jooksvalt oma töötajaid sel teemadel harida. Seetõttu on Sebe käivitanud sisekoolitused, et nii bussijuhte kui teisi töötajaid täiendavalt koolitada ja regulatsioonist informeerida ning sellealaseid teadmisi värskendada.

Olulised faktid:

• Sebe bussijuhid väidavad, et Sebe sunnib neid tegema ületunde.
  
• Sebe bussijuht sai 130 eurot trahvi.
  
• Sebe ise väidab, et ei sunni kedagi ületunde tegema.
  
• Osad bussijuhid tahavad teha ületunde, kui seadus lubab.
  
• Sebe väidab, et on võtnud sihiks töötajad jooksvalt antud probleemi teemal harida.
  

Huvilised:

• Sebe
  
• Sebe bussijuhid
  
• Sebe kliendid
  
• Politsei
  
• Eesti ühiskond
  

Eetilised probleemid:

• Ületundide tegemine on ebaseaduslik ja miks Sebe üldse lubab bussijuhtidel ületunde teha?
  
• Miks bussijuhid ise nõustuvad ületunde tegema ja seadust rikkuma?
  
• Kas Sebe käitub õigesti, et ajab süü bussijuhtide kaela?
  
• Kes on tegelikult süüdi?
  

Juriidiline analüüs:

Bussijuhtide suhtes on Sebe käitumine nii ebaeetiline kui ka ebaseaduslik. Sebe ei saa väita, et nemad on kõik õieti teinud. Eetiline oleks, kui nad ei lubaks nii-öelda ületunde nõudvatel bussijuhtidel ületunde teha ja ei maksaks ületundide eet, sest ükski bussijuht ei hakkaks vabatahtlikult tasuta ületunde tegema. Järelikult ei ole Sebe käitunud õieti.
Bussijuhid on käitunud samuti ebaseaduslikult ja ebaeetiliselt. Kuna nad on allkirjastanud paberi, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust, peaksid nad ka vastavalt käituma. Mõne mõttes on arusaadav, et nad teevad ületunde- nende väite kohaselt on osa liinigraafikuid koostatud nii, et seadust rikkumata ei ole võimalik üldse sõita. Järelikult, kui nad ei täida tööandja käsku kaotavad nad töö.
Juriidilisest küljest on mõlemad osapooled seadus rikkunud. Politsei käitus kindlasti õieti, et tegi trahvi ületunde teinud bussijuhile, kuna bussijuht oli väljapuhakamata ning seadis sellega ohtu nii kaasreisijad kui ka teised liiklejad.

Formaalne analüüs:

Juhtum on kindlasti vastuolus kuldse reegilga, kuna firma on köitunud oma töötajatega ebasobivalt. Kindlalt ei saa väita et probleemi pole üritatud eetiliselt lahendada ja mis seal täpselt toimunud on, kuid uudise järgi võib väita, et firma on käitunud oma töötajatega nii, et nad ise kindlasti ei soovi, et ülemused lubaks,nõuaks, käsiks neil ületunde teha ning hiljem selle nende kaela veeretaks. Ei olnud ka õige koostada graafikut, mis ei lase töötada ilma ületunde tegemata ning sundida töötajaid allkirjastama lepingut, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust.

Mitteformaalsed testid:

• Ema-test- on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised.
  

• TV-test – kui oleksin Sebe juht, ei julgeks ma seda uudist avalikkuse ees avaldada, kuna ükskõik kuidas ma ka ei prooviks süüd enda kaelast ära ajada on ikkagi näha, et ma ei ole käitunud eetiliselt. Kui oleksin bussijuht julgeksin avalikustada, kuna mul pole väga suurt võimalust ostsuseid teha- ma kas rikun seadust või jään ilma töökohast. Kuigi olen ka valesti käitunud, usun et mind mõistetaks.
  
• Lõhna-test – Sebe lahend „lõhnab“ suhteliselt hästi, kuna nad on lubanud teha täiendavaid koolitusi kõigile töötajatele, et vältida tulevikus sarnaseid juhuseid, sama võis artiklist välja luged ähvarduse kui ei meeldi mine minema, meil on töötajaid kuhjaga võtta („Tegelikult on firmal kahjulik, kui juht teeb ületunde, sest kui seadus isegi seda lubaks, siis lisatundide eest tuleks rohkem maksta. Tööle soovijate puudust firmal ei ole“ väidab Kuldar Väärsi) .
  
• Teise-nahas-olemise-test: Kui oleksin firma asemel siis ma ilmselt tunnistaks oma süüd, sest see aitaks hoida klientide austust , leian et süü oma kaelast veeretamisega kahjustaksin firma mainet. Mulle jäi mulje, et firma suhtub oma töötajatesse natuke üleolevalt ning mina selle lahendiga rahule ei jäänud. Lahend ei meeldiks mulle ka siis, kui oleksin bussijuht, sest oleksin eelkõige oodanud firma poolt vabandust- juba ainuüksi sellest oleks piisanud .
  
• Turu-test: Arvan, et Sebe otsus tegelikult väga ei muuda tema turu seisundit , kuna klientidel on vaja sõita, ning firma siseprobleemide pärast nad sõitmata ei jäta. Kahjulikuks võib see osutuda ainult uute töötajate leidmisel- võimalik, et keegi ei taha töötada töötajate suhtes üleolevas firmas, kuid samas hea palga tõttu on inimesed kõigeks valmis.
  

Eetilised printsiibid:

Ma leian, et selle probleemi puhul inimest ei ole austatud kui eesmärki iseeneses, vaid teda on kasutatud kui vahendit
Firma on taganud kõik õigused teada ja juhul kui millesti aru ei saada on võimalus pöörduda osakonnajuhataja või mõne teise pädeva töötaja poole, kes on kohustatud andma selgitusi või korraldama talle vastava koolituse.
Sebe pole taganud oma töötajatele turvalisust: töötajad ei ole kindlad, et neid lahti ei lasta, tehkse ületunde millega seavad ohtu nii enda kui teiste elu.
Kuldar Väärsi sõnul ei piisa Sebe bussijuhiks saamiseks vaid sellest, kui inimesel on D-kategooria luba taskus – väga olulised on usaldusväärsus ning head klienditeenindusoskused.
Tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele .

Eetiline valik:

Eetiline lahend oleks, et firma vabandab töötajate, klientide ning Eesti rahva ees ning korraldatakse koolitusi kõigile firma töötajatele kaasa arvatud juhtkonnale vastavatel valdkondadel. Kõik ületundide tegemised peaksid olema kooskõlas seadusega, vastasel juhul töötajat tööle üldse mitte lubama . Võiks olla veel koostatud leping milles on kirjas, et ületunde ei tohi teha ja ei tohi sundida tegema ning osapoolt, kes lepingut rikub tuleb karistada .
Ka töötajad peaksid probleemi ilmnedes kohe ülemusi teatama ning üritama võimalikult rahulikult ning eetiliselt probleemi lahendama . Kui see ei õnnestu siis vastavasse asutusse pöörduma. Kindalsti ei tohiks töötajad seadust rikkuda, kui Sebe seda ikka nõuaks tuleks jällegi pöörduda vastavasse asutusse abi saamiseks.
Kui hakatakse austama üksteisesse kui eesmärki iseeneses, jäävad sellised konfliktid tulevikus ära.