Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse kulusid arvestatakse (Karu, 2012, lk 4). Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed (RPS § 3 lg 5). Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. See jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, hinna kujundusel jne.). Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kuluarvestuse süsteemid peavad
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitami...
1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info välitarbijad saavad peamise osa sellest finantsaruannetest. Aruanded annavad minevikulise info.Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse ülesandeks. Finantsarvestuse alane tegevus on reguleeritud eelkõige riiklike õigusaktidega. 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestuse põhitähelepanu on suunatud ettevõtte siseste tulemuste arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on
Majandustehingute õige ja õiglane kajastamise printsiip Õige kajastamine – kõik majandustehingud tuleb kajastada vastavalt algdokumentidele. Õiglane kajastamine – 1. Finantsarvestus Finantsarvestuse infot kasutavad ettevõttejuhid /juhtkond, kuid samas ka välistarbijad. (aktsionärid), riigi institutsioonid. Välistarbijad saavad peamise osa infost finantsaruannetest. Finantsaruande ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse keskne ülesanne, mis on reguleeritud eelkõige riiglike õigusaktidega. Finantsarvestuse korralduse eest vastutab ettevõttejuhtkond. 2. Juhtumisarvestus Mis tähendab raamatupidamisearuannete kasutamist juhtkonna poolt. Firma tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisearvestus tegeleb eelkõige firma siseste tulemuste arvestamisega ja ta on rohkem suunatud tulevikku, sest valmistab ette informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks ettevõtte tuleviku planeerimisel
ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne.). ETTEVÕTTED VAJAVAD KULUARVESTUST KOLMEL EESMÄRGIL: valmis- ja pooltoodete varude maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks e finantsarvestuse aruannete koostamiseks; tegevuste, toodete, teenuste ja klientide maksumuse kalkuleerimiseks;
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava raamatupidamise võte d. Finantsarvestuse ülesanded : 1)Dokumenteerimine ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia · Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum · Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip; 7) objektiivsuse printsiip; 8) konservatiivsuse printsiip; 9) avalikustamise printsiip; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip; Majandusaasta aruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.(RPS § 14 lg 3). Soovituslik kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Raamatupidamise seadus (www.riigiteataja.ee) 2. L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus 2009, lk 11-47 (Arvepidamise ajaloost). 3. K. Kallas, Finantsarvestuse alused 2002, lk 296-303 (Kahekordse raamatupidamise evolutsioon) 4. Sissejuhatus raamatupidamisse (Koostanud Jaak Kütt) 2009, lk 5-12. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012
Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende lahendamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. 5.3 Kohalike omavalitsuste osakond Kohalike omavalitsuste osakond auditeerib kohalikke omavalitsusi, pöörates tähelepanu ennekõike sisekontrollisüsteemide, finantsjuhtimise, finantsarvestuse, majandustegevuse õiguspärasuse ja infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse ning linnade-valdade valdusesse antud riigi vara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise õiguspärasusele ja tulemuslikkusele. 6. Riigikontrolöri staatus ja ülesanded Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul
TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6
a) kuni üks aasta; b) üks kuni viis aastat; c) rohkem kui viis aastat. Kasutusrendilepingute kohta on vajalik avalikustada ka kasutusrendile antud varaobjektide soetusmaksumus ja bilansiline jääkmaksumus ning olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused. Müügi-tagasirendilepingute korral tuleb avalikustada kõigi oluliste müügi- tagasirendilepingute kirjeldus. Kirjandus 1. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus I. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 2. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus II. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 3. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999. 4. Kieso, D. E., Weygandt,J. J. Intermediate Accounting. 9th ed. New York, 1998. 5. Raamatupidamise Seadus. http://www.easb.ee/ detsember 2005 6. Rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 17. Rent. http://www.easb.ee/, detsember 2005. 7. RTJ 9 Rendiarvestus (muudetud 2005). http://www
kasutasin vähemalt viit erialast allikat, peale selle ka üht võõrkeelset. Kokkuvõtteks loen referaadi enda jaoks õnnestunuks, sest omandasin palju uut infot kohustuste arvestamise, eraldiste ja tingimuslike kohustuste kohta. Omandatud uued teadmised tulevad tulevikus kindlasti ainult kasuks. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. 2. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. 3. Schroeder, R.G., Clark, M.W., Cathey. J.M. 2009. Financial Accounting Theory and Analysis: text and cases. United States of America. Interneti allikad: 4. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09) 5. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 2 - [WWW] URL http://www.easb.ee/?id=1255 (06.10.09) 6
link, varunormide arvestus. Moodul OST-MÜÜK loob klientide nõuete ja tarnijate võla ning ettemaksete arvestuse, müügimehele annab võimaluse töödelda kliendi tellimust etapiti - näiteks pakkumine, kinnitatud tellimus, kauba väljastamine, arve. Moodulid sisaldavad veel funktsioone tellimuste sisselugemiseks XML-failidest, kaupade hankimise, müügihindade, allahindluste, poekassa ja hulgimüügi arvestuse korraldamiseks. Tarkvara Balanss+ sisaldab ka finantsarvestuse, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara, väikevara, tootmise, personali-arvestuse, töötasude ja maksuarvestuse mooduleid. Sobivaid juurutades saab nii väike, keskmine kui ka suur firma luua ettevõttesse ühe ühtse infosüsteemi. Alna Business Solutions Tegevusalad: -Majandustarkvara lahenduste müük -Majandustarkvara lahenduste tugi -Laohaldustarkvara müük ja tugi -Dokumendihaldussüsteemid Kaubamärgid: - Microsoft Dynamics NAV
Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit.
Kasumiaruanne skeem 1 jaotatakse kulud olemuse järgi: kaubad, tooted, materjal, teenused, tööjõu, kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, finantskulud jm. Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud, üldhalduskulud jm. b) Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu c) Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud 4) alternatiiv- ehk loobumiskulu 5) täiendkulud
· Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud. 1990: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Kauba säilituskulud · Ladustamine · Pakkimine · Tellimuste täitmise korraldus · Administreerimine/haldus · Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud · Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoode, valmistoode ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava tootega seotud tegurit. · Tihedus massi ja ruumala suhe · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe · Lastitavus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi · Kaubakäsitluse lihtsus
TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6
YTD0017 Teaduspõhise tervisekäitumise alused 3 TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6
Pakett võimaldab teha piiramatul arvul kandeid ja arveid, maksab 355 eurot km-ta http://www.intellisoft.ee/profit Ülalpool toodud aadressilt on võimalik alla laadida arvutisse ka Demo versioon, et programmi sobivust katsetada BALANSS+ 1998.a. alustas firma RVSOFT OÜ Windows-põhise tarkvara "BALANSS+" väljatöötamist. Kõik moodulid on integreeritavad, siit leiab endale sobiva paketi nii väike, keskmine ja suur firma. Nüüdseks katab meie tarkvara firma kogu infosüsteemi- finantsarvestuse, ostu-müügi arvestuse, laoarvestuse, jaemüügi, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara, väikevara, personali- arvestuse, töötasude ja maksuarvestuse ning palju lisafunktsioone. Tootmisettevõtete jaoks oleme välja töötanud spetsiaalsed moodulid tootmisomahinna arvestuseks ja ka tööprotsessi jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Suur osa meie klientidest tegeleb autode ja nende varuosade müügiga, nende tarvis oleme välja töötanud moodulid ühelt poolt uute autode
moodustavad. 10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13. Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse) 14. Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid...
kuluinformatsiooni kasutada ettevõtte juhtimisotsustes. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt peavad tootjad jaotama perioodi tootmiskulud kõigi valmistatud toodete vahel. Kaubavarude hindamissüsteemid jaotavad need kulud – tööjõukulu, ostetud toormaterjal, tootmise üldkulu. Perioodi tootmiskulud jagunevad raamatupidamise aastaaruandes kahe kirje vahel: müüdud kaupade kulu kasumiaruandes ja bilanssi kantud müümata kaubavarude vahel. Finantsarvestuse printsiibid ei nõua jaotatud üldkulude põhjuslikku seotust üksikute toodetega, seega jaotavad paljud ettevõtted üldkulusid otsese tööjõukulu alusel, ehkki otsene tööjõukulu moodustab võib - olla vähem kui 5% tootmise kogukuludest. Lisaks sellele võivad firmad rakendada ühtset normi kogu tehase üldkulude jaotamisel, vaatamata tootmisprotsesside mitmekesisusele. 11
kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine; esmastasandi juht - ülesandeks juhendada üksiktoimingute elluviimist, neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 9. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi finantsjuhid - tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest; operatsioonjuhid - vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad organisatsiooni toodangu ja teenused. vastutab toodangu, sisseseade, kvaliteedi jm kontrolli eest; administratiiv- ehk haldusjuhid - ei ole otseselt seotud ühegi omaette, eri juhtimise valdkonnaga. on algteadmised kõigis juhtimise valdkondades, ei oma eriväljaõpet üheski neist;
sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. OÜ puhul kasutatakse majandustehingute arvestuse pidamiseks tekkepõhist süsteemi. Raamatupidamine peab vastama riigi poolt määratud standarditele, et tulemused oleksid võrreldavad ning arusaadavad. Raamatupidamise ja finantsarvestuse põhimõtted on fikseeritud järgmistes dokumentides: raamatupidamise seadus, Eesti Hea Raamatupidamistava ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise korraldamises kehtivad järgnevad põhinõuded ja olulisemad dokumendid: Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida.
olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%202%20%20RTJ %202%20-%202017.pdf# Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja
olnud varasemalt võõrkeelse erialase kirjandusega kokku puutunud ning nägin paljusid termineid esmakordselt. KASUTATUD KIRJANDUS Alver, L., & Alver, J. (2017). Finantsarvestus. Tallinn: Deebet. IAS 37 Provisions, Contingent Liabilities and Contingent Assets. (2017). IFRS. Retrieved April 16, 2018, from http://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ias-37- provisions-contingent-liabilities-and-contingent-assets/#about Kallas, K. (2002). Finantsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatupidamise Toimkonna Juhend 2. Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%202%20%20RTJ %202%20-%202017.pdf# Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad. (2018). Kasutamise kuupäev: 16.04.2018, allikas https://www.riigiteataja
TEM0320 Majandusmatemaatika 6T TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6T TES0020 Statistika 6T TET0010 Mikroökonoomika I 6T TET0020 Makroökonoomika I 6T TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6T HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6H TAF0070 Finantsarvestuse alused 6T TER0440 Rahanduse alused 6T TMJ0140 Ettevõtluse alused 6T TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6T TMM0100 Turundus 6T TMO0010 Juhtimine 6T TMO0150 Äriuuringute alused 6T TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6T
Käibekapitali juhtimine: peatükk 6.3.1.2. [WWW] URL http://ksrmt.aripaev.ee/? PublicationId=A120DD61-0069-4559-99FD- 77E7020D6667&Display=chapter&RootChapterId=BC41D14D-6756-4BDE- A1D2-8C436701E22F#622bb664-5b55-4bfd-ad1b-f33f578f1f80 (15.03.2011) 7. Ghanri, P. Gronhang, K. 2004. Äriuuringu meetodid. Tallinn. Külim 8. Järve, V. Kastan, T. 1998. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn. Folio. 9. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn. Tallinn Raamatutrükikoda. 10. Kalnin, S. 2004. Finantsarvestus [WWW] URL http://193.40.33.19/doc/MA.059.loeng1.pdf 11. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tartu. Rafiko. 12. Kerem, K. Randveer, M. 2004. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 4 tr. Tallinn. Külim. 13. Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatipidamise sise-eeskirja koostamine. Agitaator OÜ 14. Kikas, E. Treumann, M. 2004
2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest. a) Kapitalikulu. Laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel.
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid
Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud toote, hinna, müügi ja reklaamiga. otsustab ,mida tuleks ette võtta toote, selle turustamise, reklaami ja hinnaga. · Personalijuhid Org. Personalipoliitika ja strateegia formuleerimine, org juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja strateegia juurutamisel ning org personalitalitluse töö korraldamine selliselt, et oleks tagatud töötajate
TEM0320 Majandusmatemaatika 6 TER0550 Raha, finantsinstitutsioonid ja turud 6 TES0020 Statistika 6 TET0010 Mikroökonoomika I 6 TET0020 Makroökonoomika I 6 TME0070 Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika 6 HOE6060 Lepingu- ja ühinguõigus 6 TAF0070 Finantsarvestuse alused 6 TER0440 Rahanduse alused 6 TMJ0140 Ettevõtluse alused 6 TMJ0230 Ärilogistika ja varude juhtimine 6 TMM0100 Turundus 6 TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6
Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused). 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks
eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
finantsarvestuse tulemi alusel. Ettevõtte sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajad jt) vajavad aga informatsiooni, mis võimaldaks neil ettevõte edukaks töötamiseks või uue projekti käivitumiseks vajalikke otsuseid vastu võtta ning hinnata erinevate struktuuriüksuste ning tegevuste tulemusi. Ettevõtte siseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Nii finants- kui juhtimisarvestuse elemente ühendab endas kuluarvestus, mis jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis. Seega tuleks juba ettevõtte loomisel paika panna täpsed kuluarvestuse põhimõtted. 1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid
Esmat. Planeeri- Organiseerimine Eestvedamine Kont- juhtid mine 24% 51% roll 15% 10% Joonis 3 – Juhtimisfunktsioonidele kuluv aeg eri tasandi juhtidel Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid: Finantsjuhid – vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest Turundusjuhid – tegeleb 6 P´ga (produkt, price, place, promotion, peole, processes) Personalijuhid Operatsioonijuhid – toodangu kontroll, sisseseade kontroll, kvaliteedi kontroll jms eest vastutamine Haldusjuhid Muud juhid JUHTIDE PÕHILISED ROLLID JA OSKUSED Juhtide töö ülesanded on seotud kindlate tegevustega ehk rollidega.
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess,...
Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad), Keskastme juhid, esmatasandi juhid 4. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt: finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonijuhid, haldusjuhid, muud juhid. Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Ta on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. Operatsioonijuht vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad organisatsiooni toodangu ja teenused: toodangu kontrolli, sisseseade kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest. Haldusjuht ei ole otseselt seotud ühegi oma ette, eri juhtimise valdkonnaga, seetõttu on ta pigem generalist kui spetsialist. Personalijuhi töövaldkonnad on organisatsiooni personalipoliitika ja strateegia
Ettevõtte majandustulemuste järgi võib öelda, et ettevõte on suutnud omale seatud eesmärgid saavutada ja osalislt neid ka ületada. Tartu Õlletehase näol on tegemist kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu. VIIDATUD ALLIKAD 1. TTÜ TK kirjalike tööde juhend http://tk.ttu.ee/109 2. EV Raamatupidamisseadus RT I 2002 3. K. Kallas. Finantsarvestuse alused, Tallinn 2002 4. Eesti Maksumaksjate Liit. Kommenteeritud maksuseadused, Tallinn 2004 16 5. EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, 2004 6. Äriseadustik, RT I, 1995 koos hilisemate täiendustega. www.easb.ee 7. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Tartu Õlletehas majandusaasta aruanne 2003 8. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, ,,Firmast" www.alecoq.ee 2004 9. Olvi OY "Teated" http://www.olvi.fi 2004
Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused (koolid, lasteaiad), avalik õiguslikud juriidilised isikud ) · Äriühingute raamatupidamine - Tootmisettevõtete raamatupidamine - Transpordiettevõtete raamatupidamine
Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90- d: veo- ja transpordikulud; kauba säilituskulud; ladustamine; pakkimine; tellimuste juhtimine; administreerimine/haldus; tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemi (MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon / soetused, pakkematerjalid, pakkimine, sisseseade ja rajatiste kapitalikulu, juhtimiskulud, jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsioonide ja garantiidega seotud kulud. 16. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla?
Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida võimaldab finantsarvestus. E/v sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vastuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja erinevate tegevussegmentide tulemusi. Sel- lega tegeleb juhtimisarvestus. Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist: · e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realis. kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes); · kulude anal. ja selle rakendusi e/v siseses juhtimisarvestuses (toodete ja teenuste omahinna kal- kuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundusel jne.). E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini
Tallinn 2006. Teabekirjastus OÜ 2. Alver, L. Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 3. Antsmäe, S. 2006. Sisekontroll väljaspool raamatupidamis ja finantsi [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/189543art 4. Eesti.ee. 2010. Majandusaasta aruanne [WWW] URL http://www.eesti.ee/est/ majandusaasta_aruanne/ 5. Eesti.ee. 2010. Raamatupidamine ja aruandlus [WWW] URL http://www.eesti.ee/ est/ettevotjale/raamatupidamine_ja_aruandlus 6. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002. Tallinna Raamatutrükikoda 7. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tartu 1999. Rafiko OÜ 8. Kikas, E. 2006. Raamatupidaja assistent I tase. 2 tr. Tallinn 2006. Raamatupidaja.ee OÜ 9. Kikas, E. Treumann, M. 2003. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tallinn 2003. Agitaator OÜ 10. Linnasmägi, P. 2009. Raamatupidamise korraldamine [WWW] URL http://rup.ee/est/alustavale-raamatupidajale/raamatupidamise-korraldamine.html 11
Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €. 3. Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit, kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil
näiteks pankade rahaturufondide teenuseid, kus raha jääb sama likviidseks kuid teenib kõrgemat intressi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997. 24 2. Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 1999. 3. Karu, S. Rahakäibe juhtimine I osa. Tartu: Rafiko, 2000. 4. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn, 2002. 5. Raamatupidamise seadus. http://lex.andmevara.ee 6. Järve, V. Finantsarvestus I . Tartu: TÜ kirjastus, 1998. 7. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. OÜ Deebet, 1999 25
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics manageme...
Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne. Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab: kuidas seda elementi hinnata milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada. Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA. IASC põhieesmärk on: koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards) toetada standardite ülemaailmset aktsepteerimist
Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustiste suurenemine. 4) Maksude arvestus mis tegeleb maksude arvestuse, analüüsi ja planeerimisega. Aluseks on maksuseadusandlus, mis sätestab iga maksu osas arvestuse aluspõhimõtted. 5) Finantsaruannete analüüs mis tegeleb ettevõtte antud hetke rahandusliku olukorra hindamisega, möödunud perioodi andmete alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
