ennast küllaltki hästi tundvat, tean, et parema meelega veedaksin kõik oma elupäevad õndsas täiuslikkuses. Ma olen arg ning vahest isegi mugav nagu enamus meist. Just nende kahe omaduse taga kogu inimkond kinni ongi. Lihtsam on püsida seal, kus juba aastaid on oldud, milleks muutuda. Aina vähem on inimesi, kes oskaks avaldada arvamust mõõnel filosoofilisel teemal. Kõik viimased kuulsamad filosoofid pärinevad ju eelmisest sajandist. Järelikult on ,,puust ette ja punaseks" olnud õppemetoodika juba liiga mitukümend aastat. Filosoofiline lähenemine elule on asendunud reaalsega. ,,Mõtlema hakata tähendab oma jalgealust õõnestama hakata", tõi näitena ka Camus. Ju see tänapäeva inimesed mõtlemisest ja mõtisklemisest eemale peletabki.
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Ideaalses riigis, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks?
Neitsi Maarja taevaminek Tizian · Ingel toob sõnumi (palmioksaga ingel) · 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest · Sai hea hariduse, tark · Neiuna andis tõotuse olla Kristuse pruut · Rooma keiser Maxentius tahtis kosida teda · Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat, sõrmus Püha Cecilia Detail altarimaalist · Muusikute kaitsepühak · Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
kuidas olla õnnelik. Dopamiin on aine mis tekitab õnnetunde ning meie aju otsib pidevalt asju millepärast saaks seda ainet ajus vallandada. Sellepärast me vaatamegi tihti oma telefoni ning istume suhtlusvõrgustikes - äkki me saame midagi lugedes, uurides ning teadmisi juurde saades kuidagi ennast paremini tunda. Aga see sama Aafrika laps tunneb ennast vägagi õnnelikult ka siis kui tal ei ole elektrit, kuid sai oma meisterdatud vibuga (näiteks) jänese perele lauda tuua. Fakt on see, et filosoofid on aegade algusest alates mõelnud ning diskuteerinud – mis on õnn? Aga sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest õnn sõltub sellest millises keskkonnas sa oled üles kasvanud, milliseid väärtuseid sulle on õpetatud ning millele sul on ligipääs. Ehk siis me võime vist kokku võtta selle kirjandi nii – õnn on täiesti 100% subjektiivne ning igal inimesel on täiesti erinevad asjad õnne saavutamiseks. Minul on näiteks üheks
Aristoteles 384 eKr- 322 eKr Autor: Kersti Veinšteins Eluloo ülevaade Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnu...
jäädes. Ja kes neid maha surub? Kuningad? Ei! Nende kaaskodanikud!" (1796) Milleks sellised seosed? "Õilsad igast rahvast! Teie, kes te olete tõelised inimesed: tõstke oma hääl ühes minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis, filosoofid, inimsõbrad! Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!" (1796) Lätlaste olukord 12. sajandil Lätlased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: metsikud, paganlikud Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni Sakslased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, tsiviliseerijad
väljajuurimist. Rahvuskonvent andis korralduse võtta maha ja hävitada religioossed sümbolid, keelatud oli vaimulike osalemine matustel, vaimulikud said käsu abielluda ja lapsi saada, lapsendada või võtta oma hoole alla mõni eakas inimene. Peagi sai jakobiinidele selgeks, et uut ühiskonda ei saa ehitada ilma mingi kultuseta. Kaks peamist olid: 1. Mõistuse kultus aukohale tõsteti filosoofid, mõistus, teadmised ja vabadus. Pühakute pilte hakati asendama filosoofide ja revolutsioonis hukkunud kangelaste piltidega. Kiriku vara võõrandati, peeti patriootlikke kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, austati Mõistuse ja Vabaduse jumalannasid. Kuna enamik rahvast polnud valmis esiisade usust loobuma, muudeti uus kultus sunduslikuks, teiste uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib
Archimedes kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu
Londoni Kuninglik Selts asutati Londonis 1660. aastal See teadusühing on üks vanimaid teadusühinguid maailmas. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Korgitamme rakud Robert Boyle jt teadlased ja ja mimoosilehed mikroskoobi all. filosoofid. Illustratsioon Robert Hooke'i 1662 anti Seltsile kuningliku raamatust põhikirjaga kirjastamisõigus. Üks "Micrographia" esimesi raamatuid mis avaldati oli (1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja
Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks. Isaiah Berlin sõnastas selle nii, et poliitilisest vabadusest jääbki puudu vaid sellel inimesel, kelle huvisid ja eesmärke piiravad teised inimesed.
Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja sisemsed olud · Inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid Romantism · Uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus · Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju Hegel · Igasugune tunnetus on inimlik tunnetus Marx · Materiaalsed muutused on otsustavad · Kommunistliku manifesti Darwin · Inimene on pika bioloogilise arengu tulemus · Kõik imetajad on omavahel kaugelt sugulased · Loodus võib luua täiesti uusi taime ja loomariike Freud · Psühhoanalüüs · Kõik unenäod
See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kangelane. Tema kand oli haavatav koht. Kangelased olid surelikud. 5. Filosoofia põhisuunad Loogika Eetika Esteetika Poliitika Metafüüsika Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda. Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda. 6. kirjandusezanrid eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid. Arhailine ajajärk Atikaline Hellenismi Rooma ajajärk Kreeta müüdid kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed. Mälestusmärgid säilinud eeposed Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
Platon ise püüdis Sürakuusas oma õpetust ka ellu viia, kuid kõik katsed kukkusid läbi - nagu ka kõik hilisemad katsed utoopiaid realiseerida. Kuna aga Platoni järgi ka riik on täiusliku riigiidee koopia, siis ei saagi ka ideaalriiki tegelikkuses tõesti kunagi olema. Platon (sündinud 429. või 428. e. m. a.) esitas filosoofia, millega õigustas tema aja Ateena olemasolevat ühiskonnaelu korraldust. (See väide vajab muidugi õigustust.) Filosoofiat teevad inimesed. Hilisemad filosoofid liigitavad varasemad filosoofid sarnaste vaadetega inimeste rühmadesse ja annavad rühmale mingi iseloomuliku nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid
filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - nõiad ja teadmamehed Antiikajal/keskkajal - filosoofid ja arstid Psüühika avaldub: objektiivselt - käitumises ja füsioloogilistes ilmingutes, ajus objektiivselt mõõdetavad protsessid subjektiivselt - vaimsetes elamustes ja kogemustes, isikupärane õiguslikult karistatavad vaid objektiivselt fikseeritavad, tegelikult toime pandud õigusvastased teod. Subjektiivse külje tundmise tähtsus: üks ja sama käitumine võib seostuda erineva subjektiivse sisuga
oma mõtteid, tundeid ja tõekspidamisi. · Spordivõistluste võitjale loodi ka laule, mida kandsid ette koorid võistluspaigas või koju saabumisel. · Teater sai alguse dionysuse pidustustelt. Zanriteks olid tragöödia ja komöödia. · Tragöödia oli tõsine ja lõppes tegelase surmaga. · Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast. Filosoofia ja teadus. · Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade. · Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. · Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos, sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles. · Matemaatikas püüti sõnastada teoreeme. Matemaatikat edendas Pythagoras kelle arvates põhines maailm arvulistel suhetel. · Meditsiinis arvas Hippokrates et inimese haiguse põhjused on looduslikud, mitte jumalikud
Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaazis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti.. .8 Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline
3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud) PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid, sõdurid, töö inimesed kõik annavad üksteisele midagi) ARISTOTELES 1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine 2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend 3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud. Hindas kõrgelt, riigikorda, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli välja kujunemata. Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt
Uue maatüki kasutuselevõtmisel sai määravaks maa suurus, mille jõudis uus harija läbi käia päikesetõusust loojanguni. Seega tähendab inimese suhtumine loodusesse keskajal iseenda leidmist välismaailmas. Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal. Leides maailmas iseenda jätku, avastab ta samal ajal universumi endas. Inimese keha on maast, veri veest, hingamine õhust, soojus tulest. Loodus on Jumala looming ning personifitseeritud Natura on Jumala teener. XII saj. filosoofid räägivad juba vajadusest loodust uurida, sest loodust tunnetades leiab inimene iseenda koha selles ja läheneb selle tunnetuse kaudu jumaliku korra ja Jumala enda mõistmisele. Nende arutluste aluseks oli usk maailma ühtsusesse ning see, et Jumala poolt loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille
gümnaasiumidest, asudes teineteisest lahus, hiljem aga ühinesid. Palestra kujunes iga gümnaasiumi lahutamatuks osaks. Varasemal ajajärgul lepiti lihtsamate baasidega: väiksemad väljakud, väikesed ehitused (siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 6 GÜMNAASIUM Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu).
Puhas mõistus ehk aprioorne teadmine Puhas mõistus Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed
kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
Elu mõte Filosoofid on juba ammustest aegadest üritanud selgitada välja elu mõtet. Üks ja ainus küsimus on pannud liikuma väikese lumepalli kõrgel jäämäetipust, kasvades ainult suuremaks. Vastuseid on saadud seinast-seina, kuid seda ühte ja sobivat ei tundugi justkui olevat. Kuid milleks või kellele on vaja seda üldse teada? Elu võrreldakse lillega. Kasta ja hoolitse tema eest nii palju kui võimalik, kuid lõpuks, närtsib ta ikkagi ära. Vahepealse hetke ilu oskavad aga vähesed hinnata. Nõnda lastakse parimal ajal linnutiivul endast mööduda, ilma, et oleksime saanud sellest mingit naudingut. Seejärel tekib küsimus milleks ma elasin, kui tegelikkuses olin kogu see aeg surnud olnud? Kas igahommikuse ärkamisega ja õhtul silmade sulgemisega elu vaid piirduski? Vastust võibki pimeduses kobama jääda, seda leidmata. Äkki on meile kõigile kõrgemalt poolt antud misioon, mida teame vaid alateadvuses. Võib ol...
Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine
probleemide püstitamisele. Enam ei lahendata juba püstitatud probleeme ega alustata lahendustega otsast peale, vaid keskendutakse probleemi püstitamise tingimustele, viisidele ja vahenditele. Selline lähenemine probleemile tagab ka tema lahenduse õigsuse, kuna probleem on tegelikult lahendatud juba siis, kui ta on püstitatud. Lahenduste suhtes on tõesust ja väärust üsna hõlbus määratleda. Probleemide ja küsimuste püstitamise suhtes on seda palju raskem teha. Paljud filosoofid määratlevad seda selle kaudu, et asetavad õige või vale probleemi teisepoole lahendust ehk määratlevad probleemi selle kaudu, kas ta võib või ei või õigete lahendusteni viia. Bergson aga püüdleb ,,vale" seesmise määrangu poole ja ütleb oma lisareeglis: ,,Valesid probleeme on kahte sorti, "olematud probleemid", mida määratleb see, et juba nende liikmed ise kätkevad "rohkema" ja "vähema" ärasegamist; ning
mässu · Siis viidi ta taevast maale o Ta võis võtta ükskõik mistahes inimese/looma kuju, kaduda, lugeda mõtteid, liikuda hetkega o Mustakarvaline peletis, saba taga ja sarved peas, kabjad all ja nahkhiiretiivad seljal o Põrgu koosneb 9 ringist · Eelpõrgu - kristlased, kes polnud maa peal kuulekad kirikule · Esimene ring - antiikaja teadlased ja filosoofid, süü seisnes, et polnud ristitud. (Paganaid ei lastud taevasse) · Edasised ringid jaotusid süü suurusest · LÕPUS olid Luciferi enda kolmede lõugade vahel piinlavat ajaloo kolm suurimat reeturit - Juudas, Cassius ja Brutus · Kiriku propagandale oli kurat võimas ja autoriteetne olend. · Kuradi ja tema käsilaste "uurimisega" tegeleas - demonoloogia
Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa-keiser, sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone. Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto, Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling-Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid: Er-hu, Pipa, San-xian, Shang, Dizi Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasut...
Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga järgmine oli eelmise õpilane, edasiarendaja kui ka eitaja. Viimasest sai ühtlasi Aleksander Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi. Maailmas, kus me praegu elame austatakse ja peetakse siiani väga lugu klassikalise Kreeka poliitikutest, filosoofidest, valitsejatest ja loovisikutest, kes selle aja meile nii meeldejäävaks on teinud
Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud. Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha",
rolli mängib selles ka aeg, koht, perekond, lähedased, ühiskond. Alati ei õnnestu oma ergonit realiseerida, kui selleks ümbritsevad tingimused seda takistavad, kuna me peame siis arvestama, et me ei läheks vastuollu teiste inimeste soovidega kui ka huvidega. Oma eesmärkide püstitamine, oma vajaduste sõnastamine ja soovide hindamine praktilise mõistuse abil on see toiming, mis teeb inimese selleks, kes ta on ja olla tahab, ütlevad mitmed kaasaegsed praktilised filosoofid (Taylor 1989; Steinfath 1998b; S. Wolf 1997). Meie elu mõte on tegelikult kordades suurem kui me teadlikult suudame oma eluea jooksul sellest aru saada. Kasutatud materjal: Mis vahet on õnnel ja heal elul? (2001). Kasutatud 04.12.16 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-vahet-on-onnel-ja-heal-elul?id=50878998 Margit Sutrop . HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. (2000) http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf
Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st.
· Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormidel on väga erinev sisu ja väljendusvormid. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mingit mehaanilist summat. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide süsteemi ühisus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad õigusnormid teatavaid suhteliselt iseseisvaid normide rühmi vastavalt reguleeritavate ühiskondlike suhete spetsiifikale
Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku on ka armastus filosoofiline küsimus, nagu ka näiteks elu mõte või Jumal või viimnepäev. Hea küll, võib ju ütelda. Las need filosoofid targutavad, mina armastan oma maad ja rahvast nii nagu ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab? Mida või keda sa siis tegelikult armastad? Keegi ei armasta ju igat inimest oma rahva hulgast või igat kohta oma maal. Pealegi lisandub siia ju kohe juurde poliitika. Riik. Võim ja valitsejad. Kuidas sinu isamaa-armastus nendega seondub ja ühildub
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele
universaalide tüli. Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Seisukohad jagunesid kolmeks: realism, nominalism ja nende kahe vahel tasakaalu leida püüdev kontseptualism. Realismi kohaselt on universaalid olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi või siis neis asjades endis. Nominalistide arvates on universaalid ainult sõnad. Kasutatud allikad 1. Braun, U, Jacoby, E. Filosoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani. Eesti keelne tõlge Reiksaar, T. Tallinn: Tea, 2003. 2. King, P.J. Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Eesti keelne tõlge Veede, R. Tallinn: Sinisukk, 2005. 3. Partikulaar. http://wiki.zzz.ee/index.php/Partikulaar 4. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus-ja infoosakond, 1993. 5. Universaalide probleem. http://wiki.zzz.ee/index.php/Universaalide_probleem
Kuna Ateena kodanikud ei jätnud kõiki töid orjade hooleks, arenesid nad edasi nii vaimselt kui füüsiliselt ega olnud seetõttu üleolevad teistest. Nagu Spartaski, saadeti Ateenas poisse 7-aastaselt kooli, kus õpiti mitte ainult sõjakorraldust, vaid areneti ka vaimselt, kirjutades luulet ja muusikat. See viis Ateena vaimumaailma arenemise sellisele tasandile, et selle polise kodanikest said edukad teadlased, kirjanikud, luuletajad ja filosoofid. Üheks selliseks näiteks on Ateena seadusandja Solon, kes oli varajase perioodi silmapaistev poeet. Käsitledes Spartat teisest küljest, oli iga spartiaat justkui kuningas omaette, kelle käsutuses olid orjad, kes tegid ära kogu töö. Spartiaatidel endil oli seega vaid sõjaväekohustus. Erinevalt Ateenast ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat
Elu mõte ja mõttetus Väga rakse on öelda, mis on inimese elu mõte ja mõttetus, küsimust elu mõtte kohta ei ole suutnud isegi kõige targemad filosoofid lahti seletada. Seda võivad siiski kõik oletada ja ise filosofeerida. Kui küsida minult mis oleks minu elu mõte, siis see oleks elada nii, et elu lõpus ei peaks kahetsema tehtud ja tegemata asju ja olla õnnelik. Võib ka öelda, et elu mõte on elada, et ei tekiks küsimust, mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle.
Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud. Mingi Tarkuse maja, mille kaudu antiigi pärandit säilitati. Reaali tasi kaasaja kõrgeim. -6- 7. Kasutatud kirjandus. 1.http://www.tlu.ee/~tipitaka/vanaaeg/v%E4ike-aasia%20ja%20p%E4rsia.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia 3. Vanaaeg I osa. Ajaloo õpik 6. klassile (kirj Avita 2003) 4. http://www.miksike.ee/
Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid
30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i
Rene Descartes Greete Hiiemäe, Karolin Alliksaar 12 humanitaar Frans Hals - Portret van René Descartes Elu ja looming Sündis 31.märts 1596 Tours'i lähedal La Haye's; Isa oli jurist, ema suri aasta peale Rene sündi; Umbes 10.aastasena saadeti poiss La Fleche'i jesuiitidekolleegiumisse Anjous; Peale kaheksa-aastast kooliaega õppis Descartes lühikest aega Poitiers' ülikoolis, mille lõpetas juristina. Elu ja looming Perekondliku traditsiooni kohaselt läks sõjaväkke; Reisis palju väga palju läbi Euroopa; Kohtumine arsti ja loodusteadlase Isaac Beckmanniga ajendas meest teadusega tegelema; Aasta 1619 Ulmi lähistel unenäod, mis annavad mõista, et tema kutsumus on teadlane olla. Elu ja looming Õpetus ideedest on olemas kolm rühma ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matema...
Esmase mõttena tuleb pähe see, et nii häbi kui seda ka tunnistada pole, olen vist ,,kivi all" elanud ning ei pere, sõprade või tööl kolleegide ringis ei ole meil tulnud kordagi jutuks väljaanne ,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei va...
SIGMUND FREUD (6. mai 1856-23.sept 1939) Austria psühholoogil ja ,,psühhoanalüüsi" leiutajal Sigmund Freudil oli tohutu mõju Lääne vaimuloole ja filosoofiale. Tema parimad tööd on koondatud raamatute ,,Unenägude tõlgendamine", ,,Argielu psühhopatoloogia", ,,Kolm uurimust seksuaalsusest" ja ,,Illusiooni tulevik" kaante vahele. Kuigi ta sai hariduse pigem arstiteaduses kui filosoofias, on Freud öelnud: ,,Kui ma noor olin, igatsesin ma vaid filosoofiliste teadmiste järele ning nüüd, kus ma olen liikumas meditsiinilt psühholoogiale, olen ma teel oma eesmärgi saavutamise poole." Elulugu Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis asub tänapäeva Tsehhis. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra mõju; ühe ennustaja tavapärane ennustus, mille kohaselt kasvab temast riigivalitsuse liige, kuid mis talle ...
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
