aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti
Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................................................................4 Lisa 2...........................................................................................................
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu
Nii püüabki Augustinus oma ajaloofilosoofiaga anda ristiusu põhiseisukohta nõudvad intellektuaalselt veenvad arendamised (jumala tegutsemine ajas ja ruumis, Kristuse tulek inimesena). Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge
Töö, Tartu 2004;34). Ta selgitas paljusid Aristotelese ideid lahti ning arendas neid edasi. Samuti tegi ta palju originaalseid täiendusi Aristotelese filosoofiale. Thomase paljude saavutuste hulgast võib esile tõsta tema ``Viis teed``. `See on kõige selgem ning tabavam katse tõestada Jumala olemasolu loogiliste argumentidega. Katoliku kirikus on Aquino kosmoloogilised ja ontoloogilised argumendid siiani aktsepteeritud, vaatamata sellele, et tänapäeva filosoofid on enam- vähem üksmeelselt Aquino Thomase kõik viis Teed kõrvale lükanud (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53). ``Viis Teed`` Esimeses osas räägib ta sellest, et asjad maailmas muutuvad ja nad ei saa iseenesest muutuda, vaid see muutumine peab olema millegi muu tulemus. Nagu ütleb Aquino:``Kui käsi ei liiguta keppi, ei liiguta kepp ka midagi muud``. Ja siit ta teeb järelduse, et selleks liigutajaks peab olema jumal.
Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas elavatele inimestele sisendada, on võimelisus ja vahend harituseni jõudmiseks kõigil hinges olemas. Siit järeldabki Platon, et hariduse andmine seisnebki inimesele vahendi kätte näitamises, mille abil inimene, olles suunatud õigele teele, saab ennast seejärel ise harida. Platoni arvates sobivad polist kõige paremini valitsema filosoofid, kes on kord koopast väljas käinud ja valgust näinud ning seejärel naasnud taas vangide juurde osa võtmaks nende vaevadest. Filosoofid on need, kelle töö on teiste eest hoolitseda ja rahvas kooskõlla viia. Parimateks polise valitsejateks sobiksid filosoofid seetõttu, et on saanud täielikuma hariduse, mis võimaldab neil vangidest kordi paremini pimedust mõista ja igat varju ära tunda. Teiseks,
Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli rajatud Museionis (muusade pühamu) Filosoofia Filosoofia vaaded olid muutunid: filosoofid uurisid rohkem inimest. Nas otsisid vastust küsimusele kuidas võiks inimene saavutada õnne. Epikuros surm on inimese hingeaatomite lagunemine. Stoitsistlik koolkond ()- inimese saatus on jumalaga ette määratud Teaduse aeng Hellenismi periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg Tähtsaim teaduskeskus on Aleksandria Matemaatik Eukleides () Füüsik Archimedes Astronoom Ptolemaios ()
Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest. Teise klassi moodustavad sõdurid, kes kaitsevad riiki väljaspoolt ohtu kujutavate vaenlaste eest. Kolmandana tulevad valitsejad, kes juhivad riiki. Õiglane on riik siis, kui igaüks teab oma kohta tervikus. Platoni arust oli oluline valitsejate õige kasvatamine. Ta arvab, et kõige õigem on, kui riiki juhivad filosoofid, sest neid huvitab teadmine tõsiolevast ja nad ihaldavad tarkust ja puhast teadmist tervikuna. Filosoof ehk valitseja suunab oma tähelepanu nähtumuse taha, asjade olemusele. Nii on seotud Platoni ühiskonnafilosoofia ideeõpetusega, sest idee on see muutumatu ja igavene tõsiolev, mille kohta käib puhas teadmine. Platon ei usu demokraatia toimimisse, sest massi suurus ei taga teadmist. Suurt rahvast on võimalik pettusega mõjutada ja kui nad valivad endale
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.
kohta. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. 3. Filosoof Platoni tõlgendusel on tarkuse aramastaja, kes ei püüa targaks saada ja kunagi ei saa. Jumalad filosoofide võrreldes ei saa targaks, kuna nad on juba targad, tarkus on nende sees. Tavalised inimesed aga ei ole targad, isegi kui nad nii arvavad, nad peavad tarkuseks neid teadmisi mis nad omavad. Sellega filosoofid on midagi keskmist tavaliste inimeste ja jumalate vahel. Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses. Mina saan aru sellest nii, et filosoofid saavad aru et keegi meie maailmas ei saa olla täiuslik ja teada üldse kõiki, nad ainult suudavad end kogu aeg arendada, saavutada midagi uut, mitte kunagi ideaalset. Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud
Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu. Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem riik tuleb siis, kui on paremad inimesed. Enamik inimesi on aga loomult rumalad ja laisad. Paremad inimesed tulid nende arvates kasvatusest. Kasvatus pidi olema riigi käes. Oma elu jooksul asutasid mõlemad filosoofid oma kooli. Platon oli asutanud kooli Ateenas. Selle nimeks sai Platoni akadeemia. Seal õpetati matemaatikat, poliitikat, retoorikat. Aristoteles oli samuti asutanud oma kooli Ateenas. Tema kool kandis nime Lykeion. Kool oli
rahvusvaheliste õigustega ning esitatud õigustused põhinevad kehtiva õiguskorra vägivaldsel poliitilisel tõlgendamisel või lihtsalt poliitilistel seisukohtadel. Üldiselt on rahvusvahelise õiguse normid selles küsimuses piisavalt selged, kuid siiski ohustab riikide igapäevane praktika ja nende normide tõlgendused kehtivat õiguskorda. Riigid on läbi aegade kasutanud sõjalist jõudu oma huvide kaitsmiseks ning välispoliitika ajamiseks. Samas on juba antiikajast alates filosoofid, õigusteadlased ja poliitikud püüdnud sõnade või tegudega piirata riikide õigust kasutada sõjalisi vahendeid valimatult. Selle saavutamiseks on ajaloo jooksul kasutatud mitmeid erinevaid vahendeid ning pidevast arengust hoolimata pole jõutud probleemivaba lahenduseni. Hoolimata sellest, et rahvusvahelised seadused keelavad absoluutselt ja tingimusteta sõjalise jõu kasutamise,
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga
Evolutsiooniteooria Maal elavad organismid on arenenud ühisest eellasest, kes elas 3,7miljardit aastat tagasi. Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist
valdkonnas teoreetiliselt arutlema, esindasid suunda nimega sofistika. Sofistid jõudsid veendumusele, et niisugused mõisted nagu hea ja halb on suhtelised: mis ühele hea, ei pruugi teisele samaväärne olla. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Need põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. Sofistide hulgas oli väga kuulsaid õpetlasi. Kõige tuntumad filosoofid olid Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristoteles. Sokratese ja Platoni põhimõtted ja eluarusaam olid küllaltki sarnased. Aristotelesel oli aga teistsugune arusaam maailmast kui Platonil. Mille poolest erinesid Aristotelese filosoofilised põhimõtted Platoni omadest ? Platoni järgi on olemas kaks maailma. Üks neist on tegelikkuse ja teine näiva tegelikkuse ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad ja igavesed. Näiva maailma
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus
spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse vältimiseks olema eraomandist ning perest prii, Spartas aga valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, mis annab aluse väita, et pereelu sealsete valitsejate seas toimis. Paljude sarnasuste
midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus ,,See mees on mõrvar". Ehk siis mees on subjekt ja predikaat on see mida väidetakse, antud juhul siis et see mees on mõrvar. Teises näites on turunaisel jällegi üks subjekt kuid predikaate toob ta välja mitmeid. 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee Filosoof on inimene, kes ihaldab tarkust ehk ta armastab seda. Kuna Jumalad on juba kõiktargad, siis neil ei ole vaja selle poole enam püüelda. Inimesed ei püüdle samuti tarkuse poole, kuna nad ei leia, et neil oleks veel midagi puudu. Nad on rahul sellega, et koguvad teadmisi
pididki tema õpetuse järgi riiki valitsema. Riigis peaks olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised kõige madalamad. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning oluline on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime."
vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei
põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates
......................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse
teine seda hinges mõtestama ja soovima. Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast nii, et areng oleks kiire ja tulemuslik. · Õiglaselt riiki juhtides peab juhil olema eesmärgid, mille poole on kõik teod suunatud. Juht ei tohi olla oamakasupüüdlik eneseimetleja, vaid peab tegutsema riigi tervikliku heaolu nimel. · Parimateks riigijuhtideks sobiksid filosoofid, kuna nad põlgavad riigiameteid kõige rohkem. See tähendab, et puuduks rivaalitsemine ja võimuihaldus. Pealegi teavad filosoofid igas valdkonnas teistest enam ning nende juhitud riik oleks rikas hüvelisest ja targast elust. P I D U S Ö Ö K (199c 212a) Platon Põhiidee: Armastus on ihaldus-igatsus, millegi järgi, millest puudust tuntakse. Läbi
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M
kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...
see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam tunnusmärk. 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku
kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel
Esimene neist ütleb ,et igal faktil on põhjus, miks ta just nii on, nagu ta on, ja mitte teisiti; miski ei sünni ilma põhjuseta. Näiteks kinnitab Leibniz, et kuna ei saaks olla põhjust, miks tulnuks luua maailm pigem ühel ajahetkel, kui teisel, ei saa maailm olla loodud ühel konkreetsel ajahetkel. Teine printsiip ütleb, et kui kaks asja on identsed, on ka kõik nende omadused ühtsed.2 Veel kuulusid tema alusprintsiipide hulka: 1 Tsitaat võetud: Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani" lk 141, Tea 2003 3 1. identiteedi/ vastuolu põhimõte, mis tähendab, et kui väide on tõene, siis selle eitus on vale ning vastupidi. 2. Eelnevalt kehtestatud harmoonia põhimõte, mille järgi mõjutab ühe esemega juhtunu teist, ilma, et need üksteist otseselt mõjutaksid. 3
Valgustus Inglismaal Oliver Nurmik Karoliina Voldek Aat Purje Martin Savitski Valgustuskirjandusest · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. · Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Valgustus Inglismaal · Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. · Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman. · Valsustus ideed levisid Inglisamaal ajakirjanduse kaudu. · Inglismaal levis valgustus empirismi suunas Valgustus Inglismaal · Inglismaalt levis valgustus edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt.
Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka
Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne vajadust tarkuse poole püüelda. Nad on rahul endaga. Kuid nagu ütleb veel Sokrates ,, Ka nõmedad ei tegele filosoofiaga ega ihalda tarkust. Just see ongi nõmeduse viletsus, et inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne."
Kirjandus ja filosoofia Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid
vastuse leidmiseks peab ju mõtlema antud küsimuste, valemite ja muude tingimuste üle. Tihti arutatakse pinginaabri või teiste klassikaaslastega. Tööl arutletakse samamoodi igasuguste probleemide üle ja päeva lõpus unne suigudes tulevad pähe päeva jooksul toimunud sündmused ning jällegi hakatakse nende üle mõtlema. Kultuurivaldkondadest kasutatakse filosoofiat nii muusikas, tantsimises, kunstis kui ka teatris. Kuid arvatavasti on kõige suuremad filosoofid siiski poliitikud. Võibki öelda, et poliitikud on tänapäeva filosoofid. Nende töö ongi ju valge mustaks ja must valgeks rääkida. Nad on väga osavad sõnaseadjad ja oskavad ideaalselt oma arvamusi õigel ajal ja õiges kohas välja öelda. Ma muidugi ei väida, et poliitikud vahel ei libastuks ja midagi rumalat ütleks. Kunstis näiteks on väga tavaline filosofeerida erinevate kunstitööde üle. Mõeldakse ju selle üle, miks mingi
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
· Hästijuhitud polis on siis kui need, kes valitsema peavad elavad mõistlikumat eluviisi kui valitsemine, sest siis valitsevad need, kes hoolivad hüvelisest ja targast elust. · Sisemised mässud kukutavad võimuihkajad endid kui ka polise. Filosoof Ühiskonnas Jacques Maritain'i essee keerleb kahe peamise mõtte ümber, esiteks, mis on filossofia ja kes on filosoofid, ning teiseks, milline on filosoofide roll ühiskonnas. · Filosoofid on inimesed tarkuse otsinguil, kes seavad kahtluse alla iga üldtuntud asja. Siinjuures leiab iga filosoof erinevad vastused samadele küsimustele, mistõttu tülitsevad nad ägedalt, sest nad arvavad igaüks, et nad on näinud tõde, mis neid silmi pimestavalt seda oma kaasfilosoofist erinevalt mõtestama paneb. · Halb filosoofia on nuhtluseks ühiskonnale, hea filosoof on ühiskonnale õnnistuseks! · Ühiskond ei tule ilma filosoofideta toime.
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese
Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele. Headuse idee on teiste ideede olemasolu põhjuseks. Headus on midagi müstilist kui loogiliselt seletav. Filosoofia on oluline. Kui filosoofid oleks valitsejad, oleks see parim viis riigi valitsemiseks. Filosoofid võivad toota parimaid seadusi. Ütleb, et tavalisel riigikodanikul puudub loomupärane kõlblus.
17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas).
Objektivism meile tundub, et tegelikkus on midagi muud. Seda saab aga tajuda. Näeme ja teame küll kõike, kuid oleme tegelikult tühjus aatomite sees. Skeptitsism tegelikkus on tõesti miski muu, mis meile paistab. Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1
"Me ei ole oma loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib ühe, teine teise töö jaoks.""Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest."5Töölised hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Valvurid tegelevad riigi kaitsmisega vaenlaste eest ja nad on valitsejate määruste kindlustajad ja kaitsjad. Valitsejad, kelleks on filosoofid, tegelevad riigi juhtimisega. Palju arutleb Platon valitsejate õige kasvatuse üle. Missugune kasvatus tagaks parimad valitsejad. Platon on radikaalne väärtusobjektivist. Tema arust on võimalik teada õiget ja head ning demokraatia nõrkus on just teadmatuses. Demokraatia valitsejad on mõjutatavad retoorika ja pettusega. Demokraatlikult valiti rahvakoosolek, mis mõistis voorusliku Sokratese surma. Platon ei usu demokraatiasse.Valitsejaid tuleb kasvatada äärmiselt
Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716).
Kuigi meile tundub, et asjad ja olendid on olemas, oleme ikkagi aatomite sees olev tühjus. Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui meile paistab ning me ei saagi tead, mis on tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9
mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see inimeseks saamist kogu oma vaimse potentsiaali rakendamist. Õigus haridusele ja mõtlemisele oli Herderi meelest inimkonna arengutee humaansuse suunas. Hariduse ja teaduse areng oli seega alus inimeste vabaduste ja õiguste tekkele. Kohe kui inimkonna ajaloos tuleb juttu inimese vabadustest, võime väita, et orjus on jäänud minevikku, sest orjadel pole ju vabadusi. Inglise filosoofid Thomas Hobbes ja John Locke esitasid väiteid inimeste vabaduste kaitseks. Hobbes ütles, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Locke kaitses oma kõnedes inimese omandit, isikuvabadust ning ta pooldas ka täielikku usuvabadust. Inimestes juurdunud harjumusi on raske muuta, kuid ajapikku hakkas aset leidma indiviidi väärtustamine ja arusaamine, et inimelule ei saa panna hinda, sest iga elu on aare ning seega ka hindamatu.
Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära
Etendati: 1. komöödiaid (lõbusa sisuga näidend, kus pilati peamiselt poliitikuid); 2. tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm
Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks.
Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks võeti jumalateenistus. Sellest tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Kui varemalt olid suuremad müsteeriumid katkendid Trooja sõjast siis nüüd kujutati pühakute imetegusid, nt
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
