erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne. Loomad tunnevad samuti valu nagu inimesedki, ka neil on õiglus elule.
tekkinud, ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna tarkusi otsivad need, kes asuvad keskel, tarkade ja nõmedate vahepeal, siis ongi filosoofid just need. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus. See, kes on tark (jumal) ei püüa targaks saada, kuna nad teavad juba kõike. Jumalad ei tegele filosoofiaga ega ihalda targaks saada, kuna jumalad ongi targad. Nõmedad ei püüa targaks saada, kuna kuigi ta pole ilus, hea ega tark, on ta iseendaga täiesti rahul. Tema arvates pole tal midagi puudu ja peab enda tarkust adekvaatseks.
demokraatia ja Vana-Rooma. Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad. Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss, valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid, kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1789. põhimõttest - "Vabadus, võrdsus, vendlus" (solidaarsus). See kõik oli levinud ka Euroopa vääljaspoole. Aja jooksul väärtused muutuvad et saavutama rohkem ja rohkem arenenud riike. EUROOPA VÄÄRTUSED 1https://en.wikipedia.org/wiki/Europeanism
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes kokkuleppest sõltumatut,hüve on igavene ja muutumatu sp et põhineb igavestel ja muutumatutrl ideedel 20. Oska iseloomustada Aristotelese filosoofiat
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab
mõõdetav, vähemalt mitte nii, nagu me mõõdame tavalisi suurusi. See, mida me nimetame ,,aja mõõtmiseks" on tavaliselt mingi ajas kulgeva protsessi võrdlemine teise, lihtsama (perioodilise) protsessiga, nagu Maa pöörlemine või kellapendli võnkumine. Veel räägitakse, et aeg voolab nagu ühes suunas (minevikust tulevikku) ja sellepärast on kõik põhjuslikku laadi seosed võimalikud vaid sel kujul, et põhjus eelneb tagajärjele. Mida selline aeg endast kujutab, selle üle on filosoofid vaielnud aastatuhandeid. Matemaatika vaatepunktist on aeg universaalne ja väga kasulik vahemuutuja, milleabil saab siduda üsnagi erinevate protsesside võrrandeid. Kogu see jutt ei tohiks häirida meie igapäevaseid suhteid ajaga. Kell on hea riist, pole tähtis, miks ja kuidas ta töötab. Peaasi, et aega näitab. Kuigi me justjui ei saa ajaasjadesse vahele segada, on ikka ja jälle leidnud inimesi, kes püüavad ajamasinat ehitada.
Kui su joomakaaslane ütleb, et su veinipudel on pooltäis ja sina vastad, et pooltühi, siis ei vaidle sa talle vastu, vaid nõustud temaga. Kõik moodustub vastanditest või vähemalt vastandlikest tendentsidest. Mitte millegi kohta maailmas ei saa öelda, et ta püsivalt on -- kõik muutub kogu aeg. Kogu universum on selline, seetõttu pole ime, et Herakleitos väitis ürgaineks oleva tule -- leek näib asjana, objektina, aga tegelikult on ta pigem protsess. Esimesed filosoofid murdsid end minevikust lahti kahes mõttes: nad püüdsid mõista maailma oma mõistusega, otsimata abi religioonist, ilmutusest vms.; ning nad õpetasid teisigi kasutama oma mõistust ja mõtlema enda eest. Niisiis ei eeldanud nad, et nende endi õpilase peaksid tingimata nende endaga nõustuma. Need kaks uuendust moodustavad tänapäeval ,,ratsionaalseks" nimetatava mõtlemise vundamendi. Ioonia natuurfilosoofide koolkonna tähtsus ei seisne tulemustes, vaid probleemi
Hellenism- kreeka tsilivatsiooni levimine lähis-ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõisteledavalt selge, et maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, aristarchos, aga esitas ajaloos päikesekeskuse maailmapildi. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Isikud epikurus, eukleides, arcimades, ptolemaius.
Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumust maise maailma mõjudest. Enamik valgustajaid astus välja feodaalkorra vastu, et iga inimese eraomand oleks kaitstud. Valgustusideoloogia kujunemine sai alguse Inglismaalt, kus revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid. Prantsuse valgustusele avaldasid mõju inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes, ta oli ratsionalismi rajaja. Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges. Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi.
astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises
astronoomilistele küsimustele vastata. Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises
Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja kohtumiseks. Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine. Linnaplaneerimisega hakkasid tegelema filosoofid ja kunstnikud, tänu sellele linnad muutusid funktsionaalseteks ja mugavateks.
ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv. Demokritos maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine.
sajandil Inglismaal. Selle mõiste arengut mõjutasid fakt ise ja väitlused sel teemal. Termini ilmumise tingis soov eristada enese tapmist teise inimese tapmisest. Enesetapp e. suitsiid on kompleksne fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Et vastata filosoofia põhiküsimusele tuleks otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei. Sellele küsimusele on üritanud vastata teiste seas ka üldtuntud filosoofid. Näiteks: Camus arvab, et inimese elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada: „See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane. Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." ning Camuse arvates on enesetapp absurdi lõpetamine. Nagu ka filosoofid tunnen ka mina huvi suitsiidi põhimõtete ja eriti ajaloo vastu. Selle töö
mis on seotud füüsika ja matemaatikaga ja mitte lähenemine, mis on seotud ajaloo ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja kokkupuude, siis on nende käsitlus väljas poolt, võhiklik ja pealiskaudne. Tõsiselt võetavat tehnika käsitlust saab esitada ikkagi see filosoof, kellel on vastav kokkupuude olemas. Kolmas põhjendus: kontinentaalsed filosoofid on äärmiselt negatiivselt meelestatud loodusteaduste ja tehnika suhtes. Tehnikat peetakse suureks ohuks inimeseks olemisele. Selline sõnum ei sobi tehnikakõrgkooli üliõpilastele; analüütilise tehnoloogiafilosoofia sõnum erilisusest sobib paremini.
Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha' `2ra ytle v2he paljude s6nadega vaid palju v2hestega' `See kes ei suuda valitseda iseennast, ei ole vaba' Pythagorase 6petus: teoreem andis suure panuse teaduse ja aritmeetika arendusse. Pyydsid leida ainet mis seoksid maailma yhte. Nende arvates esmaaine ise ei ole yhtne, vaid on see mi soli k6ige ennem. K6ige aluseks on m22ratletud m22ramatus ehk arv Arv k6ige alus millest koosneb k6ik siin maailmas
PÄRAND JA KUULSUS Marcus Aureliusele omistati "Filosoofist kuninga" tiitel juba tema eluajal ning seda ka pärast surma. (Platon'i ideaalses riigikorras valitseksid filosoofid) Ajaloolane Herodius kirjutas: "Ainuke keisritest, kes tõestas oma tarkust mitte kõigest tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga. Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks. Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks. Tsitaadid: "Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga." "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. ...
Mis on tõde? Küsimus ,,Mis on tõde?" sarnaneb väga küsimusele ,,Mis on õnn?" selle poolest, et neile kummalegi ei saa kindlalt vastata. Targad filosoofid on juba ammustest aegadest peale proovinud ära seletada mõistet Tõde. Tavalised inimesed ütleksid, et tõde on see, mis pole vale ehk siis see, mis vastab tegelikkusele. Kui tõde vastab tegelikkusele, siis miks inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Nt. Üks ütleb, et õnn on see, kui sul on palju raha ning sa saad endale peaaegu kõike võimaldada. Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus?
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast h...
618 korda suurem. Kõige lihtsamini arusaadav seos väljendub selles, et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega . Mis on Kuldlõige ? Kuldlõige on irratsionaalne matemaatiline konstant. Kui väga umbropsu öelda ja mitte välja arvutada lõpmatut numbrijada, siis on selleks konstandiks 1.61803398874989. See aga ei ütle vist palju? Asi on selles, et mitmed kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane jaotus, mille puhul lõik on jaotatud kaheks osaks nii, et selle pikkus suhtub pikemasse osasse nii nagu pikem osa suhtub lühemasse, teeb maailma täiuslikuks. Ka mitmed psühholoogilised uurimused (Fechner) on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik propotsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume me kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama
laiemalt, kui seda tavaliselt tehaks. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Ilu tunnetuses on mitmed astmed, mille armastaja läbib kõigepealt. Kõigepealt armutakse füüsiliselt ligitõmbavasse inimesse, järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt, siis aga taibatakse, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib aga omakorda tarkuse omandamiseni. Diotima seletuse kohaselt ei ole Eros kunagi ei rikas ega vaene ta asub alati nõmeduse ja tarkuse vahepeal. Filosoofid ei ole enamasti targad ega ka nõmedad ja Eros peab seega olema paratamatult filosoof. Erose vanemateks on tark isa ja nõme ema, selles tuleneb, see et Erost peetakse filosoofiks. Diotimale on jäänud mulje, et Sokratese jaoks on Eros armastaja. Seetõttu näib Eros Skoratesele kaunis, õrn, täiuslik ja õndne. 210-212 Diotima asub õpetlase rolli ja Sokrates asub kuulama. Juba noorest saati tuleb alati püüelda ilusate kehade poole
Filosoofia ei tohi mingil viisil sekkuda tegelikku keelekasutusse, lõpuks võib ta seda ainult kirjeldada. Filosoofia lihtsalt asetab kõik meie ette ning ei seleta ega tuleta midagi. Ta jätab kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmin...
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus
Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos- `rahvas´ ka kratos- `võim` 2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7
autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Ioonia natuurfilosoofid -- nende ideede olemusest. Euroopa filosoofilise mõtlemise hälliks on antiikne, eriti kreeka filosoofia. Ioonia natuurfilosoofiaks nimetatakse antiikfilosoofia kõige esimese, eelklassikalise või eelsokraatilise, ajajärgu esimest perioodi. Varaseimad filosoofid keskendusid peamiselt maailma ja tema nähtuste seletamisele, kusjuures kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest meile antud maailm kogu oma nähtuste keerukuses võib tekkinud olla. Teisisõnu iseloomustab seda ajajärku kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailmaalgaine ja tema algosiste avastamisega. Ioonia koolkonna esindajaile näis, et kõik peab olema tekkinud ühest ja samast algelemendist. See võib tunduda rabava mõttevälgatusena, millel
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine...
RENESSANSS 14.-16.saj. Aeg ja peamised esindusriigid: -Sai alguse Itaaliast ja levis ülejäänud Euroopasse(Prantsusmaa. Renessanss-taassünd.) Loomulikkus ja looduslikkus; individuaalsus ja isiksus. Vaadati tagasi antiikajastusse, võeti sealt endale elemente. Maalikunsti areng. Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis: - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade(Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keska...
Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma teose "Uus elu", mis oli tolleaegses Euroopa kirjanduses uudne: ükski kirjanik polnud varem oma armastust pihtinud autobiograafilises luuleraamatus.) Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmusile ja tegelasile. Autori suur kõlblas viha ja õilis paatos, ta kõiki maisi ja ülimaisi nähtusi põleval selgusel esitav mõttekujutus, ta usuline ekstaas toodavad ainulaadse kogumulje
Autor pani mind mõtlema Inimmõistuse ja loodusseaduste vaheline tasakaal kipub vahel paigast nihkuma. Samuti pole võimalik kindlalt määratleda, mis on õige ning mis vale see kõik lähtub ajastust, sellekohasest moraalist ja eetikast. Kuid ajalugu hõlmab ka selliseid seisukohti ja arusaamasid, mis püsivad kõikumatult sajandeid, ent leidub ka küsimusi, millele nii filosoofid, teadlased kui ka kirjamehed on keskendunud vastuseid saamata. Kas inimese saatus sõltub ainult tema tegudest ja valikutest või sisaldab see ka teatud hulgal ettemääratust? Raskolnikovi tegelaskuju vastandab neid kahte seisukohta. Pealtnäha on tegemist igati tubli kodanikuga, sellele vihjab ka tema ema ja õe armastus ning lugupidamine. Noormehel pole aga minevikus õnne olnud, tema haridustee katkes tänu raskele majanduslikule olukorrale ning ka perekond vireles vaesuse käes
Voltaire (21. nov 1694 30. mai 1778 ) 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau).Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja -vastutusega. Voltaire (kodanikunimega François Marie Arouet) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest
"Stepihunt" peategelane Harry Haller on petunud elus ja ühiskonnas.Väärtused, millest ta lugu pidas muutusid vastikuks ning ei osanud elust enam rõõmu tunda. Tema ideaalid olid kokku varisenud. Ideaalideta inimene iseseisvalt ei suuda muuta olukorda, kus tema vaated olid purunenud. Ta vajab abi, et seada uusi eesmärke või leida võimalusi, kuidas kujundada elu ümber, et oleks, mille nimel elada. Ideaalideta inimene vajab midagi mõjuvat, mis muudaks tema elu. Elu mõtet on mitmed filosoofid ja inimesed püüdnud lahti mõtetsada ja leida eesmärk, mille nimel elada. Iga inimene peaks olema selle seadnud või proovima seda leida, kuid kahjuks ei ole seda suutnud. Johann Wolfgang von Goethe romaanis ,,Faust" peategelane ei suuda leida elule mõtet ja tunneb end kasutuna. Hilljem pealea vaevalist teekond igivanana ta leiab elule mõte selles, et inimese ülim eesmärk peaks olema töötada inimkonna heaks. Fausti teekond oli ohvrite
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p"
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma õpingud stoikute koolis ning seejärel vaatan mis saab. Stoitsism sobib mulle samuti seetõttu, et mulle ei meeldi kulutada aega mõtlemise peale, mulle meeldib teha ning oma tegemistes olen alati hästi kohusetundlik, mis sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka tei...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi. Materialist Herakleitos oli antiikfilosoofia objektiivse dialektika silmapaist- 2 vaimaid esindajaid. Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos maailma muutumatu algaine olemasolu
võrdsed. Kuna aga loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes'i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja. René Descartes sündis 1596. aastal Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana. Ta õppis
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin.
eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad?
Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid, neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi maailm(olemine) – kogu Maailmale on omane paljusus, maailmon ühtne ainemass, sest asju saab üksteisest eristada, puudub tühjus mis ainet ainest see tähendab maailm ei ole
omale imeilusa naise. Õpetlane hakkaski. Ta muutus hulluks naise järele. Lausa niivõrd palju, et ei suutnud ilma armsamata elada. Teose lõpus oli ta nõus isegi oma elu neiu nimel ohverdama. Tean, et armastus pimestab, aga minu arvates ei tohiks nii tugevasti ühte inimesse kiinduda, inimesed ju surevad, see on paratamatus ja pärast mõne lähedase inimese surma peab oskama edasi elada. Juba antiikaja filosoofid arutlesid elu mõtte üle. Ma usun, et ka nemad ei olnud oma eludega rahul, just nagu Faust. Siiski ei teinud mõttemehed kuradiga lepinguid. Vähemalt selline on minu arvamus. Raamatu peategelane aga tegi. Ma arvan, et lõppude lõpuks muutis see ta kurvemaks. Doktor sai tunda armastust, kuid hiljem kaotas selle ja pidi tundma lähedase kaotuse leina. Tänu Mefistofelesele tappis Fausti naine ka oma ema, mis tähendab, et kurat oli süüdlane 2 inimese surmas ja ühe persooni elu rikkumises.
Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik" Tere, intro Enne tänast ettekannet ei olnudki mul vaieldamatut meelisteost. Seisin oma raamaturiiuli ees ning sirvisin erinevaid kirjatükke. Üha kutsuvamalt vaatas mulle vastu Paulo Coelho "Palverännak: Maagi päevik". (Nüüdseks olen veendunud, et see ongi minu lemmikutest lemmikum raamat.) See jutustab kirjaniku minategelase palverännaku imepärastest kogemustest, mis juhtisid teda sisemise jõu, tarkuse ja salapärase mõõga otsingutel. Seda teed olid rändurid läbinud alates keskajast. 700kilomeetrine teekond viis SaintJeanPiedde Portist Santiago de Compostelasse, lihtsamalt öelduna kõrgetest Püreneedest Hispaania läänepoolseimasse provintsi. Reis kestis 90 päeva. Rännakut ei teinud Coelho mitte üksi, vaid koos oma mentori Peetrusega, kes oli RAM ordu rüütel. Palveränduri eesmärk oli just selle sama RAM ordu meistriks saada. RAM kui Regnum, Agnus, Mundi ehk Võim, Jumal, Maailm. Peet...
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud
· Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. · Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. · Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. ... Lisaks veel ajaloost ka veidi! · Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. · Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor
Kindlasti on vaja kasvatada lastel seda selleks, et ta oleks vääriline inimene meie ühiskonnas. Hariduseta kõik inimesed oleksid nagu loomad. 6) Juhtima suudavad hariduse pühendanud ennast inimesed, kes alati otsivad uued variantid. 7) Võib olla selleks, et vabastada teisi koopast, aidata neile otsida teed hariduse juurde. 8) Kõige paremini polist valitsema sobivad just filosoofid, sest need inimesed arenevad ennast alati, õpivad midagi uut ja otsivat tõdet väsimatult.
Elu on ime Arutlus Maailmas elab üle 6 miljardi inimese. Kuid oleme me mõelnud sellele ,kuidas on meie elu alguse saanud? Elu on sõna, mille tähendust on inimestel raske seletada. Mitmeid aastaid ja sajandeid on filosoofid ja teadlased püüdnud teada saada ,mis teeb elavast elava. Seni pole seda veel suudetud ja see üritus tundub suhteliselt lootusetu. Praeguste teadmiste kohaselt ei eksisteeri elu iseenesest, vaid saab alguse mõnest teisest elusorganismist. Elu on ime, kuna selle tekke ja toimimise põhjused tunduvad müstilised. Kuidas sai elu alguse ja miks on see ime? Inimese elust rääkidest siis elu tekkimiseks on vaja kahte erinevast soost inimest, kes annaksid elu kolmandale
1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid se...
ja metodoloogias teadusliku seletuse probleemile. Eesmärgiks oli ,,objektiivsus" ja ,,tõele võimalikult lähedale pääsemine". Alltekst: Carl Hempeli artikkel ,,Katusseadustest" universaalsed seletused ajaloo kohta. Hempeli liitlased positivistid, vastased hermeneutikud ja historistid. Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele
Kuulsaim töö on „Genti altar“ Belgias. „Genti altar“ Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks. Kui tiivad kinni on, siis kujutatakse van Vydti, kes kirikut finantseeris, keskel olid evangelist Johannes ja ristija Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutust altari siseküljel oli keskne pilt talle kummardamise stseen, esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
