Klassitsism (0)

KLASSITSISM
Üldiseloomustus
Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid . Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust , selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga.
Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830.
Klassitsistlik kunst jaguneb:

varaklassitsism 1770-1800

kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal
Ajalooline taust
18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“.
Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust.
Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme).
Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või –mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv.
Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike ( arhitektuur , kujutav kunst, tarbekunst ).
Järgnevalt näited maade kaupa:
Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis)
Arhitektuur
Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik:

lihtsus, rangus

sirgjoon ülekaalus

sümmeetria

suured siledad (liigendamata) seinapinnad

antiikkunsti elemendid (sambad!)

hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg
Näiteid:
* Panteon Pariisis, Ladina kvartalis . Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus . Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid.
* Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega.
* Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle `i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i „ Marseljees “). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud.
Maalikunst
Iseloomulik:

jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe)

värvid on tuhmid , pinnalised

rõhutatakse kontuuri ja vormi

ainestik antiikajaloost või –mütoloogiast (teemad enamasti ülevad, kangelaslikud, suursugused)
Näiteid:
* Jacques Louis David /daviid/ ( 1748 -1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus , kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö
□ „Horatiuste vanne “ – maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku võitlust teise perekonnaga. Tüüpiliselt klassitsistlik on siin sümmeetriline kompositsioon , lineaarplastiline käsitlusviis, ühtlane valgus, monotoonne koloriit , tõsine meeleolu. Kuulsamad on aga Davidi kaasaja teemadel maalid (David läks algul kaasa Prantsuse revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase „õuekunstnik“).
□ „Tapetud Marat “ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus
□ „Napoleoni kroonimine “ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8).
* Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad . Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid.
□ „Suur odalisk “ (odalisk – haaremi tantsijatar ) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus “.
Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega.
Saksamaa
Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel . Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum , Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus).
Itaalia
Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule iseloomulik rahu, lihtsus, tasakaal. On skulptuuris sama, mis David maalikunstis. Teinud hauamonumente, sh paavstidele. Kujutanud ka Napoleonit ja tema perekonnaliikmeid.
□ Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena
Venemaa
Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis – Admiraliteedihoone, Smolnõi palee , Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte ( Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi).
Eesti
Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal ), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel ). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere , Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga , Räpina jt.