Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajalugu (0)

3 HALB
Punktid
  • Vana-Kreeka ürgjumalused
    Hemera-päev
    Aither-õhk
    Oroi-mäed
    Gaiast sündis Uranos , kes sai võimule.
    Kaosest sündis Gaia.
  • Olümpia jumalad
    12 jumalat.
    Peajumal Zeus , kes oli peajumal.
    Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja.
    Poseidon -merede valitseja
    Hades – Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja.
    Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast.
    Apollon -Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika.
    Artemis-Apolloni kaksiküde
    Aphrodite -armastusejumalanna ja ilu jumalanna.
    Hermes – Zeusi käskjalg.
    Ares -sõjajumal.
    Hephaistos -Tulejumal
    Hestia -Zeusi õde. Kodukolde jumalanna.
  • Muusad
    Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu.
    See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja.
    Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna.
    Muusa-inspiratsiooni allikas.
    Orhpeios oli kuulasm järeltulija.
    Muusad oli Apolloni lummuses.
  • Heeros
    Heeros – olid kangelased. Nt Herkales.
    Thoros-võitlus Melotaurusega.
    Achilleos-Homerose ja Iiliase kangelane. Tema kand oli haavatav koht.
    Kangelased olid surelikud .
  • Filosoofia põhisuunad
    Loogika
    Eetika
    Esteetika
    Poliitika
    Metafüüsika
    Kuulsaimad Kreeka filosoofid kuulusid koolkonda.
    Sofistid õpetasid kõnekunsti ja oskust vaielda .
  • kirjandusezanrid
    eksisteerisid peaaegu kõik uusaja kirjanduszanrid.
    Arhailine ajajärk
    Atikaline
    Hellenismi
    Rooma ajajärk
    Kreeta müüdid – kajastavad kreeka hõimude käekäiku. Tegelasteks surematud jumalad ja heerosed.
    Mälestusmärgid – säilinud eeposed
    Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid :
    Eleegia, meelika , tragöödia, komöödia, retoorika , uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion, bukoolika )
  • teater ja muusika
    kõide tähtsam Kreekas
    muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega . 1 häälne.
    Heliloojad : Anakreon ja Alkaios .
    *Vana-Kreeka
    Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad.
    Orkestra -keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats.
    Skenee-puust lavakonstruktsioon.
    Thearon-vaatajate koht.
    Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid.
    *Vana-Rooma
    Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge.
    Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra
  • Armee ja sõjapidamine
    Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
    Turvistik – lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp.
    Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan.
    Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest.
    Leegion – ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi.
  • Kalender ja ajaarvamine
    Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi.
    Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks.
    Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta.
    Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta.
    Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga.
  • Olümpiamängud
    Korraldati iga 4 aasta tagant.
    Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti.
    Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester.
    Jooks : staadionijooks , diaulos, dolichos, relvisjooks.
    Viievõitlus: kettaheide , kaugushüpe, odavise , maadlus, jooks.
    Esimesed 776pKr Viimased 394pKr
  • Kool ja haridus
    Hariduse eesmärk oli : „olla parem ja teistest üle”
    Homerose õpetuse ideaal sisaldas sporti ja muusikalist õpetust.
    7eluaastast algas poiste karm kasvatus gümnaasiumis. Rikkamates perekondades õppiti pedagoogi käe all. Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama..
    *Kreeka : hariduse eesärgiks oli noore inimese arendamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
    7-14 panid erakooli. Igal poisil oli oma ori. Koolis oli karm kord. 30a said kodaniku õiguse.
    *Rooma : esiplaanil retoorika. Koolid olid tasulised. Mingi kooli 7a, õpetati kirjutamist, lugemist, arvutamist.
  • Aleksander Suur
    Sündis Makedoonias , sel ajal kui riik oli tipus .
    Ema Olympias , isa kunigas Philipos.
    Ta sai endale mehe tiitli , kui ta oskas relva kasutada ja lahingus tappis mehe.
    16a sai ta asevaltisejaks. 20a troonile
    21eluaastal maabus ta Aasias, algasid lahingud Pärsiaga. Võideti Pärsia üle. Suur impeerium tekkis kiiresti ja sama kiiresti lagunes ka. Tema õpetajaks oli Aristoteles
  • Kunstiajalugu #1 Kunstiajalugu #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marikas11 Õppematerjali autor
    Vana-Kreeka ürgjumalused, Olümpia jumalad, Muusad, Heeros, Kirjandusezanrid, filosoofilised suunad, kool ja haridus, kalender, jm

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    88
    rtf

    Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    10nda klassi ajaloo konspekt
    60
    rtf

    10nda klassi ajaloo konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    168
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

    Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun