Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Robert Hooke - Slaidi töö (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Robert Hooke   
(18. juuli 1635 – 3. märts 1703)
Jaanus Martin & Kristofer Evert
 
 
10H
Varajane elu

Robert Hooke sündis 1635 aastal Freshwateri linnas Wight'i saarel. 
Tema vanemad oli John Hooke ja Cecily Gyles.

Robert oli noorim viiest lapsest, tal oli kaks vend ja kaks õde.

Tema isa John Hooke oli vaimulik. Nagu tema kaks venda, kes hiljem 
olid kõik  vaimulikud , oodati ka Robertilt vaimulikuks saamist ja 
töötamist isa juures kirikus.

Robertit vaevasid õpingute ajal aga sagedased peavalud. Vanemad 
kartsid, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema 
õpetamise.

Robert oli pärit auväärsest ja prominentsest perekonnast.
 
 
Hooke'i õpingud

Noorena oli Robert lummatud 
mehaanikast, joonestamisest, 
maalimisest ja  eksperimenteerimisest.

Roberti isa suri 1648 aastal ja jättis 
Robertile päranduseks 40£. Robert 
alustas selle raha eest õpinguid 
Westminister 'i koolis Londonis Dr Rusby 
käe all.

Hooke õppis kiiresti selgeks ladina ja 
kreeka keele, õppis ka  heebrea  keelt. 
Westminister'i koolis õppis ta selgeks 
ka  Eukleidese  elemendid ja sealt algas 
ta elukestev mehaanika õpe.
 
 
Oxford

Aastal 1653 hakkas ta Oxfordi 
kristlikus kirikus koorilauljaks. Sel 
ajaperioodil kohtus ta keemiku ja 
füüsiku Robert  Boyle 'iga, kes 
värbas ta oma õpilaseks. On 
arvatud, et Boyle'i seaduse tõestas 
tegelikult Robert Hooke, kuna Boyle 
ei olnud matemaatik.

Aastal 1655, vastavalt tema 
autobiograafilise märkmetele, 
hakkas Hooke huvi tundma 
astronoomia  vastu.

Aastal 1660 avaldas Hooke tahke 
keha elastse deformatsiooni 
 
 
seaduse (Hooke'i seadus).
 Londoni Kuninglik Selts

Londoni Kuninglik Selts asutati 
Londonis 1660. aastal See 
teadusühing on üks vanimaid  
teadusühinguid maailmas.

 Seltsi asutajaliikmete seas olid 
John Wilkins, Robert Hooke, 
Christopher Wren, William Petty, 
Korgitamme rakud 
Robert Boyle jt teadlased ja 
ja mimoosilehed 
filosoofid .
mikroskoobi  all. 
Illustratsioon 

1662  anti Seltsile kuningliku 
Robert Hooke'i 
raamatust 
põhikirjaga kirjastamisõigus. Üks 
"Micrographia" 
esimesi raamatuid mis avaldati oli 
(1665).
Robert Hooke'i "Micrographia". 
 
 
Hooke'i saavutused

Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, 
füüsikas,  mehaanikas , mikroskoopias, 
paleontoloogias ja arhitektuuris.

Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja 
raskusest ning nende  kauaks  väldanud  vaidlemine  
muutis nad  kibestunuks teineteise suhtes.

Hooke'i uuringud vedrude ja  elastsusega  viisid ta 
Hooke'i seaduse avaldamiseni.

Ta leiutas ka peegeldava mikroskoobi, palju 
erinevaid kellasid baromeetreid ja optikaseadmeid.

Hooke nimetati peale Londoni suurt tulekahju 1666 
aastal linna ülesehituse eestvedajaks, sest ta oli 
üks Inglismaa paremaid arhitekte.
 
 
Surm

Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i 
tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud 
jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka 
tugevad  valud  rinnus. Lõpuks jäi ta ka 
pimedaks.

Teadlased on arvanud tal oli ka  gangreen  
jalgades, kuid peale 3. sajandit on võimatu 
diagnoosida millesse ta võis surra. 

Robert Hooke suri 3. märtsil 1703 aastal oma 
elamus Gresham College'i linnas. Ta oli 67 
aastane. Tema kõhnunud keha kubises täidest 
niipalju, et keegi ei tahtnud teda puudutada. 
Hooke'i  toast  leiti ka rauast kirst kus oli  aare  
müntidega ,mis oleks tänapäeva rahas, ligi 1 
 
miljon £. Hooke sur  i abiellumata ja  lasteta  ning 
ta maeti St Helena kirukusse Londonis.
Pärand

Suure tõenäosusega üks suurimaid 17. 
saj  teadlasi Robert Hooke jättis endast 
maha kestva pärandi sedavõrd 
erinevatel  erialadel  nagu füüsika, 
arhitektuur , astronoomia,  bioloogia
paleontoloogia  jne.

Peaaegu kõik modernsed 
mikroskoobid , kellad, autod – kõik 
töötavad tänu tema katsetustele ja 
leiutistele. Ülimalt oluline elastsusjõu 
seadus kannab tänapäevani tema 
nime

Kuigi Hooke ja  Newton  olid tõsised 
konkurendid ütles Newton peale 
Hooke'i surma, et Hooke oli olnud üks 
 
 
kõige targemaid mehi keda ta oli 
kunagi  tundnud .
Kasutatud materjalid:
  http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Hooke
  http://www.historytoday.com/richard-cavendish/death-robert-hooke
  http://labmed.ascpjournals.org/content/41/3/180.full
  http://translate.google.ee/
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Robert Hooke - Slaidi töö #1 Robert Hooke - Slaidi töö #2 Robert Hooke - Slaidi töö #3 Robert Hooke - Slaidi töö #4 Robert Hooke - Slaidi töö #5 Robert Hooke - Slaidi töö #6 Robert Hooke - Slaidi töö #7 Robert Hooke - Slaidi töö #8 Robert Hooke - Slaidi töö #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wingardium Leviosa Õppematerjali autor
Robert Hooke elulugu, kes oli, mida tegi jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Newtoni elulugu ja seadused
9
pdf

Newtoni elulugu ja seadused

De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia alase raamatu ostnud, kuid ei suutnud mõista selles sisalduvat matemaatikat. Püües lugeda raamatut trigonomeetriast leidis ta, et tal puuduvad vajalikud teadmised geomeetriast. Nii otsustas ta lugeda Barrow väljaannet Eukleidese "Elementidest". Seejärel pakkus matemaatika talle suurt huvi. Newton uuris ka Wallise algebrad. Tema esimene originaalne matemaatiline töö tuli just selle tektsi uurimise käigus. Oleks lihtne uskuda, et Newtoni talent kerkis esile seoses Barrow saabumisega Cambridge'i 1663 aastal. Loomulikult kattub see Newtoni sügavamate matemaatiliste uuringute algusajaga. Tegelikult on see lihtsalt kokkusattumus, sest Barrow avastas alles mõni aasta hiljem, et tema õpilaste seas on geniaalne matemaatik. Vaatamate mõningastele tõenditele, mis viitasid, et tema õppeedukus polnud just kiita, omandas

Füüsika
Mehaaniline liikumine
5
doc

Mehaaniline liikumine

tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto

Füüsika
Newtoni seadused
5
doc

Newtoni seadused

F h = * N F h ­ hõõrdejõud ­ hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K ­ keha jäikus l ­ teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto

Füüsika
Christiaan Huygens - Sladi töö
10
ppt

Christiaan Huygens - Sladi töö

kirikusse Haagis. Christiaan suri abiellumata ja lasteta, tema töödega tegelesid edasi ta venna pojad. (Christiaan Huygensi hauaplaat Grote Kerk'i kirikus) Pärand Huygens oli üks 17 saj. suurimaid leiutajaid ja mõtlejaid kuid matemaatikuna ei saa kutsuda teda geeniuseks nagu seda oli näiteks Robert Hooke. Isaac Newton imetles Huygensit kuigi peaaegu terve 18 saj. eelistasid teadlased valguse ja dünaamika valdkonnas Newtoni töid tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi. Aga Huygensi panus valguse laineteooriasse ja tema tööd pöörlevate kehadega on siiamaani püsiva tähtsusega.

Füüsika
Robert Hooke
9
doc

Robert Hooke

Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse.

Füüsika
Uusaja teaduse referaat
3
rtf

Uusaja teaduse referaat

Üks hirmsamaid viiruseid tollel ajal oli marutõbi, millesse nakatanud looma hammustus tõi inimesele kaasa kindla surma. Pasteur avastas vastabinõu ning aastal 1885 pääses tänu sellele juba ka esimene marutõvve nakatanud inimene. 19. sajandi levinuimaid haigusi oli tuberkuloos. Seda põhjustas nakkus, kuid selle levikut soodustasid ka noore industriaalühiskonna viletsad korteriolud ja kehv toit. Aastal 1882 avastas saksa teadlane Robert Koch mikroskoobi all tuberkuloosi tekitaja-bakteri, mida hakati avastaja järgi kutsuma Kochi kepikeseks. Tehnika ja arstiteaduse ühissaavutuseks oli röntgeniaparaat.Tõuke selle leiutamiseks andis füüsikutele katsed klaastoruga, mis oli mõlemast otsast suletud ja millesse kahe metallvarda abil juhiti elektrivool. Torust õhu välja pumpamisel avastati eriline kiirgus- katoodkiired. Uurides neid kiiri, kattis Wilhem Conrad Röntgen klaastoru musta paberiga

Ajalugu
Isaac Newtoni täielik elulugu
1
docx

Isaac Newtoni täielik elulugu.

Isaac Newton Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal (vana kalendri järgi 25.detsembril 1642.aastal). Tema samanimeline isa suri pärast paarikuist abielu tema emaga. Väike Isaac oli algul nii õrn ja nõrk, et tema elu pärast oldi mures, aga tema ema hoolitses tema eest hästi, nii et tema olukord oli parem kui tavaliselt epilepsiaga elavatel inimestel. Veel 3 aastat elasid nad Isaaci sünnilinnas Woolsthorpe'is. 1645.aastal võttis proua Newton teise abikaasa reverend Barnabas Smithi. Nad kolisid miili kaugusele uude koju ja Isaac usaldati tema vanaema hoolde. Poiss saadeti avalikku kooli Granthamis. Algul ei olnud Isaac eriti helgemate peade hulgas. Kui aasta kõrgemas klassis käiv poiss Isaaciga tüli noris, tekkis Isaacis tung temast parem olla ja nii ta õppis ja õppis kuni oli koolis teadmiste eest tunnustatud. Isaac jälgis, kuidas töölised veskit ehitasid ja ehitas ise töötava masinavärgiga veskimudeli.

Füüsika
Elastsusjõud
2
doc

Elastsusjõud

keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K ­ keha jäikus l ­ teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule? Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Teisiti öeldes: kui kehale avaldada mingit jõudu, näiteks tõmmet, survet, painet või väänet, siis keha deformeerub. Igasuguse deformatsiooni tulemusena tekib jõud, mis viib keha algolekusse tagasi. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks.

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun