Antiik Kreeka aiad (0)

Antiik-Kreeka aiad 
Kreeka aiad 
• Pole nii  kesksel  positsioonil nagu arhitektuur . 
• Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see 
lihtsalt säilinud. 
•  Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja 
tarbeaedadest: puuvilja-,  aedvilja - ja 
viinapuuaedadest. 
• 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja 
linnade haljasalade kirjeldusi. 
 
Homerose maastikukirjeldused 
8. saj eKr 
• „ Odüsseia “  viiendas laulus on nümf  Kalypso  
koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti , 
metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade 
küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis 
…“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid 
tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal 
oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli 
allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist 
vesi voolas siia ja sinna“. ( tsitaatide  tõlge August Annist) 
• See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. 
„Odüsseia“ kaks aiakirjeldust 
• 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud 
puuviljaaed  
• 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt 
hooldatud aed. 
Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud 
viljapuud , kaunid lillepeenrad, kanalitega 
veevarustus  ja viinamarjaistandused.  
Kõik see on tuttav juba  varasemast : Egiptusest 
ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. 
Kreekale  kuuluvae asumaade aiad 
• Väike- Aasia ( Makedoonia ) aedadesse ulatus 
idamaade  mõju. 
• Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu 
juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja 
grottidega residentside aedu nimetati  pärsia  
eeskujude järgi paradeisos´teks. 
Minose ajastu linn Akrotiri 
Info freskodelt ja potikildudelt:  Thera  
(antiikne  Santorini ) fresko punaste 
liiliatega 
Punane liilia ( lilium  chalcedonicum) 
sama 
Minose ajastu Liilia- prints   
2100-1800 eKr Knossoses 
Troonisaal Knossoses 
Mis taim? 
Kikkaputk (Angelica sylvestris) 
Taimestus ja nümfeionid 
• Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt 
liigirikas .  
• Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi 
pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus 
ka mirt ), roosid,  liiliad , iirised jt.  
• Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid 
muuhulgas  mustad paplid, küpressid, 
plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. 
Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). 
Kuulsaimad olid Delfi  pühamu  metsad. 
Pühadest hiitest 
olümpiamängudeni 
• Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes 
hiljem välja Euroopa  aiakunsti  põhiteema. 
• Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides 
korraldati võistumänge  (agon´e). Sellesse 
kuulusid kogu võimlemine  ja muu sport , ka nn. 
olümpiamängud,  ratsasport ,  hobustega  
võiduajamine ja  muusika . Selline sisu mõjutas 
nende aiakunstilisi lahendusi. 
•  Hilisemad filosoofid  Friedrich  Nietzsche ja  Jacob  
Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka 
kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). 
 
 
Linnahaljastus 
• Kreeka linnad olid hoonestatud nii 
tihedalt, et üldiselt polnud aiaks 
ruumi. 
• Linnade ümber paiknes 
tarbeaedadest roheline  vöönd . 
• 5. saj. eKr on vihjeid jõukate 
kodanike väikestele koduaedadele 
(kepoi) 
 
Platoni Akadeemia 
(Akademeia)   Ateena  lähedal 
• Paiknes Kephissose jõe orus. 
• Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. 
kasvatustegevuse keskus, milles oli koos  lisaks 
gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool . 
Sellega liitus pooljumal Akademose  heroon .  
• Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede 
(peripatos) ja jalutusteedega 5. saj eKr. Alal kasvasid 
plaatanid ja jalakad. 
• Aristophanes  kirjeldas orgu: „Kõikjal lõhnab 
meeldivalt  kuslapuu  järele, on rahulik ümbrus ja 
kattelehed, mida pärnaõied heidavad, […] kui plaatan 
sosistab armusõnu jalakate  salus  kevade kaunil 
aastaajal.“ 
Heroon 
• Heroon – algselt pooljumal Heerose sümboolsele 
hauale ehitatud pühamu. Kujunes välja 
nümfeioni eeskujul, aja jooksul muutus koos 
ümbritseva saluga (hiiega) rahva avalikuks 
kogunemiskohaks: sööma- ja pidukohaks. 
• Heroon ise polnud tempel vaid ehitis, kuhu 
kultusruumidele  lisaks kuulus ka  katusega  
sammaskäikudest moodustatud õu – peristüül. 
• Priene peristüül oli istutusteta, kuid hellenismis 
alustatud juba istutusi Egiptuse ja Mesopotamia 
eeskujul. 
 
Hilishellenismi perioodi Priene linn 
haljastusest ümbritsetud gümnasion´i 
ja stadion´iga (pildil esiplaanil) 
Priene paiknemine maastikus 
4.-3. saj. eKr. 
•  Aristoteles  muutis Homerose mütoloogilise 
suhtumise  veidi tõsisemaks uurimuseks. Huvi 
taimede vastu rajanes toiduks ja raviks  
tarvitatavatel.  
• Hippokrates (400-370 eKr) arendas Kosi 
saarell praktilist meditsiini. 
• Aristotelese järglane Theophrastos (u. 370-
287 eKr) kirjutas teose „Uurimus taimedest“,  lõi 
suure osa tänapäeva botaanika   teadusharudest  
oma uurimustega. 
Hellenismiajastu   aiakunst  
Kreekas 
• Kreeka aedadest teame vaid nende asukohti, 
suurusi ja  kasutust . Detailide puudumisel ei saa 
midagi öelda nende stiili kohta. Andmed 
pärinevad enamasti keskajast, 9. saj. munk  
Strabonilt. Hellenismiajastu aiad, eriti selle aja 
suurimas linnas Aleksandrias ja Antiookias 
(praeguses Türgis), olid mõjutatud oriendist ja 
mõjutasid hiljem otseselt ka Rooma  aedu.  
• Hellenismiajastu tähendas Kreeka aiakunsti 
õitsengut. Ühe osana liitus sellega  Rooma  aed. 
 
Kreeka aedade õitseaeg  
• Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti 
tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka 
istutusi.  
• Tähsamad keskused on 
Antookia ja Aleksanrdia: 
– Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja 
aiaehitistega. 
– Aleksandrias- olevat olnud 1/4 pindalast 
haljastatud: gümnaasium ja park, tehisküngas 
spiraalse veetõusuga, kuulsad  
istutused surnuaedades jne