Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam?
Peaaegu alati on see kriitiline oma ajastu ning selle alustõdede suhtes. Omaette filosoofiline küsimus on ka see, kas alates antiikfilosoofiast on filosoofia ajaloos aastatuhandete jooksul toimunud areng ning kas mõtlemise arenemise suund on määratletav. Kuna filosoofilised küsimused on enamasti oma loomult lahendamatud, siis väidetakse, et filosoofia ajaloos pole mitte midagi uut. Ometi on paljud filosoofid arvanud ning arvavad siiani, et on suutnud oma mõtlemisega viia filosoofia täiuseni ning on seega pannud filosoofia ajaloole punkti või siis vähemalt lahendanud lõplikult mõne filosoofilise probleemi. Sellised arusaamad on enamasti ajapikku alusetuks tunnistatud, tihti ka nõnda arvanud filosoofide endi poolt. 4 Antiikfilosoofiat tuntakse ka kui elufilosoofiat. Selles käsitletakse arusaadavalt küsimusi, mis on
riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus, et kõikide muutuste taga on teatud algaine: miski millest kõik tekib ja milleks kõik tagasi pöördub. Püüti selgitada igavesti kehtivaid loodusseadusi. Algaine probleem Loodusfilosoofiaga tegelemine sai alguse 6. saj eKr Väike-aasias Mileetoses. Seal kujuneb välja nn mileetose koolkond: neid huvitas algaine küsimus, vastused olid erinevad, tähtis oli mõtteviis.
küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? On olukord ja sellele vastav meeleolu, kus enne seda kui meid paisati maailma, enne veel kui keegi meilt küsis kas me tahame siia tulla, siin olla. Maailm kus ma elan, tundub mulle ikkagi võõras. Camus- omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger- - inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
Viissada aastat hoidis Sparta kinni Lycurgose antud seadustest ja elukorraldusest ning oli Kreekas kõige tugevam ja kuulsam linn. Sparta oli teistele Kreeka linnriikidele õigluse ja tarkuse eeskujuks. Kui teised linnriigid vajasid Sparta abi, siis tähendas see, et vajati Sparta sõjalist juhtimist, mitte aga rahalist ega otsest sõjameestega sekkumist. Mitmedki filosoofid on andnud soovitusi, kuidas luua täiuslikku riiki, aga ainult Lycurgos suutis selle teoks teha. Ajapikku aga tulid kuld ja hõbe taas spartalaste ellu ning koos sellega kasvas ka raha- ning luksusehimuhimu. Ateenas aastatuhandete jooksul, järjepidevalt arenenud demokraatlik ühiskonnakorraldus lõi aluse tänapäeval kehtiva demokraatiale. Olgugi, et ka tänapäeval esineb nii türannistlikku, aristokraatlikku kui ka vanale kreekale tundmatuid
Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga
Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest.
· 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi.
aastal John Venn populariseeris selle kasutamist oma raamatus pealkirjaga „On the Diagrammatic and Mechanical Representation of Propositions and Reasonings.” Kuid juba 13. sajandil kasutasid filosoofid ja matemaatikud sarnast diagrammi, nii võib oletada, et Venni diagramm on olemas olnud juba palju kauem. (A history…, 2013) Venni diagramm on sarnane Euler´i diagrammiga, mis loodi Leonhard Euleri poolt 18. sajandil. (The history…, 2013) Sellest võib järeldada, et paljud teadlased, filosoofid ja matemaatikud on sarnaseid diagramme kasutanud ka varemalt ning mida aeg edasi, seda enam arendatakse Venni diagrammi edasi ja leitakse sellele erinevaid kasutusvõimalusi. 1.2. Venni diagrammi olemus Venni diagrammiga on diagramm hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. Venni diagramm on efektiivne moodus saada kiiret ja selget ülevaadet mingist avaldisest (Täht, 2016, lk 5). Samuti ka hea viis rühmitada erinevaid objekte (What are…, 2015)
Jumal kas olemas või teda pole Blaise Pascal Sajandeid on filosoofid ja professorid üritanud tõestada Jumala olemasolu. Mõned silmapaistvad mõtlejad, kes eales on elanud, on juurelnud kaua selle küsimuse üle. Kuid iga mõtleja jõuab jumala selguseni erinevalt. ,,Kas jumal on olemas?" ja ,,Milles seisneb tema olemasolu?" on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida. Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega
,,Filosoof ühiskonnas" Jacques Maritain Põhiidee: Tekstis arutletakse filosoofia ja filosoofi rolli ning nende mõjujõudu tänapäeval ning nende kasulikkusest ühiskonnas. Samuti tuleb ka juttu Sokratese moraali ehk praktilisest filosoofiat. Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad tegelikult toimuvad, mis on nende põhjusteks. 4. Inimelu eesmärkide määratlemine kuulub tarkuse valdkonda, mitte teaduse. 5
Valgustusajastu · 18. saj. · astuti absolutismi vastu, ühiskond nõudis eesõiguste tühistamist, alguse saab materialism ja ratsionalism. Ilma teevad kirjanikud ja filosoofid. Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller
Raffael oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide väljendaja, ta töötas palju Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Raffael oli tugevasti mõjustatud Leonardost, kuid erinevalt viimase uunduslikust ja rahutust temperamendist oli Raffael pigem tugevdav ja arendav, ka inimesena lahke ja sõbralik. Kõige täuslikumaks peetakse kompositsiooni Ateena kool, millel on kujutatud uhkete kaarte ja võlvidega raamistatud trepistikku, kus antiikaja filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ...
Nii nagu esemete tõeline olemus osutub tunnetamatuks, nii ei tea me ka midagi selle kohta, mis tõeliselt on hea ja mis mitte. Juba Pyrrhon olla väitnud : ,, Kui oleks midagi, mis isenesest oleks hea või paha, siis peaks see olema seda kõigile, nii nagu lumi on kõigile külm. Ei ole olemas head ning paha, mis seda oleks kõigile järelikult pole ka midagi ieenesest head ega paha". Teistest antiikaja skeptikutest on tähtsaimad Platoni akadeemia filosoofid Arkesilaos, kes oligi skeptilise mõttesuuna esimeseks harrastajaks, ja Karneades ning nn. hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos, Agrippa ja Sextus Empiricus. Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest
Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliromaan, perekonnalood, aoidid, lüroeepikas, draamas. Keldi pastoraal- ja kelmi- ehk rapsoodid, eeposed, eepika: jutuvestjad, bardid, pikareskneromaan. tragöödia ja komöödia, ulaadi tsükkel; islandi Reformatsioonikirjandus. filosoofid ja nende proosa eepika: edda laulud + Vana-Rooma: ladina keel, skaldide luule; anglosaksi rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad nimedega jumalad), Rooma ja rändlaulikud. teater (lauskmaal), miimid, Rüütlikirjandus,
Ideaalriik Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natuke vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks oli teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: ,,Kuni riikides ei hakka valmitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kürvaldata neid inimesi- aga neid on palju- kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime."
Tajutav maailm on Pidas ideepuhtust ebakorrektseks (idee pole iseseisev kukutada. ideede ebatäiuslik koopia. olemine, asjad pole ideedest lahus). Riigis vooruslikud ja hüvelised inimesed. Kõik ühine eraomandit pole. Riiki valitseb keskmise jõukusega kodanikud Vaesem kiht ei teadnud voorustest midagi. Riiki peavad juhtima filosoofid, töötegemine (peaaegu demokraatia). vähemvõimekamatele. Vaesed asuma rikaste kohale. Kujundas õpetuse riigist. Äärmused tüli.
o Kompositsioon sümmeetriline ja tihti kolmnurkne, keskel kõrgem figuur, mis on teema seisukohalt tähtsaim. Maastiku ja esemete kujutamine jäi tahaplaanile. O "SIXTUSE MADONNA" üksikosad alluvad tervikule, kuid ei kaota iseseisvat väärtust o Palju tellimusi, mida ei jõudnud ise täita o Tuntumad paavstilossis Tegi enamused ise o "ATEENA KOOL" Vatikani paavstilossis Antiikaja filosoofid Platon ja Aristoteles õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kõik perspektiivjooned. Nende peade taustaks hele taevas. o Jäi poissmeheks, sest talle taheti anda kardinali aunimetust ja kardinal pidi olema poissmees o Suri 37-aastaselt, oma sünnipäeval o Populaarne
kahel pool Kreeka jumalate Apollo ja Minerva kujud. Ajastule omaselt on ka kaugemal asuvad objektid kujutatud selgepiiriliselt, teisisõnu pilt on üheplaaniline, ent ruumilisuse tekitab antud juhul valguse ja varjuga modelleerimine ning perspektiiv. Kohta, kus tegevus leiab aset, ei ole tegelikkuses olemas, ehkki mõningatel andmetel meenutab ehitis Püha Peetri kirikut, mille ehitus oli tol ajal alles valmimisjärgus. Tõde otsides, pidid idee kohaselt ,,Ateena kooli" filosoofid astuma vastu ruumi vastasseinas asuva ,,Disputa" teoloogidele. Tuues kokku mineviku ja oleviku on Raffael andnud mõningatele antiikaja filosoofidele tolleaegsete suurkujude välimuse. Pildile tollal tuntud inimeste portreede paigutamine oli üks võimalus, kuidas muuta kujutatud lugu kaasaja inimesele köitvaks. Platon, keda on kujutatud paljasjalgse ja vanana, osutab üles, ideede maailma ja hoiab käes ,,Timaiose" eksemplari. Tema sarnasus Leonardo da Vinciga on üsna märgatav. Platoni
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada
arvatavasti umbes 800 aastat eKr. · Filosoofia kasvab välja maailmakorralduse teket ja jumalate pölvnemists puuduvast religioossest arutlusest.mõtlejad esindasid selle kohta mitmesuguseid arvamusi. Filosoofia loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsetest jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale , et see toimib möne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava pöhimötte järgi. · Matemaatika-niisiis pyydsid filosoofid seletada maailma möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles ...
9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10. Milles seisnes kuningas Oidipuse tragöödia teoses ,,Kuningas Oidipus"? Oraakel ennustab, et Laiose poeg tapab ta. Kui ta poeg sünni, viib ta mägedesse, kus poeg üles kasvab. Oraakel ütleb Oidipuselle, et tal on määratud tapma oma isa ja abielluma oma emaga. 11. Kes oli teadaolevalt ainus naispoeet Vana-Kreekas? Sappho oli ainus naispoeet. 12. Kes oli kuulsamad Vana-Kreeka filosoofid? - Sokrates - Platon - Aristoteles 13. Millal loodi Rooma linn ja milline legend on sellega seotud? Rooma linn loodi 735. a eKr. Legend on selline, et Romulus tappis oma venna ja peale selle tekkis Rooma linn. 14. Kuidas mõjutas vanakreeka kultuur rooma kirjanduse teket? 15. Milline oli rooma kirjanduse kõige levinum zanr? Tragöödia oli vist kõige levinum zanr.
minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3.iha (himu, instinkt).Olulisimaks peab Platon hinge surematut osa -mõistust,mis moodustab hinge tõelise olemuse. Emotsioon ja iha on surelikud osad. Kõik kolm esinevad igas hinges, aga
Tuntud filosoof ja loodusteadlane Herbert Spencer nimetas evolutsiooni rasside ja liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul. Spencer mõistis ka seda, et see pidev organismide muutumine toimib keskkonnatingimuste toimel. Spenceri evulutsioonikäsitlust iseloomustab tema tuntud väljendus: ,,Kas on olemas omandatud tunnuste pärilikkus või pole olemas evolutsiooni.'' Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. 5 3.Muutused evolutsioonis 3.1 Massilised väljasuremised Elu tekkimisest saadik on välja surnud 99 protsenti Maal elanud liikidest. Et ükski liik ei eksisteeri omaette, on iga väljasuremine mõjutanud allesjäänud eluvorme. Ühe liigi kadumine loob tihtipeale uusi võimalusi tema konkurentidele, suure hulga liikide väljasuremine aga võib pöördeliselt muuta evolutsiooni käiku.
Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast
see sellepärast, et nende kiindumus oli pigem füüsiline kui moraalne ja oleks varsti kadunud. See ebaõnn on tihti tekkinud ellu. Õnneks, elu väärtus ise, kui see sõltub inimestelt saadud naudingust, on ülehinnatud. Maria vastab aasta hiljem, öeldes, et ta on saavutanud kõrgetasemelise moraalse õigsuse, mille on Kant visandanud. Kuigi ta leiab, et elu on pigem nüüd tühi. Ta ütleb, et ta on ükskõikne kõige suhtes ja on tihti haige. Nagu parimad moraalsed filosoofid, iga päev huvitab mind aina rohkem ainult sellepärast, et see toob surma lähemale. Maria arvab, et ta soovib Kanti külastada, kuigi nagu ta Kanti portreelt märkas sügavat rahu seal ja moraalset sügavust- kuid mitte teravust , mis on puhta mõistuse kriitikas tõend. Maria anub oma jumalalt, et ta annaks talle midagi, mis viiks selle väljakannatamatu tühjuse hingest välja. Kuid Kantil ei ole ilmselt selle vastu midagi pakkuda. 3
Peetri Kool Tutvustus Hiina Hiina Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Ka Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Muusika abil ja kaudu õpetasid Hiina filosoofid rahvast. On teada, et juba 2500 eKr kasutati Hiinas kammertooni, milleks oli hirsiteradega täidetud bambustoru. Hiina muusika, mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile-pentatoonikale. Viit pidasid hiinlased ideaalarvuks ja igal pentatoonika astmel oli oma kindel tähendus: 1- valitseja, 2- minister, 3- rahvas, 4-riigi asjad, 5- üldine olukord. Nii võis helide järjestuse põhjal aru saada, millest muusikas juttu on.
entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama ka talurahva olukorda. • Inglise filosoofid T. Hobbes ja J. Locke pooldasid seisukohta, et Jumal lõi inimesed võrdseks. • Riik ei ole mitte Jumala vaid inimese looming. • Lepinguteooria kohaselt leppisid inimesed omavahel kokku, et seavad ametisse valitseja, kes nende vahel rahu tagaks ja korda looks.
Antiikkultuur Loeng kahe õpikuga: Lauri Leesi "Usundilugu" lk 9-11 Anne Nahkur "Antiigist renessansini" lk 9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast ...
Tänapäeva aatomimudel Triinu pargi 12. b Aatomimudelite ajalugu Mudel- obekti vähendatud/ suuren-datud ja lihtsustatud koopia. 1) 420 e.Kr Vana-Kreeka filosoofid- aatomid on jagamatud osakesed. 3) 19 saj. Dalton- aatom on üliväike aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest. 3) 1897 J. J Thomson avastas elektronid. Lõi "rosinapudingi" aatomi mudeli (rosinatena paiknevad negatiivsed elektronid). 4) 1909 E. Rutherford planetaarne aatomimudel. (elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Bohri mudel Niels Bohr (taani teadlane) 1913 a. Elektronid tiirlevad ümber aatomi tuuma ringikujulistel orbiitidel Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane a...
mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale. Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Väga individuaalne. Erinevad filosoofid on erinevalt kirjeldanud teadmist. Teadmine on siiski suhteline ja sõltub vaatenurgast ning uskumustest.
Algselt jõuti järeldusele, et kui ihaldatakse ilu või tarkust siis ilmtingimata peab ise olema rumal ja kole. Jõuti punktini, et kui Eros pole ei ilus ega inetu, siis on ta ilmtingimata inetu ja nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja kaunite mõtetega, vaid seda tuleb eneses edasi arendada. Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat keha siis järgnevalt hakatakse hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks. Hiljem hakatakse aga ilu mõistma. Kui inimene on omandanud teadmised ilust siis ta märkab ilu ennast.
Juba aasta hiljem keelitas isa maksma Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased, sealhulgas Marsilio Ficino, Giovanni Pico della Mirandola ja Poliziano. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad Ühe neist kirjutas Giorgio Vasari, kes nimetas teda kogu renessansikunsti saavutuste tipuks. Seda vaatepunkti järgiti kunstiajaloos sajandeid
Filoofiline mõtlemine ajaloo üle sai alugse substantiivses vormis, mis seletab ajaloolist muutust ja kujutatakse tulevikku, et avastada ajaloo tähendust. Tuckeri arvates ei ole substantiivsetel ajaloofilosoofidel vahetut teadmist ega arusaamist ajaloost või suuda nad ette tuua niisuguseid tõendeid, mis nad intellektuaalselt tõsiseltvõetavaks teeks. Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul
1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.)
Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini. Platoni arvates peaksid juhtima riiki filosoofid, kuna neil on piisavalt teadmisi. Idee on midagi tõelist, mingi tõelise maailma osa, sest idee ei muutu, teki ega hävine kunagi. Idee olemus ise ei sõltu kunagi mitte millestki ega kellestki. Kuigi idee on lähedale asja loomusele, ei ole ideed kunagi samaväärsed selle asja endaga. Seda sellepärast, et ideid reaalselt pole lihtsalt olemas ning seetõttu pole neid võimalik ka täpselt määratleda.
absoluutselt iga omaduse negatiivsega ning maalis ostjast absurdselt halva pildi. Otsustus sisaldab subjekti ja predikaati. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatuteks) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevateks). 1. Kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. Miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. Mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned(lisage oma arusaam selle kohta mis on idee). 1. Filosoof on inimene, kes pühendab oma elu tõelisuse püüdmiseks. Ta tahab saada sama targaks kui jumal(jumal juba on tark), ta püüdleb tarkuse poole ning ta teadvustab endale, et tal ei ole piisavalt teadmisi. Tarkust omandama hakkavad inimesed on võhikud. Nad on tarkuse poole püüdlemise algusjärgus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem,
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad
ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. 3 Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.1
Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond. Hellenismi ajajärgu filosoofe aga ideaalne ühiskond enam ei huvitanud, nemad juurdlesid selle üle, kuidas võib inimene jõuda õnne ja hingerahuni. Kui ennem oli teater olnud väga kõrgel kohal ja sellest peeti väga lugu, siis hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust.
kuldajastul (20'ndad) kutsuti Dzässikuningaks. Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise dzässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja. Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid dzässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje. Dzässi plahvatuslik levik sünnitas ka "Harlemi renessansi", inspireerituna muusikast nende ümebr, hakkasid ka mustanahalised kirjanikud, näitlejad, filosoofid ja luuletajad usinalt kultuuri sünnitama. Varsti peale seda hakkas ka haritlaskond ja jõukas rahvas dzässi suhtes leebuma. Sel perioodil kolis dzäss üle suitsustest ja pimedatest ööklubidest suurtesse valgetesse ballisaalidesse. Tekkima hakkas ka suurem hulk valgeid dzässmuusikuid. Minu arvates võib seda lugeda traditsioonilise dzässi lõpu alguseks.
Nagu Shakespear'i raamatus "Hamlet" jäi surnud Taanimaa kuningas oma poja Hamletile meelde uhke ja väärika riigijuhina, kes sai kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast kasvatad tugeva noormehe, kes oli valmis võitlema edaspidise Taanimaa heaolu eest. Kuigi vanemad ei pruugi olla alati kõige targemad, oskavad oma lapsi aidata igas situatsioonis . Eeskujudeks võivad olla veel teised targad inimesed, kas siis filosoofid, teadlased või kõiketeadjad. Viimase puhul võib näiteks tuua Andrus Kivirähi "Rehepapi", kus vanatark Sander andis elujuhiseid kogu külarahvale,päästes nad isegi tollaajal levivast surmahaigusest- katkust. Nii targad inimesed on suurteks abikäteks igas eluvaldkonnas ning neilt on tõesti palju õppida. Kuid alati ei pruugi olla eeskujud head. Nad võivad küll inimeste jaoks näida perfektsetena, kuid nende tegelikku tumedat tausta ei suuda keegi ette aimata. Nii võib
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike
kindlat sihti, mille poole püüelda. Samuti ei saa ka need , kellele eneseharimisele lubatakse pühenduda täielikult, kuna nad ei taha tahtlikult midagi teha , vaid loodavad , et nad saavad kergelt heale elule. Oluline on ka riigi juhtimisel , et kõigil oleks hea olla mitte ainult mingil teatul sihtgrupil. Riik, kus kõige vähem ihakavad valitseda need, kes valitsema peavad juhitakse paratamatult kõige paremini. Platoni arvates peaksid juhtima riiki filosoofid , kuna neil on piisavalt teadmisi. Platoni arvates peaksid juhtima valgustatud nii nimetatuid pimedaid, kuna nad ei ole palju kogenud ja nad ei tea päris kindlalt mis on õige ja mis on vale. Samuti tuleks juhtide ka kogennud inimesi,kes on teinud halbu valikuid, õigetele teedele tagasi.
Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn SPORT Edukat sportlased: Enim harrastatavad alad: Tobias Angerer Jalgpall Claudia Nystad Jalgratasõit Axel Teichmann Tennis Michael Schumacher Motosport Jan Ullrich Ragbi
loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest ja seetõttu me osaliselt teamegi ajaloost nii palju. Maailma ajaloos püüdsid Vana-Kreeka filosoofid esimesena seletada asju looduslike põhjuste järgi. Nad olid üks esimestest, kes said aru, et asjad ei toimu jumala tahte järgi, vaid kõigel on loogiline seletus. Filosoofias olid tähtsamad kujud Sokrates, Planton ja Aristoteles. Igal filosoofil oli oma arvamus maailma tekkimise kohta. Varsti hakkas kogu filosoofiast tekkima kindlad eraldi harud. Nende hulka kuulus ka matemaatika. Osade filosoofide arust olid arvud pühad, osade arvates lihtsalt loogiline süsteem
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. IDEED SUUDAVAD MUUTA MAAILMA!!! 18. Sajand - valgustussajand (1680 - 1780) Valgustajad- filosoofid, kes viisid valgustuse idee rahvani. Seletasid maailma teaduse kaudu ehk valgustasid inimesi. Õpetasid inimesi ühiskonda paremini korraldama. Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
