Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Garlieb Merkel ja Balti valgustus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes neid maha surub?
Garlieb Helwig Merkel  
● 1769 sünd Ledurga pastoraadis 
● algõpe pastorist isalt 
●  1777 - 1782 Riia Toomkool 
● 1782 iseõppija, ametnik , eraõpetaja 
● 1788-1796 koduõpetaja 
● publitseeris “Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. 
Etnograafilis-antropoloogiline uurimus” (1796) 
 
Ühiskondlikud olud 
● Kapitulatsioonid (1710) 
○ Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed 
○ Balti erikord 
○ privileegide säilitamine 
● Roseni deklaratsioon (1739) 
○ mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes 
● Browne’i positiivsed määrused ( 1765
 
Pärisorjuse teemal enne Merkeli “Lätlasi” 
● Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717- 1779
● Heinrich Johann von Jannau (1753- 1821
● August Wilhelm Hupel ( 1737 -1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael 
Snell 
● kritiseeriti pärisorjust 
● “Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne 
on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid.” - Merkel 
●  keskne argument polnud ebaefektiivsus , vaid see, et see oli vastu valgustuslikele 
ideedele 
 
Inimsoo ajalugu, inimsus  
●  Liivimaa ajaloo ja ühiskonna nägemine inimsoo ajaloo perspektiivist 
● jagatud inimsus 
 
Neegerorjad ja Balti pärisojrad 
● “Ajal, mil isegi uhked britid võitlevad, et nende neegerorjad saaksid vabaduse ja 
kodanikuõigused, leidub Euroopas terveid rahvaid, kes on kuulutatud võimetuks 
isiklikule vabadusele ja püüdlustele, kes on painutatud kõige karmima despootia alla, 
katavad oma vabade isade hauad orjakettidega, harivad põldu nende jaoks igavesti  
võõraks jääva inimklassi jaoks neid rikastades ja ise samas näljast peaaegu hingetuks 
jäädes. Ja kes neid maha surub ? Kuningad? Ei! Nende kaaskodanikud!” (1796) 
 
 
Milleks sellised seosed? 
● “Õilsad igast rahvast! Teie, kes te olete tõelised inimesed: tõstke oma hääl ühes 
minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, 
siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui 
aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis , filosoofid , inimsõbrad! 
Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!” 
(1796) 
 
Lätlaste olukord 12. sajandil 
● Lätlased 12. saj 
○ Traditsiooniline Balti ajalookirjutus : metsikud, paganlikud 
○ Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni 
●  Sakslased 12. saj 
○ Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, 
tsiviliseerijad 
○ Merkeli ajalookäsitlus: lätlaste (eestlaste) loomuliku arengu rikkujad 
 
Ajaloo võrdsustav tsüklilisus 
● “Pole olemas ühtki vaba rahvast, kes enne poleks olnud ori ja selleks veel kord ei 
saaks. Ei ole ühtki orirahvast, kes poleks varem, uhkusest täitunult, end teistest 
õilsamaks pidanud, sest oli neist vabam; ja kes veel kord oma sõltumatuse nimel ei 
saaks tegema tegusid , mis kogu ilmamaa teda imetlema, võib-olla ka sajatama 
panevad.” (1796) 
 
Tulevikuvisioon 
● “Mu isamaa, armas isamaa! Sulle jõuavad kätte õnnelikud päevad, kuid selle 
eelkäijaks on hirmuäratavad tormid . Võib-olla kestab märatsemine siin aastasadu …” 
(1796) 
● Kolm revolutsiooni vormi: 
○ natsioon või selle õilsamad liikmed ühe türanni vastu 
○ üks osa natsioonist teise natsiooni vastu (rõhutud rõhujate vastu) 
○ kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu  
● “Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel 
jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu 
kingitusena…” 
 
Merkeli autoripositsioon 
● parteitu inimsõbra objektiivsed tähelepanekud? 
● patriootliku ohvri tooja? 
 
Merkel Saksamaal I 
● õpingud Leipzigis ja Jenas 
● vabamüürlaste loož Royal York Berliinis 
● Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel 
●  Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) 
●  katsetus Kopenhaagenis 
●  reisid Põhja-Saksamaal 
● aktiivne ja kirju loominguline periood 
 
Wannem Ymanta 

● Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage ( Leipzig , 1802) 
● Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask . (Uus Aeg, 1901) 
 
Merkel Saksamaal II 
● 1802-1806 Berliinis 
○ “Ernst und Scherz” ( 1803
○ “Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz” (1804-1806) koos August von 
Kotzebuega 
● 1806 põgenemine Napoleoni eest 
 
Merkel tagasi Liivimaal 
● Depkini mõis 
● 1816 Berliinis “Ernst und Scherz oder Der alte Freymüthige” 
●  Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige (1817) ja Läti Kirjandusseltsi auliige ( 1841
● 1850 surm Depkinshofis 
 
Merkeli retseptsioon  
● rahvusromantilise ajaloomüüdi algläte 
● mõjutas rahvusliku ärkamisaja tegelasi 
● oli ise neutraalsel positsioonil, kõrvaltvaataja 
● kõik muinsusromantilisus on Merkelist mõjutatud ja see mõju ulatub ka 20. sajandi 
ajalookirjutustesse iseseisvas Eestis 
● Riias Merkeli tänav 
Garlieb Merkel ja Balti valgustus #1 Garlieb Merkel ja Balti valgustus #2 Garlieb Merkel ja Balti valgustus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurai Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hupel Herder ja Merkel
3
doc

Hupel Herder ja Merkel

grammatika koostamine. Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Thor Helle on Eesti kirjakeele arengut just piibli tõlkega arendanud ja sellega, et ta uuris palju eesti keele grammatikat. Valgustajad Hupel,Herder ja Merkel August Wilhelm Hupel:1737- 1819 Elulugu: August Wilhelm Hupel sündis 25. veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi- Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Isa, kes andis poisile esimest algõpetust, saatis poisi 1748. aastal õppima Weimari gümnaasiumi Riias. Lisaks piiblikeeltele õppis Hupel Jenas veel itaalia, inglise ja eelkõige prantsuse keelt. Noore teoloogiakandidaadina õnnestus Hupelil leida koduõpetajakoht Põhja-Liivimaal. Sisserännanud teoloogidele oli

Ajalugu
Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal
4
doc

Baltisaksa kirjandus eesti kirjandusloo taustal

kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) ­ püsimine (proosa) ­ närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; "Rahvaste hääled lauludes" sisaldab seitset eesti rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas

Kirjandus
Kronoloogia-Eesti 18-sajandil
4
doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

· 1719 ­ rajas parun Magnus Wilhelm von Nieroth Albu mõisasse kool-varjupaiga · 1720, 30. mai ­ blokeeris Inglise ­ Rootsi laevastik Naissaare, kuid muutust rahulepingu osas ei saavutatud · 1721, aprill ­ algas Uusikaupunkis rahukongress · 1721, 30. august ­ Uusikaupunki rahu, millega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga, Venemaa sai Soome alast osa Karjalast, Viiburi ja Käkisalmiga; leping kinnitas balti erikorra säilimise ja tagas Rootsile viljaimpordi soodustuse · 1721 ­ loodi Eesti- ja Liivimaal restitutsioonikomisjonid, mille ülesandeks sai mõisavaldusõiguste põhjalik revideerimine · 1723, veebruar ­ Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli ­ sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada

Ajalugu
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks

Ajalugu
Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel
12
doc

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"

Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu. Uuris Liivi-ja Eestimaad ning Venemaad. Andis välja ajakirja. Tal oli mündi-, naturaalide ja arhivaalide kogu ning õpetlaste vaselõigete kollektsioon. 1787. aastal sai ta Peterburi Vaba Majandusliku Ühingu liikmeks. 1792. aastal nimetas Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieete ta auliikmeks. 1815. aastal sai temast Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige. 1803. aastal andis Tartu ülikool Hupelile audoktori tiitli filosoofiateaduskonnas ja 1818. Aaastal

Ajalugu
EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA
34
docx

EESTI AJALOO HISTORIOGRAAFIA

selle vastuste analüüs, mille üks või teine teadlane, koolkond või teadussuund oma kontseptsiooniga elu küsimustele andis. Analüüsides kontseptiooni, tuleb hinnata, milline oli antud kontseotsiooni osa tema kaasaja ühiskondlik-poliitilises elus ja millie oli kontseptsiooni tähtsus teaduse enda arengu seisukohalt. 4 II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne  Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika. Käsitleb ajavahemikku 1180-1227. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne

Ajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu I 1 osa
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana- Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi ­ pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695).

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti mitmesuguseid lõbustusi ­ pulmi, kirmaseid, jaanitule põletamist jne. Stiil väga mahlakas ja hoogne, mille all mõnikord on kannatanud ajalooline tõdegi. Armastab liialdada, säästmata sõnu oma mõttekaaslaste ülistamiseks ja vastaste mahategemiseks. Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks. 17. saj kirjutatud kroonikates on oluline Tartu ülikoolis õppinud rootslasest ametniku Thomas Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid,

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun