Antiikolümpiamängud (0)

Gümnaasium
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD
Referaat
Nimi
... 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT 4
SÜNNILOOD 4
PEAJUMAL ZEUS 4
OSALEJAD 5
MÄNGUDEKS VALMISTUMINE 5
VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD 6
GÜMNAASIUM 7
PALESTRA 7
VÕISTLUSALAD 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Mina otsustasin spordiajaloo referaadi teha antiikolümpiamängudest üldiselt, kuna arvan, et see teema laiendab silmaringi ning spordiajalugu õppides on oluline omandada üldised teadmised antud teemast. Lisaks on mul selle teema vastu isiklik huvi ning loodan töö käigus teada saada uusi fakte antiikolümpiamängude kohta.
Referaat koosneb seitsmest peatükist ning annab ülevaate antiikolümpiamängudest üldiselt, osalejatest, võistlusaladest ning harjutus- ja võistluspaikadest. Lisaks on kirjeldatud veel võistlusteks valmistumist, antiikolümpiamängude sünnilugusid ning välja on toodud ka vanakreeka mütoloogiast tuntud peajumal Zeus ning tema seos olümpiamängudega.

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT

Olümpiamängud said oma alguse Vana- Kreekast , kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias . Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. (Miksike, 2015)

SÜNNILOOD

Muistne müüt räägib, et Zeusi peajumalaks tõusu tähistati Olümpias mängude korraldamisega. Teise legendi järgi oli mängude alustajaks kangelane Pelops, kes tähistas nii oma abielu kuningas Oinomaose tütre Hippodameiaga. Oinomaos ei soovinud tütre abiellumist ja kuulutas, et annab Hippodameia kaasaks vaid sellele, kes teda kaarikusõidus võidab. Paljud käisid ebaõnnestunult proovimas, kuni Pelopsil see tegu õnnestus ja temast sai Hippodameia abikaasa ning kogu Peloponnesose valitseja (kust ka poolsaare nimi).
(Tallinna Prantsuse Lütseum, 2015)
Kolmas lugu räägib, et Herakles alustanud mängude korraldamist pärast oma kuulsa kaheteistkümne vägiteo sooritamist. Ta ise olevat välja mõõtnud võidujooksu distantsi - 600 kreeka jalga (192,27 meetrit). See distants sai hiljem staadioni pikkuseks . ( Kehakultuuri ajalugu, 1990)

PEAJUMAL ZEUS

Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki alla neelatud lapsi välja oksendama. (Vikipeedia, 2015)
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Umber 432-430 eKr valmistati Zeusi kuju Olümpias, mis oli üks seitsmest maailmaimest. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias . Kuju asus Zeusi templis ja oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Umbes 360 pKr viidi kuju Konstantinoopolisse, kus see hävis 475 tulekahjus. (Vikipeedia, 2015)

OSALEJAD

Sportlased kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Antiikolümpiamängudel võisid osaleda vaid meessoost isikud, kes olid kreeklased ning kellel ei lasunud veresüüd. Võisteldi kahes vanuseklassis- poisid ja mehed. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat, kes samuti võisid olla vaid mehed. Naisi vaatama ei lubatud. (Vikipeedia, 2015)
Hiljem lisandus osalejatele veel nõue, et nad pidid olema lõpetanud gümnaasiumi. Võistlejaile vaadati kui esindajaile, kes esindasid oma riigi või linna vägevust. Seega loeti ka võitu vastava riigi või linna saavutuseks. Olümpiavõitjale isiklikult sai osaks suur austus . Kodulinna saabumine kujunes triumfikäiguks. Kodulinna elanikud tulid võitjale lillede ja kingitustega kaugele vastu. Võitja kuulsus pidi olema surematu, tema nimi raiuti kivitahvlitele, talle püstitati mälestussambaid, vabastati riigimaksudest ning tehti rahalisi ja mitmesuguseid hinnalisi kingitusi. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)

MÄNGUDEKS VALMISTUMINE

Iidse traditsiooni kohaselt toimusid olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Ettevalmistused algasid aga juba aasta enne mänge. Saadeti välja heeroldid, kes tegid teatavaks järjekordsete olümpiamängude aja ja tingimused. Samad heeroldid kuulutasid välja ka püha rahu aja ning kutsusid kõiki atleete mängudest osa võtma. Vastavalt määrustele kogunesid kohtunikud juba kolm kuud enne mängude algust Olümpiasse, kus nad pidid läbi tegema tugeva treeningu ja ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt . Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)
30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom , mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. ( Pihu , 2011)

VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD

Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku.
Need asusid alati looduslikult kaunis paigas- linnalähedases metsasalus, tingimata vee läheduses, sest pärast harjutamist peeti väga oluliseks suplemist. Päike, õhk ja vesi olid Vana-Kreeka harjutamis- ja võistluspaikades maksimaalselt kasutatud.
Parimad harjutamis- ja võistluspaigad rajati Ateenas juba V sajandil e.m.a. Tollal oli kolm suurt ja kuulsat kohta, mis kõik asusid looduslikult suurepärastes paikades. Kõigil neil olid suured maa-alad, mitmesugused hästikorrastatud väljakud ja vajalikud ehitused. Kogu seda komplekti nimetati gümnaasiumiks.
Gümnaasiumide eelkäijaks olid palestrad- maadluskoolid ning algul nad erinesid loodavatest gümnaasiumidest, asudes teineteisest lahus, hiljem aga ühinesid. Palestra kujunes iga gümnaasiumi lahutamatuks osaks.
Varasemal ajajärgul lepiti lihtsamate baasidega: väiksemad väljakud, väikesed ehitused ( siseruumid ). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)

GÜMNAASIUM

Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus - ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum , pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu).
Gümnaasiumid olid pühendatud mõnele heerosele ning olid avatud täiskasvanud kodanikele ning nende hilises teismeeas järglastele.
Gümnaasiumis võisid käia noorukid , kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse. See, millises gümnaasiumis harjutamas käidi, kuulus perekondlike traditsioonide hulka ja sageli väljendas ka parteilist kuuluvust poliitilises mõttes.
Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Neis toimus ka suurem jagu kodanike ühiskondlikku tegevust, suhtlust ja avalikke arutelusid. (Vikipeedia, 2015)
Gümnaasiumid olid avatud tavaliselt päikesetõusust päikeseloojanguni. Ehitused ja ruumid kaunistati maalide, skulptuuride ja bareljeefidega, millest enamik kujutas harjutavaid inimesi. Hommikust õhtuni olid gümnaasiumid alati rahvarohked. Noored harjutasid, vanemad kuulasid filosoofide loenguid ning vaatlesid nooremate harjutamist, võistlusid ja mänge. Nii muutusid gümnaasiumid Vana-Kreeka hariduselu ja kultuuri keskusteks. Sageli nimetati gümnaasiume Kreeka jumalate nimedega, nii oli olemas Zeusi, Hermese, Heraklese gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)

PALESTRA

Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis , mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks. Lisaks oli tal mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena (Vikipeedia, 2015)
Rooma arhitekt Vitruvius Pollio pidas palestrat gümnaasiumi tähtsaimaks osaks. Palestra kujutas endast nelinurkset ehitist ümbermõõduga umbes 400 meetrit, suure siseõuega ning parempoolses tiivas hulga siseruumidega. Samas tiivas asus ka suurem siseruum - nn. efebeion, kus 19-20 a. noormeestele anti sõjalist väljaõpet. Samas asusid ka riietusruumid, külmavee pesemisruum, hingistamisruumid ning kuumavee pesemisruum- meie mõistes saun. Pesemine oli vältimatu , sest harjutamise ajaks võiti keha õlidega ning rauputati üle Egiptusest toodud imepeene valge liivaga , et vastast haarates poleks libe. Pärast harjutamist tuli see õli- ja liivakord maha pesta. Pärast pesemist mindi lähedal asuvasse jõkke ujuma ja suplema. Palestra samas parempoolses tiivas asusid ka eriruumid masseerimiseks.
Palestra vasakpoolses tiivas oli rida kinniseid siseruume teoreetilisteks õppusteks, kus filosoofid pidasid iga päev oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)
Palestra kõrval asetsesid väljakud. Hiiglasuur maa-ala oli jagatud viieks eriväljakuks. Palestra parempoolse tiiva taga asus hipodroom, kus harjutati ja võisteldi kaarikusõidus. Selle kõrval asus staadion; otse vastu palestrat, väljaku keskosas oli suurepärane park, kus õpilased võisid pärast pingutavaid harjutusi puhata ja leida varju kõrvetavate päikesekiirte eest. Palestra vasakpoolse tiiva taga asus suur pallimänguplats ja lõpuks galeriid, eraldi maa-alal suurte katusealuste terrassidega- õppuste pidamiseks vihmaste või halbade ilmadega. Joonisel 1 on näidatud gümnaasiumi põhiplaan. (Kehakultuuri ajalugu, 1990)
Joonis 1. Gümnaasium palestraga

VÕISTLUSALAD

Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala – staadionijooks , millele aja jooksul lisandus muidki alasid. Ajapikku kujunes välja antiikmängude korraldus. Avapäeval võistlusi ei toimunud, viidi läbi vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu jooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide , kaugushüpe, odavise , maadlus), rusikavõitluses ja hiljem ka pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmanda päeval võistlesid mehed jooksualadel: alustati pikamaajooksuga, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, viievõistluses ja relvis- ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. (Vikipeedia, 2015)

KOKKUVÕTE

Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Mängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Antiikolümpiamängudel võisid osaleda vaid meessoost isikud, kes olid kreeklased ning kellel ei lasunud veresüüd. 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat ning harjutuspaigad, milleks olid gümnaasium ja palestra.
Referaat annab hea ülevaate antiikolümpiamängudest ning töö käigus sain teada palju uusi ning põnevaid fakte, mida varem ei teadnud .

KASUTATUD KIRJANDUS

Kehakultuuri ajalugu. (1990). Tallinn: E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Miksike. (2015). Allikas: Antiikolümpiamängud: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/antiikolympiamangud.ht m
Tallinna Prantsuse Lütseum. (2015). Allikas: Olümpiamängude ajalugu ja põhitõed : http://tpl.edu.ee/wp-content/uploads/2014/09/olmpiamngude-ajalugu.pdf
Wikipedia. (2015). Allikas: Zeus: https://et.wikipedia.org/wiki/Zeus
Vikipeedia. (2015). Allikas: Gümnaasium (Vana-Kreeka): https://et.wikipedia.org/wiki/G%C3%BCmnaasiu m_(Vana-Kreeka)
Vikipeedia. (2015). Allikas: Palestra: https://et.wikipedia.org/wiki/Palestra
Pihu, P. (2011). SlideShare. Allikas: Antiikolümpiamängud: http://www.slideshare.net/uhisgum/antiikolmpiamngud