Muusika vanaaeg ja keskaeg (0)

Mis on muusika ?
Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend.
Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge.
Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada.
Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane, vaheldusrikas ) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia
Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur
Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loodus ja uskus, et muusika aitab elus hakkama saada. Konkreetsed andmed muusikast on pärit antiikmaadest (Kreeka, Hiina, Egiptus , Pabüloonia). Pabüloonias on laul- luuletus säilinud 5-4 saj. Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa- keiser , sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord
Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone.
Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto , Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling -Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid : Er-hu, Pipa , San- xian , Shang, Dizi
Vana-Kreeka
Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo . Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust.
Mõiste: muusade kunst musike , s.o. lauldes ettekantud luuletus.
Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument.
Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale
KESKAEG(5-15 saj.)
Keskaja algust tähistavad Vana- Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid. Hävitati suurehitisi losse, teatreid . See on aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed.
Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel . Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad . Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid.
Kirikute juurde asutati koole , kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala-teenistuste ajal laulsid laulukoorid ja hiljem kogudus . Kwskajal ehitati suurivõimsaid kirikuid, mis on säilinud tänapäevani.
Muusika Keskajal
Kõige silmapaistvamaks muusikut peetakse Rooma paavsti Gregorius Suur (540-606.a.) ja kes ei olnud helilooja oli muusika. Tema järhi hakati nimetama ühehäälset kirikulaulu gregooriuse koraaliks. Gregooriuse laul on ühehäälne, ladina keelne, proosatekst ilma kindla meetrumita ja tekst on enamasti pärit piiblist, eritatakse ilma saateta(a capella ), estas tavaliselt üks vaimulik või koori solist või siis ka munkadest koosnev koor. Esitluslaad on monotoone, puudub dünaamika, lauldakse rahulikus - aeglases tempos . Gregooriuse koraale lauldi kirikuteenistuste ajal.
Liturgia nim. kiriku teenistus .1) tunnipalvus
2) missa
Missa jaguneb (kestab tund-poolteist): 1) sissejuhatus- mille ajal lauldakse 2 laulu Kyrie elesion, Gloria au olgu jumalale kõrges. 2) sõnaliturgia- see osa jumalateenistusest kus vaimulik peab jutlust , lauldakse mõningaid koraaliad, kus tekstid muutusid. Lõppeb Credo laulmisega. 3) armulaualiturgia- lauldakse Sanctus. Benedictus -(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud.
Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani.
1)Gregooriuse koraal on:

• roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
  
• laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed
  
• retsitatiivne
  
• puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt
  
• rütm lähtus tekstist
  

kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor
2)Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
3)Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:

• eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
  

peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
4) Mõlemas missas on tekste , mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
5) Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. Propriumiks.