Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
6 Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud nii sportlane ise, kui teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi vältida mõjufaktoreid ja ära hoida tulevikus traumade kordumist. 2.0 OSGOOD-SCHLATTERI HAIGUS Osgood-Schlatteri haigus Morbus Osgood-Schlatteri ( ld.k.) Osgood-Schlatter disease ( ingl.k.) Selgitus Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul) luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Ülevaade Haiguse esinemissagedus on väike, sagedamini esineb seda aktiivsetel sportlikel poistel. Tavaliselt on paranemine hea, aharvem on vajalik kirurgiline ravi. TEKKEPÕHJUSED JA -MEHHANISMID Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluuülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakseköbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel.
kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96
sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm. - eesvokaalid keeletõus keele eesosas (i, ü, e, ö, ä) - tagavokaalid keeletõus keele tagaosas (u, õ, o, a) - keskvokaalid keeletõus ees- ja tagaosa vahel (õ) - kõrged keeletõus on kõrge (i, ü, u) - madalad keeletõus on madal (a, ä) - keskkõrged vahepealsed (e, o). - labiaalid (huulhäälikud, ümarvokaalid): u, o - illabiaalid (ümardamata): a, ka i, e, ä i kõrge eesvokaal, illabiaal, primaarne e keskkõrge eesvokaal, illabiaal, primaarne
sooja ja külma frondi üleminekul;Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e anti tsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel
Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn
sadu frondi taga. 51. Mis on TSÜKLON? madalrõhkkond (>tekib siis, kui on palav). 52. Mis on ANTITSÜKLON? kõrgrõhkkond (>tekib siis, kui on jahe). 53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja? frontidel ookeanide kohal. 54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad? enamasti lainetavad. 55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad? läänest itta. 56. Mis valitsevad tsükloni eesosas (idaosas)? kagu ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. 57. Mis valitsevad tsükloni tagaosas? loode ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks. 58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas? idakaare tuuled ja fronti pole temperatuur madal ja sademeid rohkesti. 59. Mis valitsevad tsükloni lõunapoolsemas osas? kõigepealt käib üle soe front ja siis külm front > mõlemaga kaasnevad sademed. 60. Milline ilm kaasneb tsükloniga erinevatel aastaaegadel?
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
ees, külma frondi korral aga taga. Tsüklonid ja antitsüklonid Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk antitsüklonite vaheldumise tõttu. Tsüklonid mõjutavad õhuvoolu mitmeid, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast. Frondid ei ole sirgjoonelised, vaid enamasti lainetavad. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmemaks. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib tulla rohkesti. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe tuul. Kõrgrõhkkonna puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe.
Teib: i-l peas ja seljal hk. Säinas: i-l tugevam ja e-l nõrgem hk peas ja kehal. Turb: i-l peas ja seljal hk. Tõugjas: i-l peas ja kehal hk. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Mudamaim: i-l võib olla peas hk, e-l tekib väike torujas sugunäsa. Linask: i-l peas ja seljal nõrk hk. Rünt: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Viidikas: i-l peas hk Tippviidikas: R, K ja P alused muutuvad oranziks. Latikas:i-l peas, kehal vahel ja uimedel tugev hk. Nurg: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Trulling: i-l (vähem ka e-l) R siseküljel hk, seda võib olla ka peas ja kehal, i-l tekib sabavarrele all ja ülal nahkne hari.
Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. siitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha. See tähendab, et avalikku kohta tulles kannavad naised peakotiga (burqa) riietust või katavad näo looriga (chaddar), et mehed nende nägu ei näeks. Traditsiooniliselt on ka kodune elamine sageli jagatud meeste pooleks maja eesosas ja naiste pooleks maja sügavuses. 48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panzabi keelt, 12% sindhi keelt, 10% seraikit (on käsitletud ka kui pandzabi keele murret), 8% pustu (pastu), 8% urdu, 3% belutsi (balochi), 2% hindko ja 1% brahui keelt. Sindhai, putsu, pandzabi ja belutsi keel on piirkondlikud keeled. Urdu keel on aga Pakistani riigikeel ja ühtlasi rahvastevaheline suhtluskeel. Inglise keel on eelkõige eliidi ja enamiku valitsusasutuste töökeel ning kasutusel
Kulgeb välimine sagitaalhari telkjätke Puudub kiilluu-urge Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Esineb otsmikuluumine jätke (proc.frontalis) Puudub näosoontesälk. Esineb nurgajätke (proc.angularis), luu eesosas kaks lõuatsimulku (forr.mentalia) Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke eärasused Mäletsejad bo cap Kiiruluu kokku kasvanud vahekiiruluuga (Os interparietale), hobuserauakujuline Bo: Oimuluu alaosad varajases eas kokku kasvanud; Oimuluu alaosad varajases
Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni
madalrõhualadele 2. oskab selgitada õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning tsüklonitega/ antitsüklonitega kaasnevaid ilmastikunähtusi Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös). Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti.
sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu. Käesolevas referaadis käsitlen täpsemalt viinamäetigude anatoomiat ja kirjeldan nende aastaringset elutsüklit. 2 1. ANATOOMIA 1.1. Kehaehitus Teo keha on 6-8 cm pikk ja asub kaitsva lubjast spiraalsete keerdudega koja sees, kust ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea. Keha ümbritseb mantel. Keha eesosas asub pea, millel on kaks paari tundlaid: ülemisel paaril asuvad silmad ja alumised tundlad on kompimiseks ja haistmiseks [4]. Looma näsajas nahk on värvuselt tavaliselt kollakas kuni tumehall, kaetud limakihiga, mis kaitseb teda kuivamise eest ja aitab paremini edasi liikuda, vähendades hõõrdejõudu pinna ja isendi vahel. 1.2. Koda Värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal võib olla kuni viis tuhmpruuni või
hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen. Palaviku kulgemine:
ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e
Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus
kolme erinevat tehnikat Üles suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 90° nurga all peakuju suhtes ja keeratakse rullile. Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu peal. Sellise tehnoloogia järgi võib keerata rullidega kogu pea. Selline on lõpptulemus, kui soengurull on keeratud üles suunatud kohevusega. Ette suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 0-45° ettepoole peakuju suhtes ja keeratakse rullile. Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu eesosas. Sellise tehnoloogia järgi keeratakse soengurulle, kui soovitakse saada suuremat kohevust. Selline on lõpptulemus, kui soengurull on keeratud ette suunatud kohevusega. Taha suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 45°-0° tahapoole peakuju suhtes ja keeratakse rullile. Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu taga osas. Sellise tehnoloogia järgi keeratakse soengurulle, kui ei soovita saada kohevust. Sellise tehnoloogiaga keeratakse soengurulle kõrva ette või kukla
EKTODERMI ARENG: KESKNÄRVISÜSTEEM JA EPIDERMIS 1 SARNANE NÄRVIKOE ERISTUMINE Putukate ja selgroogsete närvisüsteemidel paistab olevat väga vähe ühist, ometi molekulaarsed juhised närviketi areng suunamiseks ja kindlate osade spetsialiseerumiseks, näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul n...
Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu. · Joonis lk 126 + tv joonis 13 92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid. · Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID.
Äärealade tuuled puhuvad sissepoole. Võib läbida päevas üle 1000 km. Ilm on tavaliselt pilves, sajab ja on tuuline. Madalrõhuala piirkond, kus õhu soojenemisega kaasneb tõusvate õhuvoolude teke ja õhurõhu alanemine. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved, millega kaasnevad sademed. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti.
paradoxym parasiteerib latika lõpustel. Alamklass: Kahepõlvsed (Digenea ) Peamiselt selgroogsete maksas, aga ka teistes kehaosades elavad parasiidid. Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm,
Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA rahvusvaheline foneetiline tähestik UPA ugri foneetiline alfabeet 18. Mis eristab vokaale konsonantidest?
L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon, kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas kindralkuberner. 1869 ühendati Kanadaga Hudsoni lahe piirkond (sellest moodustati 1870 Manitoba provints ning 1905 Alberta ja Sashatchewani provintsid), 1871 Briti Kolumbia ning 1873 Prints Edwardi saar. 5 19. sajandi II poolel ja eriti 20. sajandi alguses elavnes kapitalismi areng, seda soodustas suur sisseränne (1867-1900 umbes 1,6 mln inimest). Tööstuse ja põllumajanduse (pms
Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ulatuslik kõrgrõhuala · Tekivad ookeani kohal, liiguvad läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. · Tagalas loodest tulevad külmad tuuled. · Madalrõhualaga kaasas ka sademed. Antitsüklon talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe, sademeid ei esine. Troopiline tsüklon esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25* põhjalaiuse vahel ookeani kohal · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km · Paksud rünkasajupilved, keskel sajuvaba ala
Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke. §20. Eriveose tähistamine eestpoolt (1) Kui veose laius ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust või veos on sõidukist laiem, tuleb eriveos tähistada eestpoolt järgmiselt: 1) kollase vilkuriga, kui on nõutav eesmine saateauto; 2) laiveose tunnusmärgiga; 3) valge või kollase ääretulega. Ääretule latern kinnitatakse sõiduki eesosas või vahetult juhikabiini taga veose laiuselt paigaldatud kergesti painduva varda või veose külge. Kui suurveose laius on üle 3 m, peab olema paigaldatud teineteise kohale kaks valge või kollase tule laternat; 4) valge või kollase lisamärgutulega. Lisamärgutule latern kinnitatakse veose või kergestipainduva varda külge juhul, kui sõiduki tulede ja koorma ääretulede vaheline kaugus on üle 1 m. Lisamärgutule latern paigutatakse sõiduki tulede ja veose ääretulede laternate vahele.
vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades. A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus.
kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi. Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba.
Kopstigude koda on enamasti spiraalselt keerdunud ja kujult väga mitmekesine. Lõpuks võib maismaatigudel koda olla ka täielikult mantliga kaetud või hoopis kadunud. Ebasoodsate tingimuste saabumisel kasutavad kojasuudme sulgemist vahel ka vees elavad kopsteod, kes samuti sulgevad kojaava limakihiga, mille alla jääb õhu vahekiht. Selles suhtes on hoopis halvemini kaitstud ilma kojata maismaateod nälkjad. Kõikidele kopstigudele on iseloomulik sujuv libisemine jalatallal, mille eesosas on tugevasti arenenud lima eritav nääre. Maismaatigudel on sageli kaks paari kombitsaid, kuid mõlemal liikidel esineb isegi kolmas paar kombitsakujulisi jätkeid, mis asuvad suu servadel. Silmad paiknevad maismaatigudel teisiti kui mageveetigudel, nimelt kombitsate tipul. Kopstigude iseloomulikuks tunnuseks, millest tuleneb ka alamklassi nimetus, on mantliõõne muutumine hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Kopstigude seas kohtame nii taimetoidulisi, kõigesööjaid kui ka röövvorme
alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutumine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus
polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Tsüklonid: Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös). Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti
Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga muutmisel saab valida vajalikku kogust, mida eemaldada töödeldavast pinnast. 42. Tööraami ülesanne, kinnitus, ehitus, hooldus. Tööraami abil antakse tööhõlmale üle jõud, mis on vajalik pinnase lõikamiseks ja töötlemiseks. Koosneb kahest talast, mis eesosas kinnituvad sarniirselt esisilla külge. Tagaotsad kinnituvad põiktalale, mis annab tööraamile jäikuse ja võimaldab tööraamile kinnitada pöörderingi. Tööraami tagumised otsad kinnituvad hüdrosilindrite külge. Määritakse eest sarniirse ühenduse juurest ja hüdrosilindrite juurest. 43. Teehöövli CG-18 esisilla ehitus, kokkujooksu ülesanne, reguleerimine. Koosneb sillatalast, käändhoobadest, käändhoova telgedest, rööp ehk paralleelvardast,
koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad
vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi. Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba.
kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses seinas lisanduvad selgroolülid ja külgmise seina eesosas roided.Sisemiseks kihiks on ristfastsia. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahised, mulke ja kanaleid. Diafragmas ventraalselt selgroole asetseb aordi läbipääsuks aordilahi. Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba.
vikunjad kokku. Vikunjad, kelle karv on üle 2 - 2,5 cm, pügatakse ära. Tänapäeval on õnnestunud mõned vikunjakarjad ka kodustada, kuigi see on raske, sest loomad üritavad ikka ja jälle põgeneda. Vikunja karvkate on õhuke, kuid kiud on väga soojad ja pehmed. Vikunjakiu soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on sooja õhuga täidetud. See kiud lukustab sissetuleva õhu. Looma tagaosas on karvkate pikk ja helepruun, eesosas valge värvusega. Vikunjavill on väga kallis, kuna looma saab pügada iga 2 - 3 aasta tagant. Peruus toodeti umbes kolm tonni vikunjavilla aastas (1998). Ühelt loomalt saab 12 - 15-aastase eluea jooksul umbes 1,5 kg villa. Vikunjavilla pikkus on 40 - 80 mm ja see on väga peen - 12 μm. Vikunjalt saadav vill on väga peen ja kallis selle läike, elastsuse ja haruldaselt kauni
koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31
tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks"oe ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele. Muutused võivad esialgu seisneda kedra kõhre pinna pehmenemises ja värvimuutuses. Protsessi jätkudes võib kõhr katki kuluda või luu küljest lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil. Tavaliselt tekivad nn
külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti
järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks" ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele. Muutused võivad esialgu seisneda kedra kõhre pinna pehmenemises ja värvimuutuses. Protsessi jätkudes võib kõhr katki kuluda või luu küljest lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil. Tavaliselt tekivad nn
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest. Alates söögitorust lisandub limaskestale vahelmise kestana silekiuline lihaskest. Vaid söögitorus ja neelus asenduvad need vöötlihaskiududega. Lihaskesta ülesandeks on toidu segamine ja edasiviimine. 24. Suuõõs. Süljenäärmed. Keel Suuõõs on seedekanali algusosa. Ülevalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, kõrvalt põsed ja alt suupõhja lihased
neeldub pinnases Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antisükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti
Tuuleõhu paneb liikuma gradient jõud. Õhk liigub 60° paremale. Madalrõhuala ümber tekib keeris. Õhk liigub madalrõhualasse spiraali mööda, tekib õhukeeris. Madalrõhuala tekib sinna, kust tekib maapinnalt tõusev õhuvool. Tsükloni läbimõõt on 200-2000km. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt kaks õhumassi, mis on teineteisest lahutatud fontidega. Tsüklon liigub tavaliselt läänest-itta, edelast kirdesse. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakus külm front. Meie ilma mõjutab aastas u. sada tsüklonit. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud. Tsüklon on tugevasti kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosfääris. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt tsentri suunas ja on minimaalne tsentris. Ilm tsükloni piirkonnas on väga muutlik. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võib juba
toimub nii materjali puruksvajutamine, lõhestamine ja murdmine kui ka peenekshõõ- rumine. Ajami ehituse järgi eristatakse kang-, hüdro . lihtliikumisega purusti : Kere külg- seinad moodustavad purustuskambri. Kere võib olla ühes tükis 4 (valatud või keevitatud) või siis kahest-kolmest osast kokku pandud. Kere eesosas on liikumatu lõug 1 liikuv lõug 3 pöördub keresse paigaldatud teljel 10. Liikuvat lõuga käitab ekstsentrikvõll 5 kepsu 12 vahendusel. Eks-tsentrikvõlli pöörlemisel liigub keps edasi-tagasi. Kepsu alumises osas asuvaile vahekuile paigalduvad eesmine 13 ja tagumine 10 rõhtturvaplaat, mille abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
